Tervisemure
Intiimplastika
| Liis 05. oktoober 2005, kl 10.37 |
Tere,
Palun rääkige need, kes on lasknud endal väikses häbememokad lõigata, et need välja ei ripuks. Kus tegite, palju maksis, kuidas lõikus käis, kaua paranemine aega võttis, kas olete rahul.
Olen kindlasti otsustanud teha, seega pole mõtet hakata kirjutama, et see meestele meeldib ja teeb naise seksikaks jms.
Väga hea oleks, kui keegi oskaks ka head arsti soovitada.
Palun rääkige need, kes on lasknud endal väikses häbememokad lõigata, et need välja ei ripuks. Kus tegite, palju maksis, kuidas lõikus käis, kaua paranemine aega võttis, kas olete rahul.
Olen kindlasti otsustanud teha, seega pole mõtet hakata kirjutama, et see meestele meeldib ja teeb naise seksikaks jms.
Väga hea oleks, kui keegi oskaks ka head arsti soovitada.
| n 05. oktoober 2005, kl 11.22 |
Kusjuures mul ka ripuvad nats välja ja kah tahaks väiksemaks. ja mind ka ei huvita isegi mu enda mehe jutt, et sul on seal all kõik ilus. ei ole minuarvates.
aga ma olen sellise lõikuse jaoks liiga häbelik, ei kujutaks ette, et lähen ja löön jalad harki ja palun lõigake mul lühemaks. eks ma elan edais sellisena.
aga huvitav oleks kogemusi küll kuulda.
aga ma olen sellise lõikuse jaoks liiga häbelik, ei kujutaks ette, et lähen ja löön jalad harki ja palun lõigake mul lühemaks. eks ma elan edais sellisena.
aga huvitav oleks kogemusi küll kuulda.
| spanjel 05. oktoober 2005, kl 11.32 |
tõstatasin sama teema hiljuti, aga kellelgi nagu omal kogemust siin polnudki:
http://woman.delfi.ee/foorum/read.php?f=10&i=185813&t=185650
Fertilitase vastus:
Sellise plastilise operatsiooni maksumus on 3000 krooni - samal päeval saab üldiselt koju. Enne plaanitavat oppi oleks vaja tulla vastuvõtule.
Üks nädal, läheb aega kui haavavalu kaob. Suguelu saab enamasti elama hakata 1 kuu pärast. Harva kui varem.
http://woman.delfi.ee/foorum/read.php?f=10&i=185813&t=185650
Fertilitase vastus:
Sellise plastilise operatsiooni maksumus on 3000 krooni - samal päeval saab üldiselt koju. Enne plaanitavat oppi oleks vaja tulla vastuvõtule.
Üks nädal, läheb aega kui haavavalu kaob. Suguelu saab enamasti elama hakata 1 kuu pärast. Harva kui varem.
| dolly parton 05. oktoober 2005, kl 23.06 |
| A. 06. oktoober 2005, kl 11.15 |
Mõtlesin aastaid tagasi seda oppi teha, aga naistearst laitis selle mõtte maha. Ta ütles, et pärast lõikust ei pruugi need väikeste häbememokkade ääred ilusaks jääda, et on nagu kärbunud või võltsid, ma ei mäleta enam täpselt seda krjeldust, ütles, et see on täiesti tavaline, et need väljas on. Lisas juurde, et kui ühepalju mõlemad välja ulatuvad, siis ei ole üldse mingit mõtet teha, juhul kui üks on eriti väljas ja teisest pikem, et siis veel mõistetav see lõikus. Ütles isegi, et mul on nii väga ilus.
tegelikult on see tõesti nii, vaadake kui paljud siia kirjutavad ja kindlasti on neid, kes siia ei kirjuta ja seda ei loe, ka nende seas on selliseid. Neil kellel need välja ulatuvad, on tavaliselt suured häbememokad jälle väiksemad ja tegelikult minu mehele ka meeldib. Seega oled saanud üle oma esialgsetest mõtetest, et midagi on valesti, samuti häbenemisest.
Loomulikult saan aru, et kõik juhtumid on individuaalsed, aga mõelge siiski, kas see op on vajalik.
tegelikult on see tõesti nii, vaadake kui paljud siia kirjutavad ja kindlasti on neid, kes siia ei kirjuta ja seda ei loe, ka nende seas on selliseid. Neil kellel need välja ulatuvad, on tavaliselt suured häbememokad jälle väiksemad ja tegelikult minu mehele ka meeldib. Seega oled saanud üle oma esialgsetest mõtetest, et midagi on valesti, samuti häbenemisest.
Loomulikult saan aru, et kõik juhtumid on individuaalsed, aga mõelge siiski, kas see op on vajalik.
| tõusik 06. oktoober 2005, kl 12.04 |
Probleem ongi selles, et siit saab lugeda pidevalt naiste rahulolematust oma suguelunditega. Aga ometigi peab olema ju ka neid naisi, kes on selle rahulolematuse opi teel rahuloluga asendanud. Vot nende lugusid pole mina veel juhtunud lugema. Ei tea miks, võib-olla tõesti sellepärast, et pärast on neil kõik nii hästi, et siia mure lehele pole enam asja. Kahju, tahaks lugeda jah, et mis siis pärast operatsiooni on, kas kõik hästi. Minu arst laitis ka idee maha.
| spanjel 06. oktoober 2005, kl 12.35 |
| tõusik 06. oktoober 2005, kl 18.44 |
spanjel,
argumendid olid sellised, et no esiteks muidugi see, et ma teen ise selles probleemi, aga no kui ikka ei saa muud moodi elada, siis tema on nõus organiseerima operatsiooni.
aga kui operatsioon tehtud, siis tuleb arvestada sellega, et haavad ei pruugi kasvada väga korrektselt kinni, st liigliha võib näiteks tekkida ja siis on veel hullem, sest väheneb tundlikkus (ehk sekselu ei ole enam nii nauditav) ja vaatepilt on ikkagi kole, koledam veel.
teiseks on tema praktikas tulnud ette naisi, kes on pärast seda no kuidas nüüd öelda, luulusid nägema. ma ei oskagi seda kirjeldada, noh tunned, et see sealt alt lõikamine on sulle kuidagi psühholoogiliselt mõjunud ja sa ei tunne ennast enam täisväärtuslikuna. ma ei tea, ei oska seletada, võimalik, et midagi taolist kui sa pole sünnitanud ise vaid on keisrilõige olnud. et siis nagu polegi päris naine, ema... tõenäoliselt see on iga inimese enda peas, sest psühholoogiline on see probleem ju ka enne lõikust.
kolmandaks siis need häbememokkade ääred, mis tõepoolest pidid sageli jääma sellise käristatud äärega.
neljandaks tundlikkus, tundlikkus ja veel kord tundlikkus, mis võib kõvasti väheneda.
noh eks nii mõnigi tema argument hirmutas mind ja operatsioon on siiani tegemata. aga mingit infot neilt, kes operatsiooni läbinud, mul pole. mis siis paika peab ja mis mitte. muidugi on paljud asjad individuaalsed, aga no midagi peaks ju ka üldistada saama.
muide arst ei olnud mingi suvaline, vaid siin foorumis korduvalt soovitatud ja väga hea mainega.
argumendid olid sellised, et no esiteks muidugi see, et ma teen ise selles probleemi, aga no kui ikka ei saa muud moodi elada, siis tema on nõus organiseerima operatsiooni.
aga kui operatsioon tehtud, siis tuleb arvestada sellega, et haavad ei pruugi kasvada väga korrektselt kinni, st liigliha võib näiteks tekkida ja siis on veel hullem, sest väheneb tundlikkus (ehk sekselu ei ole enam nii nauditav) ja vaatepilt on ikkagi kole, koledam veel.
teiseks on tema praktikas tulnud ette naisi, kes on pärast seda no kuidas nüüd öelda, luulusid nägema. ma ei oskagi seda kirjeldada, noh tunned, et see sealt alt lõikamine on sulle kuidagi psühholoogiliselt mõjunud ja sa ei tunne ennast enam täisväärtuslikuna. ma ei tea, ei oska seletada, võimalik, et midagi taolist kui sa pole sünnitanud ise vaid on keisrilõige olnud. et siis nagu polegi päris naine, ema... tõenäoliselt see on iga inimese enda peas, sest psühholoogiline on see probleem ju ka enne lõikust.
kolmandaks siis need häbememokkade ääred, mis tõepoolest pidid sageli jääma sellise käristatud äärega.
neljandaks tundlikkus, tundlikkus ja veel kord tundlikkus, mis võib kõvasti väheneda.
noh eks nii mõnigi tema argument hirmutas mind ja operatsioon on siiani tegemata. aga mingit infot neilt, kes operatsiooni läbinud, mul pole. mis siis paika peab ja mis mitte. muidugi on paljud asjad individuaalsed, aga no midagi peaks ju ka üldistada saama.
muide arst ei olnud mingi suvaline, vaid siin foorumis korduvalt soovitatud ja väga hea mainega.
| spanjel 07. oktoober 2005, kl 10.16 |
tõusik,
suur tänu põhjaliku vastuse eest.
kusjuures minu pikalt väljaulatuv h.mokk on just üsna tundetu, ilmselt seetõttu, et ta koguaeg vastu pükse hõõrub. räsitud näeb ta kah niigi välja.
seega arvan, et tundetuse probleem peale oppi langeb ära...
ja see mitte-naisena tunne tekib ka vast pigem siis, kui mõlemad lasta üsna nulli kärpida?
eks see kõik muidugi jah individuaalne, pean ikka oma arstiga konsulteerima ja siis edasi mõtlema.
muidu praegu just mehevaba periood elus ja saaks rahulikult paraneda ;S
suur tänu põhjaliku vastuse eest.
kusjuures minu pikalt väljaulatuv h.mokk on just üsna tundetu, ilmselt seetõttu, et ta koguaeg vastu pükse hõõrub. räsitud näeb ta kah niigi välja.
seega arvan, et tundetuse probleem peale oppi langeb ära...
ja see mitte-naisena tunne tekib ka vast pigem siis, kui mõlemad lasta üsna nulli kärpida?
eks see kõik muidugi jah individuaalne, pean ikka oma arstiga konsulteerima ja siis edasi mõtlema.
muidu praegu just mehevaba periood elus ja saaks rahulikult paraneda ;S
| Päikseke 04. juuli 2022, kl 00.45 |
Kirjutan siia, kuna otsisin ise ka enne oppi kommentaare. Tegin selle siis lõpuks ära ja kui keegi vähegi mõtleb, kas teha või mitte, siis soovitan ikkagi teha,kui midagi ennast häirib. Mina tegin Kotka erakliinikus, arst oli Pille Kirjanen. Jäin väga rahule arsti käekirja ja haiglaga. Mingeid näritud ääri ei jäänud kuhugile, kuna tänapäeval tehakse teise tehnikaga pisut, ei lõigata otse.
Ise mõtlesin tükk aega, kas teha opp kohaliku tuimestusega või üldnarkoosiga ja otsustasin viimase kasuks, kuna hirm oli nii suur. Ma ei kahetse, oli küll kallim aga tasus end igati ära. Soovitan nädal või kaks peale oppi rahulikult puhata, olla haiguslehel ja võtta ikka väga rahulikult, kuna keha vajab aega taastumiseks. Mina olin nädala haiguslehel ja kodus ikkagi pikali. Algul esimesed päevad pesin tavalise veega peale igat pissil käimist. Valuvaigisteid võtsin paar korda. Polnudki midagi hullu tegelikult, ainult kiskuv tunne oli paar nädalat ja isesulavad niidid häirisid pisut aga paari nädalaga on juba unustatud. Armide raviks kasutasin dermatixi, mis tegi armid palju paremaks ja pehmemaks.
Ise mõtlesin tükk aega, kas teha opp kohaliku tuimestusega või üldnarkoosiga ja otsustasin viimase kasuks, kuna hirm oli nii suur. Ma ei kahetse, oli küll kallim aga tasus end igati ära. Soovitan nädal või kaks peale oppi rahulikult puhata, olla haiguslehel ja võtta ikka väga rahulikult, kuna keha vajab aega taastumiseks. Mina olin nädala haiguslehel ja kodus ikkagi pikali. Algul esimesed päevad pesin tavalise veega peale igat pissil käimist. Valuvaigisteid võtsin paar korda. Polnudki midagi hullu tegelikult, ainult kiskuv tunne oli paar nädalat ja isesulavad niidid häirisid pisut aga paari nädalaga on juba unustatud. Armide raviks kasutasin dermatixi, mis tegi armid palju paremaks ja pehmemaks.
| Lohv 04. juuli 2022, kl 22.03 |
Lisa postitus