Millal võib hakata armikreemi kasutama opi haavadel? Kas on mingi aeg,kaua peab ootama või võib kohe pärast niitide kasutamist hakata panema? Unustasin arsti käest küsida :(

Mina hakkasin kohe kasutama,nagu side oli haavalt ära võetud.Arvan,et tänu sellele jäi arm suhteliselt normaalne.

no aga helista arstile ja küsi.

mina ei kasutanud üldse armikreemi, aga kuna arm on kaelal ja eriti esimesel aastal kästi kaitsta päikese eest, siis kasutasin terve suvi beebidele mõeldud kaitsekreemi.
arm on väga ilus ja need kes ei tea, et mul op oli ei pane armi tähelegi.

armi välimus oleneb palju ka arstist ja ilmselt inimesest ka - mõnel kosuvad kõik haavad-armid väga kiiesti ja ei jää mingeid suuri jälgi. õnneks olen mina üks nendest, kes kergelt pääsevad (mul pole ka ühtegi rasedusarmi) ja laparoskoopiaarm kadus mõne aastaga praktiliselt olematuks.
perearsti juures kontrollis käies kiitis tema ka ja naljatas, et mulle on hea õmbleja sattunud :D

Opil ja opil võib vahe sees olla, aga mul üks 'juhis' ütleb, et ca ühe kuu pärast peale oppi võiks alustada.

ma ei kasutanud mingit kreemi. lihtsalt ei suutnud millelegi nii jubedale mingit kreemollust peale määrida. pihustasin hoopis chemisepti peale.
nüüd 1,5 aastat möödas ja arm nagu kriips. isegi roosa enam suurt pole. kunagi oli jube verine ja korpas vorp. ma ei julgenud ennast aasta otsa üldse peeglist vaadata.
ma ei usu iial, et miski möks teeb su armi ilusaks.

oh issand naised, kuidas teid mingi arm saab niimoodi segada?!? mis siis saab kui saate rinnavähja ja jääte ühe rinnaga?

ennast tuleb ikka armastada ja austada sellisena nagu olete. mingitest tühistest asjaolust ei tasu küll elevanti teha. AKSEPTEERIGE ENNAST JA TEIE ELU KVALITEET MUUUUTUB HETKEGA PAREMAKS!

kulla n
nii ei saa küll mõelda. vot kui tuleb selline õnnetus õuele, siis mõtleme edasi.
hetkel ma muidugi ei suuda sellisesse situatsiooni end üldse panna.
on muidugi ka selliseid, kes valivad pigem surma..

jätsin mainimata, et olen nii vähja (mitte rinnavähja) kui ka armid läbi elanud. mitte kordki pole mõtelnud, et olen vähemväärtuslik, koledam või rumalam sellevõrra. ainuke asi mis ajas närvi oli minu enda ema kommentaar ühe armi kohta: "No vot kui kahju et see jääb näha" selleasemel et tunda rõõmu minu elusolemisest. nüüd sai ise rinnavähja omanikuks ja vist peab ta seevaldisse panema, sest põeb nii hirmsasti äralõigatud rinda. aga rõõmu ei tunne sellest, et jäi ellu ja sai vähjast lahti. (vingus ja põdes niikaua kuni lasi silikooni panna, sest: "Kuidas ma muidu jõusaalis dushi all käin - kõik ju vaatavad". on ikka mõnel prioriteedid segamini küll.)

asi pole mingis armis, vaid kehvas enesekindluses, mida vaja mingite kreemidega potitada.

kulla n :)
aga sa räägigi siis enda eest. sa pole ju (jumalale tänu) rinnavähki põdenud?
no mida sa siis sel teemal jahvatad ja seletad?

vaata, parem neil teemadel mitte sõna võtta. need asjad on nagu kurjad korad - tulevad urinal kallale, kui liiga palju narrid ;))

koerad

Rahunege maha... Kuulsin lihtsalt et võiks kasutada armikreemi- ma pole kuskil väitnud et ei aktsepteeriks ennast või et põen oma arme.. Lihtsalt arvasin et on kasulik armikreemi kasutada. :)

miks mitte arme ennetada, kui võimalik?

n-ile:
mina ka ei saa aru, mis selles siis halba on, kui inimene tahab et armid võimalikult vähe välja paistaks.
kuna minu arm on nii silmatorkavas kohas, siis algul põdesin ka kõvasti. enda jaoks oli see ju suur muutus ja arm tundus nii kole (eks ta algul muidugi väga ilus polnudki). kogu aeg kui kellegi pilgu endal tabasin, siis tundus, et vahitakse just seda armi ja kõige rohkem kartsin, et hakatakse pärima, et miks ja kuidas jne.
no ei meeldi mulle sellistest asjadest rääkida, olin algul, kui lõplike analüüside vastuseid ootasin närvis nagunii ja kuidagi liiga tundeline, poleks küll mingite jutumooride ohkimist välja kannatanud. on selliseid inimesi, kes alati topivad oma nina igale poole ja kui haigustest juttu, siis leiavad alati hulganisti negatiivseid näiteid.

maha rahunesin, kui sain teada analüüside vastused ja kohtusin inimestega, keda pole ammu näinud ja kes ei teadnud minu opist midagi. keegi ei küsinud midagi ja hiljem selgus, et nad ei pannud armi tähelegi (uurisin sõbrannalt, kes teadis varem ja kes puutub nende inimestega sageli kokku)

Mis op oli?
Mina hakkasin küll peale niitide väljavõtmist armi kreemi( nimi ei tule meelde) kohe kasutama. Kael. Arst soovitas aga mitte chemisepti-kuivatab liigselt nahka.
Teine op. Jalal veenilaiendid. Arst ei soovitanud ( lasi mul oma tunde järgi otsustada) kuna see sama armide kreem ei pidavat midagi aitama. Kasutasin ikka.
Võta nüüd kinni seda arstide juttu.

kreemi võib ikka kasutada, iseasi kas see ikka aitab. hiljem saab arme kaotada ka laseriga, kuid kulla naised, kui armidest ei õnnestu lahti saada, siis ärge häbenege neid vaid armastage oma armi, sest see tuletab teile meelde, et teile on antud teine võimalus. mul on sõbranna kellel on kõhul suur pikk arm ja ausalt öeldes ei pane mina seda kunagi tähele rannasolles ja ka tema noormees ütles, et: sul on nii armas arm. kui te püüate arme peita meeste eest, siis teadke, et kõik ei võta sugugi teid invaliidi või väärakana ja armi panete teie ise tähele, sest te teate, et see on seal. võõras ei pruugi seda märgatagi.

Armikreem - http://hespac.com/scar.htm Soovitan.