Tervisemure
gastroskoopia
riin 07. juuli 2008, kl 10.40 |
ee 07. juuli 2008, kl 11.20 |
n43 07. juuli 2008, kl 11.39 |
ee 07. juuli 2008, kl 12.09 |
Ma täpsustaks juurde, et see pidi igal inimesel individuaalne olema. Mul ema ütles ka, et polnud mitte midagi hullu, et ta läheks teinekordki.
Aga mina seda enam üle elada ei taha.
Enne selle juhtme kurku toppimist lasti suhu mingi tuimestust, ma hakkasin juba selle tuimestusest öökima ja kui hakkati juhet kurku toppima, siis oli enamus tuimestust mööda läinud ja... ööääkk ma ei suuda mõelda....
Aga mina seda enam üle elada ei taha.
Enne selle juhtme kurku toppimist lasti suhu mingi tuimestust, ma hakkasin juba selle tuimestusest öökima ja kui hakkati juhet kurku toppima, siis oli enamus tuimestust mööda läinud ja... ööääkk ma ei suuda mõelda....
niih 07. juuli 2008, kl 12.33 |
Ütleks siis, et kõik on individuaalne ja otses sõltuvuses ka tegijast. Olen kaks korda selle läbi teinud, esimesel korral tuimestati kurk miski sprayga ära ja kõik oli vägagi ok, ainult vooliku välja tõmbamisel tekkis hetkeks okserefleks. Teisel korral tehti ilma tuimestuseta ja see oli kohutav, hing jäi kinni, ka kõige parema tahtmise juures hingata ei saanud, silmist purskus vett ja näost sinine, teisel katsel enam hing kinni ei jäänud, aga öökisin terve protseduuri vältel õe sõimamise saatel, kes ei suutnud mõista et okserefleks ei ole juhitav, see tekib iseenesest.
Hanna 07. juuli 2008, kl 12.58 |
piret maalt 07. juuli 2008, kl 13.52 |
vohh 07. juuli 2008, kl 15.14 |
nagu ka kõik eelkõnelejad ütlesid, asi on ikka räme küll. mul oli terve päeva selle kummivooliku maitse suus ja tunne nagu see oleks ikka veel kurgus. tunne, et midagi tolkneb su söögitorus ja maos, öäääääk.
kusjuures, mul mölises ka õde midagi kõrval, et mis te öögite, järgmisel ebamugaval hetkel virutasin talle kogemata jalaga:)
kusjuures, mul mölises ka õde midagi kõrval, et mis te öögite, järgmisel ebamugaval hetkel virutasin talle kogemata jalaga:)
mis teha 07. juuli 2008, kl 19.34 |
Mulle tehti ilma igasuguse tuimestuseta, oli tõesti vastik, kogu aeg öökisin ja tegin hirmasaid häälitsusi. Aga õnneks on see üsna kiire protseduur. Ja kui paljud meditsiinilised protseduurid need meeldivad on, ah? Hambaarsti, günekoloogi juures käimine, kaitsesüstimine, minupoolest kasvõi kõrvade puhastamine - ma ei viitsi siin enam edasi nimetada - need kõik on ebamugavad ja sageli valulikud. Aga mis teha, ravimata haigus teeb veel rohkem piina.
kertu 07. juuli 2008, kl 22.47 |
mul 09. juuli 2008, kl 12.50 |
3 korda tehtud ja minu arust ei ole see ka nii hull. Olen kõik kolm korda erakas käinud, väga hea suhtumine on selle vastiku protseduuri muidugi paremaks teinud. Aga mõtle selle peale, et see on küll jah ebameeldiv, aga samas ei kesta eriti kaua ja on ikka vajalik, pärast on sul palju parem .
lähen ka 26. jaanuar 2010, kl 12.55 |
kui kaua enne süüa ei või? pean nädala pärast minema, aja sain aga alles kell 7 õhtuks. Vähemalt enda mõistus nagu ütleb et enne süüa ei või.
Aga hirm on sees sest kui hambaid pestes hambaari vahel liiga kaugele läheb vastu keelt või suulage siis kohe ajab öökima, ei kujuta ette mis tunne on kui miskit kurku aetakse.
Aga hirm on sees sest kui hambaid pestes hambaari vahel liiga kaugele läheb vastu keelt või suulage siis kohe ajab öökima, ei kujuta ette mis tunne on kui miskit kurku aetakse.
N. 26. jaanuar 2010, kl 13.13 |
No ei ole see midagi hullu, siin mõned kommenteerijad on ikka kõvasti ülepingutanud. Mina küsisin ka enne minekut siin foorumist ja vastused olid umbes sellised, et parem poo ennast kohe üles, midagi hullemat enam olla ei saagi. No ma olin ikka meeletus hirmus ja paanikas kui polikliinikusse läksin, ukse taga hakkasin nutma ja mõtlesin, et minestan ära, juba kujutasin vaimusilmas ette, kui hull ja jube see ikka on. No täielik naljanumber, see ei olnud teps mitte hullem kui vereproovi võtmine. Natuke ajab köhima ja öökima, aga see ei ole mitte midagi hullu. Kurk tuimestatakse ära, protseduur kestab kõige rohkem viis minutit (minul kestis kaks minutit) ja mingeid hilisemaid kõrvalnähte ei teki, ei ole mingit valu, iiveldust ega midagi, kõige hullem kogu asja juures on see, et hommikusööki ei või süüa, jube nälg oli ;)
KLM 26. jaanuar 2010, kl 16.39 |
Mul tehti esimesel korral kurgu tuimestusega, ja polnud väga hull, täitsa talutav. Selletõttu läksin muretult järgmine kord ka, oli üks teine arst, kes veenis, et "tuimestust pole vaja, pärast te ei saa juua, ilma on teil endal kergem" - lasin ennast kahjuks veenda, ja appi kui õudne see oli. Pidin sisikonna välja öökima. Ei iialgi enam ilma, minu jaoks oli suur vahe.
da 26. jaanuar 2010, kl 18.20 |
minul kolm korda tehtud. Esimene kord tuimestati ja oli ok, teine kord ei tuimestatud ja oli veidike hull, aga kolmas kord oli ikka täiesti õudne, öökisin ja sain aina sõimata ja arst ütles, et ma ei näe siin midagi, kui sedasi öögid. Aga ma ei saanud mitte midagi sinna parata, aina öökisin ja lõpuks veel küsis, kas suitsetad. Ma suitsetan ja siis sain ka sellepärast parastada, et siis polegi ime, et öökima ajas. No rohkem ei lähe, tõesti vaid üldnarkoosis vist....
valgustage 26. jaanuar 2010, kl 19.11 |
mann 26. jaanuar 2010, kl 19.14 |
naine36 27. jaanuar 2010, kl 13.16 |
käisin ka detsembris elus esimest korda, lükkasin koguaeg edasi aga arst ütles, et nüüd pole enam pääsu. Mõtlesin, et ok valud on hullemad ja kui ma saan teada milles mure, kannatan ära. Läksin kohale meremeeste haiglasse ja seal oli vanem õde ja suht vana meesarst. Sain ka spray kurku ja kästi külili visata, sond sisse, kuskilt maalt lükati ikka päris korralikult kuna mingi väike takistus ja siis läks lahti, ökkisin suht vähe aga niiöelda krooksuma ajas jubedalt ja hingata ei suutnud korralikult nii nagu peaks. Kui saab hingata siis kaob see okserefleks vähemaks ja saab ruttu läbi aga no ei ole võimalik seda kontrollida, õnneks sõimata ei saanud aga no öeldi ikka, et püüdke hingata. Protseduur on ja jääb vastikuks aga tõesti mis teha, õnneks jah lühike protseduur ja mõtled sellele, et kõik elavad üle, küll sina ka. Mul oli lihtsalt lõpuks see jama, et asjast polnud tolku kuna diagnoosi ma ikkagi ei saanud ja valudest lahti ka mitte, enne kui ise aru sain milles mure ja nüüd ka lõpuks ravile.
muumi 29. jaanuar 2010, kl 10.53 |
olin haiglas aneemia pärast. otsiti põhjust ja arstid rääkisid mu pehmeks et vaja. tulemus oli, et midagi ei avastatud kuid mina sain trauma ja ei nõustu iial enam selliste asjadega. usaldan oma organismi. kuigi arstid, kes seda toimingut läbi viisid olid toredad ja mõistvad tulin kabinetist välja sellise ilmega et järg mineja ukse tagant minema kõndis....
ka mulle ei tehtud mingit tuimestust ja oksekrambid käisid kogu see tegemise aeg mul tahte vastaselt kuigi püüdsin meeleheitlikult hingata.
ka mulle ei tehtud mingit tuimestust ja oksekrambid käisid kogu see tegemise aeg mul tahte vastaselt kuigi püüdsin meeleheitlikult hingata.
ff 23. juuni 2010, kl 13.02 |
Küsimus 23. juuni 2010, kl 15.00 |
Malle 23. juuni 2010, kl 15.04 |
mõmmik 23. juuni 2010, kl 19.23 |
Käisin alles hiljuti,ei miskit tuimestust ja ei midagi sellist ,mida ei oleks võimalik kannatada.Tahaksin küll seda öelda ,et arstid ja õde olid ääretult meeldivad ja sõimata ei saanud mitte ,vaid hoopis rahustati ja õpetati.Haigla oli Keskhaigla.Tudisesin ka ukse taga ja olin nutu äärel,aga arvan ,et see väga individuaalne.Kindlasti tahan öelda seda ,et ära enne söö nii umbes 12-14 tundi ,endal lihtsam.
L 31. august 2011, kl 22.51 |
Mina käisin täna Tallinnas Regionaalhaiglas ja pean ütlema, et polnud hullu midagi. Minul võeti proove ka maost ja seetõttu kestis protseduur kauem. Okserefleks tekkis ainult alguses, kui arst gastroskoobi sisse pani. Pärast seda tuli ainult ära kannatada, mõelda, et see saab kohe varsti läbi, ning keskenduda sügavale hingamisele. Protseduuri käigus hakkasid mul pisarad voolama, aga see pidavat normaalne olema. Pärast oli kõht natuke tundlik ja krooksusin nagu konn, aga muid kaebusi küll ei olnud. Arst ning õde olid väga toetavad ning arvatavasti tänu sellele sujuski kõik hästi.
memm 06. märts 2012, kl 15.25 |
Käisin Viljandi Haiglas. Alles hiljem leidsin kodulehelt, et VAJADUSEL tuimestatakse kurku, no mulle seda ei pakutudki. Sain sõimu täiega ja protsetuurist ei tulnud midagi välja. Ennem suren maha, aga enam ei lähe. Niih kirjeldas õigesti lämbumistunne ja silmist pisarad jooksevad, jooksevad, jooksevad....
Ilmselt erinevatel inimestel reageering erinev !
Ilmselt erinevatel inimestel reageering erinev !
ak 06. märts 2012, kl 16.02 |
See tuimestus on selline kahe otsaga asi. Mulle on tehtud nii tuimestusega kui ilma. Tuimestus ise on ausaltöeldes üksjagu ebameeldiv, kõri muutub tuimaks, selline kerge halvatuse tunne ja neelata õieti enam ei saa (ei tohiks tegelikult proovidagi, endal on parem). Kui selle osa üle elad, siis toru sisse ajamine läheb tuimestusega tegelikult kergemini ja okserefleksi tekkib ka vähem. Mind ajas esimest korda tuimestus üsna paanikasse, polnud nagu selleks valmis. See on jah selline protseduur kus ise tuleb enda jaoks kõik selgeks mõelda ja kui siis veel rahulik ja toetav arst (ja õde) juhtuvad, on täiesti üleelatav.
tips 12. märts 2012, kl 12.52 |
Käisin just täna mustamäe polikliinikus mõõka neelamas ja polnud hullu midagi. Arsti kabinetis viibisin max 5 minutit. Kõige ebameeldivam oligi just see tuimestamine. Tekkis samuti köhahoog ning õhupuudus. Aga pärst tuli paanikast üle olla ning võimlalikult rahulikult hingata. Aga see jah naljakas et silmist hakkasid pisarad voolama ja samas mingit valu või midagi ei olnudki ja kui shokist üle sain sai juba ekraani pealt oma sisemist ilu vaadata. Ainuke mis arstile ette heita oli infopuudus ise ei jagatud mingit infot kõike tuli küsida samas kus ma tean kui ma esimest korda mõõka neelan kas hingata tuleb läbi suu või nina jne
? 12. märts 2012, kl 22.37 |
Lisa postitus