Kuidas te maasikaid sügavkülmutate talveks? Kas tervetena või tükeldate? Kuidas nad selle üle elavad? Sulatades plönnid ei jää?

toormoosina oleks parim variant. terved maasikad sulavad ikka plönniks.

olen suures kausis maasikad ära tampinud nii, et ikka tükke sisse jääks ja siis mitte eriti suure suhkruga kokku seganud ning karpidega sügavkülma.püreestada võib ju ka, kui on vaja ühtlasema koostisega . terved maasikad jäävad kuidagi hapuks ja tegelikult võtavad ruumi tunduvalt rohkem.

jep toormoosina säilib maitse paremini.
samuti vähene suhkur säilitab maitset ja vitamiine - ilma jääb hapu ja vesine sulades.

Mina panen osa ilusamaid tervetena külma, kasutan hiljem jookide sees jää asemel. Ülejäänu tambin, aga mitte päris puruks, jätan ikka tükiliseks, nii on mõnus kooke teha. Ühtlane tumm ei meeldi, kui just vaja, saab ka pärast sulatamist püreestada. Suhkrut lisan maitse järgi, mitte eriti palju.

Poolitan nii suured kui ka väiksed maasikad, lisan pisut suhkrut ning panen karpi. Tõsi ta on, et ühte karpi mahub nii vähem kui purustatult, kuid suuri maasikatükke on mõnusam süüa, tarretist teha, kaunistuseks panna.

Vajutan kahvliga laiaks nii et õhku vahele ei jää, õige veidi ikka suhkrut ka.

Mina panen sügavkülma mitut moodi, osa tervena, osa litsun laiaks ja panen karpidesse nii suhkruga kui ka ilma, et oleks valikut.

mina ka mitut moodi.
karpidesse pandud tükeldatud maasikad võtan karpidest pärast külmumist välja ja pakin kilekottidesse. selliseid brikette mahub külmikusse rohkem. karpidel on vastikud servad, mis muidu nõmedalt ruumi võtavad ja mahutada ja sättida on suht tülikas. ma laon külmiku ikka tihedalt söödavat täis.
maasikatest ja üldse marjadest olen viimasel ajal ka rohkem moosi keetma hakanud. tänapäeva ökotoitujad enam poe moose jms värvilist ei taha. ka jogurtid segatakse isetehtud moosidest jne..

tore idee külmunult maasikapriketid külmikusse tihedalt laduda. Selle nipi võtan kindlasti kasutusele.

Kuna mina olen paadunud Tupperware fänn, siis kasutan sügavkülmutamiseks TW karpe, kuna seal ei teki kaane alla jääkihti. Terved maasikad saan karbist välja võtta nagu kommid, nad ei ole kunagi üksteise külge külmunud/kleepunud. Toormoosi teen suures taignakausis - lisan alguses puhastatud maasikatele suhkru, lasen veidi seista ja siis tambin TW pudrunuiga peenemaks, kuid jätan kindlasti sisse ka suuremaid tükke ja ka terveid maasikaid.

Kas TW nui on maasikate tampimiseks parem tavalisest nuiast või spiraalist (või kuidas iganes seda metallist käänulist purustamisriistapuud nimetatakse)?
Kuna siin oli just juttu grill-liha potsikute kasutamisest, siis pean ütlema, et kuiva marja külmutades saan ka nendest alati kõik välja võtta "nagu kommid".

TW nui on parem juba sellepärast, et ta on plastmassist. Ega marjadele ei meeldi metalliga kokkupuude. Nind TW nuial on need nn "augukesed" nuia alla sellised pikliku kujuga ja kergem on maasikaid purustada.

plastiku kasutamise riskidest ikka olete teadlikud? ka tw on lihtlabane plast..
.. ja tw kasutajad on tõesti paadunud.. nagu ka gnld jms säänane. neil ajuehitus kohe vastav..

kas sa roostevabast terasest oled kuulnud?

klaasist, mis on terasest parem...

Mul pole küll midagu TW-hoolikute vastu, igaühele oma, aga kui metall marjadele suurt häda teeks, siis jääksid moosid keetmata, koogid küpsetamata, noad-kahvlid ja lusikad peaks kasutusest kõrvaldama. Mis veel rääkida vanadest vasekarva purgikaantest, need olid ikka roostevabast terasest väga kaugel:) Kuum mögin purki, purk tagurpidi ja nii ta seal seisis, puhtalt metallkaane peal.

ma ei ole kunagi purke kaanepeale keeranud. inimesed teevad jahh nii, aga ma pole sest kunagi aru saanud ja nagu kiuste ladusin täis purgid ilusti õigetpidi ritta. siiani ei ole midagi juhtunud. (see lihtsalt niisama jutujätkuks)

Eks need ole iga perenaise omad nipid ja harjumused. Peapeale keeramine on mulle nii mõnegi viletsalt kaanetatud purgi kätte näidanud - välja lausa ei voola, aga ka läbi kõige paksema moosi jooksevad õhumullid üles ja järgmiseks päevaks tekib peale vahutort. Kaante ja kaanetajate kvaliteet kõikus vanasti kõvasti, paar-kolm purki ikka tuli ümber pakkida või (olenevalt sisust) külmkappi hoiule panna.
Praegu ka ikka keeran, nüüd just neid purke, millel kaaned korduvkasutuses. Siis on süda rahul ja võin purke ka täitsa soojas ruumis hoida, pole hirmu, et õhk ligi saab.

Need vanad "vasekarva" purgikaaned olid kaetud spetsiaalse lakiga, mis takistas metalli kokkupuudet purgi sisuga!