Olen laatadel-turgudel maitsnud hapendatud seente nime all müüdavaid tulisoolaseid seeni. Olemata asjatundja julgen siiski arvata, et pole saanud õiget kraami - soolatud ja hapendatud seened peaksid olema kaks erinevat asja. Kas arvestatav kukeseente osakaal sellise seenesegu hulgas pole omamoodi petuvärk? Kas kukeseen on õige hapendusseen (isegi kui seda põhimõtteliselt võib teha)? On olnud elu jooksul korduvalt võimalus mekkida sel alal ilmselt ületamatute venelaste poolt hapendatud seeni, mida oma headuse (ja paraja soolasuse) poolest võiks kasvõi ämbritäie korraga nahka pista, ja pole ma nende seas silmanud kukeseenepoegagi.

hapendan nn kollariisikaid e võiseeni, mis on "tugeva kere" ja mõnusa kujuga. nendega toimetamine on lihtne: leotad ja keedad. viimati viskasin nad juba valmis hapukurgisoolvette (kurgid otsas), ei pidanud rohkem vaeva nägema kui et lisasin ohtralt küüslauku ja natuke maitsetaimi. kõva vajutis peale ja toode mõne aja pärast külmkappi, siis ei pea soolaga laamendama. see, et mõni kukeseen ka lisada, on tegelikult hea mõte, annab väikse "iluvea" juurde. oma olemuselt ongi kukeseenn mitte-laguneja, nii et peab vastu küll võiseene-jurakate seltskonnas:)

TAVALISELT OLEN hapendanud SEENI,JUST TATIKAID VÕI MUID SEENI,KUKESEENI POLE HULKA LISANUD,IKKA KIHT SEENI-MUSTSÕSTRALEHTI -SOOLA SEENI-TILLI KOOS VARTEGA-SOOLA JA SEENI VEEL KIHT MUSTSÕSTRALEHTI,KÜÜSLAUKU KA NATUKE,nii kihiti-viimane kiht mustsõstralehed ja vajutuse alla-seisavad nädal või kuu jne jahedas kedris,heAd võtta kuni kevadeni,ikka seened eelnevalt kupatan..