Kas oskate soovitada tõeliselt head napoleoni koogi taigna (või taina :) )retsepti. Neid retsepte on siin internetis kümneid, kõik erinevad ja ajavad ainult segadusse.

maitse üle ei vaielda, aga mina isiklikult armastan teha "nuudlitaigna" põhjal ja 1 keedise-kihi täidise ja 2 keedukreemi kihiga, nagu originaal ette näeb. Originaali moonutused-paroodiad minule isiklikult peale ei lähe, aga miniale näiteks ei meeldi keedise-vahekiht ja mina ei taha näiteks lehttaignast vaheplaate..et siis kellele Ema, kellele Tütar...vaidlema ei kipu...

originaalil ei ole keedisekihti vahel.

Kui räägid originaalist, siis maini ka, mis sajandi ja mis maa retsepti sina originaaliks pead.
Päris algsed retseptid nii Prantsusmaalt kui Inglismaalt nägid ette ainult moosi ja marmelaadi, ei mingit kreemi. Ka 19. sajandil Prantsusmaal kasutati ainult moosi. Kreemi hakati kasutama alles 20. sajandil.
Kusjuures itaallastel on väga levinud soolane variant.

minu andmed pärinevad:

Seega ei ole kook – erinevalt levinud arvamusest – oma nime saanud imperaator Napoleoni järgi, vaid see tuleneb prantsuskeelsest sõnast napolitain, mis viitab hoopis Itaalia Napoli linnale.

Juba 1651. aastal andis Prantsuse kokk Fran?ois Pierre de la Varenne selle koogi (G?teau de mille-feuilles) retsepti oma raamatus "Le Cuisinier fran?ois". 19. sajandi algul katsetas selle koogi retseptiga ka kuulus Prantsuse kokk-kondiiter Marie-Antoine Careme.

Traditsiooniliselt valmistatakse kook kolmest lehttainakihist, vahele määritakse vanillikeedu-kreemi (cr?me p?tissi?re), peale puistatakse puudersuhkrut.

Uuemates retseptides on kooki pealt kaetud ka valge või pruuni suhkruglasuuriga (ka mõlema seguga) ja vahekihina on kasutatud maasikakeedist (Eestis ka jõhvikakeedist) ja vahustatud koort. Lisaks lehttainale kasutatakse vahekihina biskviiti ja leida võib ka soolaste Napoleonide retsepte.

Kuigi koogi valmistamine ja nimi võivad riigiti erineda, on kindlasti lehttainakihtide vahele määritud kreemi (keedukreemi, võikreemi või keedu-võikreemi), samuti on kook pealt tavaliselt kaetud lehttainapuru ja puudersuhkruga või glasuuriga.

Kuna lehttaina valmistamine on aeganõudev töö, on püütud otsida ka kiiremaid valmistusviise. Aga kõigi tainaste puhul kehtib reegel, et need küpseksid kihiliseks.

Dina Aarma, Tallinna teeninduskooli kutseõpetaja, 13. aprill 2013, 08:03



Napoleoni kook

Oi, nuudlitaignaga! Kas sellest tuleb selline Napoleoni kook, et ei saa arugi, et polegi see "õige" nn. poollehttaigen? Ikka hea tuleb? :)

täiesti nõus eelkirjutatuga :) napoleonikook on nagu kartulisalat - igal perenaisel on oma retsept ja ei olegi seda ühte ainuõiget.
selleks, et saada enda jaoks see õige, vali välja need retseptid, mis tunduvad sulle kõige sarnasemad soovituga ja hakka katsetama.

õppisin kondiitriks 80ndate alguses tollases ETKVL Kooperatiivkoolis, olen Eestis töötanud kondiitrina nii vene, kui ka iseseisvuse ajal, nüüd lisaks veel kahes euroopa riigis, olen ennast pidevalt täiendanud ja pisut kokku puutunud ka Prantsuse köögiga.
nii et erinevaid napoleonikooke olen näinud omajagu :)

Kui ajaloost rääkida, siis sel lehel on ka mõned üle-eelmise sajandi algupärased retseptid kirjas, neid võib ehk üsna originaalilähedasteks pidada. Koogi ajalugu on väga kirev ja tänapäevase traditsioonilise kreemikoogini jõudmiseks on kulunud sajandeid. Ja praegugi on igal maal oma traditsioon.

http://www.foodtimeline.org/foodpies.html#napoleons

Lp. endine kondiiter! Ehk annad mulle nõu või oma head nap. koogi retsepti. Tegin eile seda kooki ühe retsepti järgi, mis oli nii hapukoorega kui võiga. Ikka jälle nagu natuke puine jäi, ma ei tea?? Milline taigen jääks muredam?

Kas keegi oskaks nõu anda, kuidas seda kooki süüa. Isegi kui on parimas kvaliteedis kook, läheb ta kahvliga vajutades või hammustades lömmi ja kogu kreem pressib igas suunas välja.

Kui kohe sööma hakkad, siis nii ongi. Aga see-eest krõmps. Järgmiseks päevaks peaks ilusti läbi imbuma ja miskit ei voola välja.

http://retseptid.err.ee/Magustoidud/b361acb8-16e0-45bd-a5e4-74b79e1aec76

http://retseptid.err.ee/Magustoidud/216dadd7-730b-466e-93a6-14e64497ac1f

Olen mõned korrad teinud poest ostetud lehttaignaga (külmutatud ja lehtedena) ja on tulnud hea kook, aga muidugi tahab ta seista, et läbi imbuks.Tegin hapuka moosi ja keedukreemiga.

kui palju on paremaid kooke, mis tunduvalt vähem vaeva nõuavad. milleks mässata mingi ajast ja arust napoleonikoogiga. puhas jahuplönn.

See läbiimbumine ikka vist asja juurde ei kuulu.
Märg plönn ei ole napoleon.

Ei tea Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> See läbiimbumine ikka vist asja juurde ei kuulu.

> > Märg plönn ei ole napoleon.

Guugelda retsepte, nii meie kui väljamaa keeles - kõik räägivad korralikust läbiimbumisest ja vähemalt üleöö seista laskmisest.
Kui on õigesti tehtud kook, pole ta "plönn", vaid maitsed on kenasti ühtlustunud.
Milleks muidu üldse kokku laduda:) Võta leht tainast, määri kreemiga kokku ja söö nagu võileiba, kui krõmpsuvat suutäit tahad.

Internetiavarustest võib igasugust lollust leida. Nüüd on ju iga keskmise kirjaoskusega isik kirjanik ja toidublogija superkokk. Vettinud plönn kõlbab kindlasti süüa -eriti küpsisetordi usku eestis - aga napoleon see ei ole.

Erilisteks tähtpäevadeks võiks ikka mässata -
ise teen kogused 1,5 kordsed, siis saab suurema koogi ja rohkem kreemi:

250 g jahu
200 g hapukoort
5 dl jahu
1 tl soola
näpi tainas ühtlaseks massiks ja lase tunnike jahedas seista.

kreem:
1l piima
3dl suhkrut
4 sp jahu
4 muna
jahtunud keedukreemile 250ml vahustatud koort
vaniljet
sorts konjakit

Tuleb selline 6-7 kihiline koogike ja armastan pohla toormoosi ka ikka lisada.

ups, olen eksitanud -
250 g võid ikka jahu asemel, siis saab hää ja õige tainas.

Ei tea Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Internetiavarustest võib igasugust lollust leida.
> Nüüd on ju iga keskmise kirjaoskusega isik kirjani
> k ja toidublogija superkokk. Vettinud plönn kõlbab
> kindlasti süüa -eriti küpsisetordi usku eestis -
> aga napoleon see ei ole.

Aga loe siis originaalretsepte, kui tänapäevaste blogijate ja retseptiraamatute kirjapandut tõeks ei pea. Need on ka leitavad, koopiad vanadest raamatutest, üles pildistatud ja puha:)
Ka prantsalste ja itaallaste retseptid on netis üleval, ega pea ju vaid meie blogijatega piirduma. Ikka sama - lase seista.

Sai kook tehtud umbes nii nagu "koogisõber" kirjutas, ainult, et või vahustasin. Ise proovida ei saanud, kuna tegin palumise-soovimise peale ühele sünnipäevale. Ühe kihi vahele panin vaarika-pohla moosi segu. Igatahes rahule jäädi! :)

praktika on teooria ema.