Mina isiklikult kirjutasin selleks, et ka teised inimesed, kes sellest teemast huvituvad, saaksid lugeda..

Tabletiabort möödus valutult ja kiiresti. Kõigepealt tehti vereanalüüsid ja muud analüüsid, kõik korras, anti 1 tablett. 2 päeva pärast läksin haiglasse, anti 2 tabletti suukaudu ja 2 pandi tuppe, siis juhatati palatisse. Anti sidemed. Valusid ei olnud, ainult vahel surus veidi. Verd ei tulnud palju, kuid ikka tuli. Jõudsin 3x sidemeid vahetada. Soovitati liikuda, jalutasin haiglas ringi. 3 h pärast kutsuti kontrolli. arst nägi ultraheliga, et rasedus katkenud ja kõik OK ning lubati koju. Kodus tuli suurem tükk tualetis. Siis hakkasid valud (õde eelnevalt ütles ka, et protsessi lõpus on valud, kui emakas hakkab kokku tõmbuma vms). Võtsin valuvaigistis ja pikutasin, olin ikka väga väsinud ja kurnatud.. see nüüd lõpuks möödas..

ka kunagi ennemuistsel aal;D anti tablett ja jooksin läbi pea pool kuud, ime et verest tühjaks ei jooksnud. väga tüütu moodus, mehed, kasutage ometigi kummi:D
miks peavad naised niipalju teie pärast kannatama.

naine ei pea sööma beebipille, sest need kahjulikud ja ei ei pea tegema aborti, sest mees ei soovinud kummi.
Lihtne- kummi pole, võid koju ära minna :D
Mina piinelda ühegi mehe pärast ei kavatse

Laps peab olema soovitud. See pole mingi õnn sündida siia ilma vastu vanemate tahtmist. Mõrva jutuga mine kukele. See on hoopis inimese piindamine, kui ta siia ilma sünnitatakse, kuigi teda ei taheta, ei oodata ega hoolita. Kas meil neid jotasid, narkareid ja õnnetuid vähe, kelle elul pole mõtet ja kellest pole juba lapsepõlves hoolitud. Neile on elu üks pikk piin ja nagu karistus.

Mina käisin eile.

Kõik algab jah vereanalüüsist ja suguhaiguste testist. Kui kõik ok, siis suunati edasi Pelgulinna. 2 päeva varem saad esimese tableti sisse ja siis juba võib alata verejooks ja krambitamine, nagu minul. Teisel visiidil jääd mõneks ajaks haiglasse sisse. Kell 9 läksin sisse ja pandi 2 tabletti tuppe ning alguses pidin võtma 1 tableti suukaudu. Juba peale 1 tabletti hakkas kõht nii hullult valutama eet ei teadnud kuidas olla. Päris jube oli, valu oli nii suur et käed lausa värisesid ja kuuma-külma hood käisid üle. Kõhu lõi ka lahti.
Õnneks valuvaigistid leevendasid seda. Kuid siis kui verejooks algas läksid valud väiksemaks.
Tunni pärast tuli võtta teine tablett, peale seda sain isegi uinuda kuskil pooleks tunniks, siis hakkasid jälle väga suured valud pihta. Kannatasin nii kaua kui sain ja siis palusin õel valuvaigistav süst teha, mis minu meelest eriti ei aidanud aga siiski. Kell 1 sain juba koju ja kodus krambid jätkusid. Verejooks oli ka veidikene suurem järgneval paaril tunnil, kuid õhtuks oli juba kõik ok ja öö möödus rahulikult.
Kõige selle juures oli eriti tore Pelgus päevastatsionaaris olev õde, kes käis iga 5-10 min tagant kontrollimas et kuidas mul on ja kas ta saab midagi teha minu jaoks. Sellist halba suhtumist nagu siin foorumis, ei olnud.

Samal päeval tegid mitmed naised kirurgilise abordi ja neil ei olnud üldse mingeid valusi. Pandi ilusti tuttu protseduuriks ja kui ülesse tõusid oli kõik juba möödas. Kuigi tabletiabort on emakasõbralikum, siis kirurgiline on kindlasti vähem valus.
Kui menstruatsioon on tavaliselt valulik, siis võibolla oleks targem valida kirurgiline.

Omalt poolt võin öelda, et tableti abort on väga kurnav ja ilmselt on see valu suurus ka nagu lotomäng, enamasti ikkagi peaauhinda ehk siis valutut protsessi ei võida.

Minul jääb see kogemus kindlasti viimaseks. Vaimselt ja füüsiliselt on see siiski väga raske.

tabletiaborti pole ise teinud, nii et võrdlusmaterjal tegelikult puudub, aga kirurgilise abordi osas ühinen eelkirjutajaga. See oli vanasti, kui ilma narkoosita tehti ja see ilge piin oli, aga tänapäeval on teised lood. ma näiteks ärkasin narkoosist üles ja ei saanud esialgu arugi, kas toimus juba midagi ära või veel alles hakkab toimuma. enesetunne oli täitsa tavaline unest üles ärganud inimese tunne. pikutasin veel veidi ja läksin koju ära. isegi mingit märkimisväärset vereeritust ei järgnenud.

mina sain tableti aga pean 2päeva pärast uuesti minema siis pannakse 3tupe asja tuppe ja lähed oju seal hakkavad kokkutõmbed emakas ja valu ja paha olemine hakkab.nagu sünnitus umbes noh.verd tuleb aga palju jah ja lausa klompidena võib kesta veritsus kuni 3näd ja minul maksis see 35.55 euri ja kui ma ei eksi on kirurgiliselt isegi kallim.

Kõik kohe niikui abordist kuulevad siis kohe mõrvar jne. Keegi ei mõtle sellele et see polegi soov vaid paratamatus kui südametööd ei ole.

Mina ei poolda aborti, aga ma oskan mõelda laiemalt ja arvestada tõsiasjaga, et õnnetused juhtuvad. Näiteks läheb kondoom katki. Mida see naine siis tegema peaks? Või mis siis kui naine vägistati ning jäi rasedaks? Kas ta kategoriseerub abordi eest automaatselt mõrvari alla? Kas ta peaks sünnitama ikkagi lapse? Minuarust on täiesti arulagedad need inimesed, kes kutsuvad kedagi teist abordi eest mõrvariks. Mõrvarid on hoopis need alturistlikud naised, kes ei julge aborti teha ühiskonna surve tõttu ning sünnitavad lapse enese kiuste, kuigi neil pole näiteks rahalisi võimalusi, võib-olla pole ka kindlat meest (hiljem ka lapsel isa) jne. Siis on meil ühe kannataja asemel siin maailmas juba kaks. Aga ei, sünnitame ikka lapse, vähemalt pole siis mõrvarid. Abort on naise vabadus. Naised ei pea sünnitama, kui neil selleks soovi pole. Selles järgus lootele, kellele abort tehakse, puuduvad mõtted, soovid, tunded. Ta on nagu juurvili. Saage ometigi aru, keegi siin kiunus, et laps usaldab ema jne. Ei, see pole nii, sest tal puudub oma mõtlemine selles järgus, kurat võtaks :D Närvi ajavad sellised arvamused. Lapse sünnitamine ei tee kellestki paremat inimest, kui ta pole selleks nagunii valmis. Liigne alturism ei vii elus kuskile.