Kas keegi omab infi Keila lähistel asuvast Karjaküla hooldekodust? Pean silmas mitteametlikku -sellist , mida arvavad hooldusest patsientide lähedased. Millised on seal üldse tingimused?

Huvitun ka, on kusagil korralikku hooldust?
Jään vaikseks lugejaks.

Mina uurisin ka seda teemat ja kuulsin,et praeguste andmete järgi parim pidi Lihulas olema.Uurisin igaks juhuks,kuna mu emal on alzheimeri töbi ja hirmutatakse,et löpuni ei saa kodus pidada.

Mul on seal üks tuttav vanainimene. Süüa saab 3 korda päevas ja piisavalt tema sõnul, kui pesu pessu annab, siis pestakse ilusti ja triigitakse. Seal on telekaruum ja raamatukogu. Arstiabiks on kohapeal õde (ma ei tea kas pidevalt) viiakse Keila arsti juurde kui vaja või kutsutakse kiirabi. Oleneb loomulikult kas inimene kõnnib ise või vajab abi. Sellest oleneb toa puhtus. Esimesel korrusel on need kes ise ei liigu ja pampersikasutajad. Teisel korrusel on puhtam õhk ja palju oleneb toanaabrist. Saab väljas jalutada/istuda. Muidu suhtumise poolest tundub sõbralik ja vanainimene ise rahul.

ema ei saa pidada kodus?ema ikka hoitakse kodus.hullumaja,oma ema ja peetakse????????????

Tänan vastuste eest! Teema ja selle väljendus oma isiklikus elus on tõesti väga raske...aga sellele vaatamata on kohta hooldekodusse saada raske. Vähemalt Tallinna ümbruses.

Alzheimeriga ei taheta ühtegi pansionaati (9000.- kuus!) ega hooldekodusse inimest vastu võtta, sest inimene on selle tõvega küllalt kõbus ja kipub kadumistrikke tegema, seda ei taha ükski hooldeasutus aga enda peale võtta. Vaene Sina, kel ema haige-rasked katsumused Sul ees........

Minu ema murdis mõned aastad tagasi reieluu ja enam voodist ei tõusnud. Ta oli siis 92 aastat vana. Meie perele jättis Karjaküla hooldekodu meeldiva mulje.

Inimene ootas vastust aastast 2006. Ja 12 aasta pärast sa vastasidki!
Kindlasti on teemaalgatajal sellest palju abi!

Viimasele: :)))))) Siit järeldub, et iial ei tohi lootust kaotada...:)))))

See teema on väga aktuaalne ka tänasel päeval. Teemaalgataja jaoks ehk enam mitte, aga teistel kindlasti hea teada.

Voodihaigetel pole elu neis kohtades sugugi meeldiv, isegi juua ei anta piisavalt, aga kahjuks on paljude perede jaoks hooldekodud möödapääsmatud. :(

Mis mõte on vanainimese elul? Mõttetu, sa lihtsalt sööd, magad, kakad. Vanadekodude asemel võiks olla eutanaasiakliinikud vanuritele. Palju, palju inimlikum.

Eutanaasia võiks olla tõesti lubatud, kuid ainult isikul endal peaks olema õigus selle valiku üle otsustada nt nagu organi doonorlus- elu ajal ja täie mõistuse juures olles. Nii saab igaüks ise otsustada ja see väldiks võimalikku kuritarvitamist, sest paraku on ka lähedasi igasuguseid.

Minu piinlev ema võtaks eutanaasia kahel käel vastu... Tegelikult peaks see tõesti lubatud olema, kui vanur selge mõistusega ja teiste poolt mõjutamata ( psühhiaatrid saavad selle üle ju otsustada) ikkagi hingerahu ja ära minna tahab.