Südamepuudulikkus mõjutab ka maksa. Alkohol viib vitamiine, mineraale kehast välja. Sellest ka rasvmaksa teke. Muud haigused mõjutavad samuti maksa. Psühhiaatriliste ravimite tarbimine. Diabeet. Insuliiniresistentsus. Nälgimine. Liigne suhkur.
Maksa rasvumine on tihedalt seotud metaboolse sündroomiga. Selle puhul esinevad inimesel korraga ülekaalulisus, kõrgvererõhktõbi, rasvade ainevahetushäire ja kõrgenenud veresuhkur. Ülesöömine tekitab olukorra, kus rasv ei ladestu mitte naha alla, vaid läheb elunditesse, nende hulgas kannatab ka maks.
Metaboolsest sündroomist räägime juhul, kui vööümbermõõt on meestel üle 94 cm ja naistel üle 80 cm või kui kehamassiindeks on suurem kui 30. Koos sellega peab olema täidetud vähemalt kaks järgmistest tingimustest: triglütseriidide väärtus on suurem kui
1,7 mmol/L; HDL-kolesterooli näitaja on alla 1,29 mmol/L; vererõhk on kõrgenenud: ülemine vererõhk üle 130 mmHg ja alumine vererõhk üle 85 mmHg; veresuhkru tase tühja kõhuga on üle 5,6 mmol/L; patsiendil esineb II tüübi diabeet.
Kui toksiine satub organismi liiga palju, ei suuda maksarakud neid täielikult neutraliseerida ja need kahjulikud ained jäävad rakkudesse. Seejärel maksarakud, võideldes ellujäämise eest, püüavad ümbritseda kahjulikke aineid rasvsarkofaagiga ja jääda nii ellu. Aga kuna iga päevaga koguneb toksiine aina rohkem, kasvavad ka rasvakihid rakkude ümber. Seda nähtust nimetatakse maksa rasvumiseks ehk steatoosiks. Teataval määral on maksa rasvumine iseloomulik paljudele inimestele. Kui inimene on ülekaaluline, suureneb tõenäosus, et tema maks on rasvunud. Steatoos ongi kõige enam levinud maksahaigus.