Kööginõu
ei lihale
nuuks 15. mai 2006, kl 19.11 |
raudne leedi 15. mai 2006, kl 19.35 |
Kindlasti soovitan konsulteerida toitumisspetsialistiga või püüda lugeda eestis väljaantud vastavasisulisi raamatuid (nb! mitte mingeid "imedieete tutvustavaid", vaid lihtsalt tervisliku toitumise alaseid tekste). Nimelt ilma rasvade (nende, mis kalas, omega 3 rasvhapete) ja A ja D vitamiinide, mis sisalduvad rohkesti loomses toitainetes ja kindlasti peab täpselt teadma, mis vahekorras asendada liha nt. pähklite, soja, kaunviljade, seemnetega jne. Kindlasti peab tarbima ka toiduõli. Rasvasest lihast võid kindlasti loobuda, küll aga soovitan siiski tarbida rasvast kala (st. punast kala) ja taist liha, sest see on tervisele väga kasulik.
koha 15. mai 2006, kl 20.03 |
taimetoitlane 15. mai 2006, kl 20.29 |
selle second opinion lehe väited on küll naeruväärsed. ma ei viitsi kõigile vastata aga võtame suvalise:
Much of the land used for animal farming, cannot be used for arable farming. With a rapidly expanding world population, a large proportion of whom are already starving, how can taking this land out of production help?
vastus siinkohal et liha tootmine on kohutav raiskamine. näiteks USAs kulub pool veevarudest ja 80% põllumajandusmaast selleks, et loomadele toitu kasvatada. vilja loomadele toites ja siis liha süües läheb aga raisku 90% proteiinist. kui USA vähendaks lihasöömist 10% võrra, saaks vabaneva ressursiga ära toita 100 miljonit inimest. seega ei pea sugugi kogu maal, kus praegu loomi karjatatakse, mingeid taimi kasvatama, juba loomakasvatuse vähendamisega vabaneb märkimisväärsel hulgal ressursse.
Much of the land used for animal farming, cannot be used for arable farming. With a rapidly expanding world population, a large proportion of whom are already starving, how can taking this land out of production help?
vastus siinkohal et liha tootmine on kohutav raiskamine. näiteks USAs kulub pool veevarudest ja 80% põllumajandusmaast selleks, et loomadele toitu kasvatada. vilja loomadele toites ja siis liha süües läheb aga raisku 90% proteiinist. kui USA vähendaks lihasöömist 10% võrra, saaks vabaneva ressursiga ära toita 100 miljonit inimest. seega ei pea sugugi kogu maal, kus praegu loomi karjatatakse, mingeid taimi kasvatama, juba loomakasvatuse vähendamisega vabaneb märkimisväärsel hulgal ressursse.
koha 15. mai 2006, kl 20.32 |
ektreemne taimetoitlus (kõige loomse vältimine) on tänapäeva teaduslike saavutuste taustal juba igal pool vähegi haritud ringkondades tervist kahjustavaks kuulutatud.
Muna ja piima tarbimine katab teatavate ainete vajaduse täiskasvanul, kui mitte lapsel, kelle organism VAJAB liha, eelkõige aju ja perifeersete närvide arenemiseks.
Kuid ainult ainete vajadus ei peegelda tegelikku seisukorda - seda, et taimetoitlane tegelikult "raiskab toitu", sest omastab taimsest toidust vaid umbes viiendiku sellest, mida omastab samast kogusest toidust taimtoiduline loom, inimese seedesüsteem ja sümbiondid ei ole loodud toore taimse toidu suures koguses seedimideks ja see kurnab organismi kuni selleni et osade toitude seedimine kulutab rohkem energiat, kui organism neist saab. Inimene on sadade tuhandete aastate jooksul evolutsiooniliselt arenenud segatoiduliseks - mõne inimpõlvega ei saa me evolutsiooni mitte karvavõrdki muuta.
Kahju on neist, kes rangesse taimetoitlusse siiralt usuvad.
Ja kui kedagi huvitab, siis olen kaasaegse kõrgharidusega bioloog.
Muna ja piima tarbimine katab teatavate ainete vajaduse täiskasvanul, kui mitte lapsel, kelle organism VAJAB liha, eelkõige aju ja perifeersete närvide arenemiseks.
Kuid ainult ainete vajadus ei peegelda tegelikku seisukorda - seda, et taimetoitlane tegelikult "raiskab toitu", sest omastab taimsest toidust vaid umbes viiendiku sellest, mida omastab samast kogusest toidust taimtoiduline loom, inimese seedesüsteem ja sümbiondid ei ole loodud toore taimse toidu suures koguses seedimideks ja see kurnab organismi kuni selleni et osade toitude seedimine kulutab rohkem energiat, kui organism neist saab. Inimene on sadade tuhandete aastate jooksul evolutsiooniliselt arenenud segatoiduliseks - mõne inimpõlvega ei saa me evolutsiooni mitte karvavõrdki muuta.
Kahju on neist, kes rangesse taimetoitlusse siiralt usuvad.
Ja kui kedagi huvitab, siis olen kaasaegse kõrgharidusega bioloog.
. 15. mai 2006, kl 20.37 |
taimetoitlasele - peetakse ilmselt silmas väga suuri maa-alasid näiteks Aafrikas, kus rändkarjakasvatajad kasutavad loomakasvatuseks tõesti maad, mida maaharimiseks kasutada ei saa - eriteks ei kasva seal eriti midagi muud söödavad peale mõne rohututi (enamasti söövad need loomad meie mõistes kulu) ja teiseks sellepärast, et igasugune maaharimine nendes piirkondades põhjustaks vähem kui 10 aasta jooksul nende alade kõrbestumise - nii et seal enam üldse midagi ei kasva. (Enne lahmimist on kasulik end natuke harida)
teiseks mägialad, kus on probleeme nii vee kättesaadavusega, kui ka otseselt maa harimisega (kaljune, pole horisontaalne, väga killustatud) - sellist maad on palju Aasias ja Lõuna-Ameerikas - ometi saab seal kasvatada loomi (kõikvõimalikud kodustatud kitse sugulased).
teiseks mägialad, kus on probleeme nii vee kättesaadavusega, kui ka otseselt maa harimisega (kaljune, pole horisontaalne, väga killustatud) - sellist maad on palju Aasias ja Lõuna-Ameerikas - ometi saab seal kasvatada loomi (kõikvõimalikud kodustatud kitse sugulased).
taimetoitlane 15. mai 2006, kl 20.51 |
bioloog, siin teemaalgataja ju paljalt toorest murust toituma ei kavatsegi hakata.
punktike, ükski lehm ei ela ära paari kõrbenud kulututi peal, ikka toidetakse-joodetakse lisaks. igasugu vabapidamisel loomi on maailmas ikka väga väike hulk pealegi. point on ikkagi selles, et kui looma kasvatamise asemel selleks kuluvad ressursid otse inimese toitmiseks kasutatakse, on see palju säästlikum.
punktike, ükski lehm ei ela ära paari kõrbenud kulututi peal, ikka toidetakse-joodetakse lisaks. igasugu vabapidamisel loomi on maailmas ikka väga väike hulk pealegi. point on ikkagi selles, et kui looma kasvatamise asemel selleks kuluvad ressursid otse inimese toitmiseks kasutatakse, on see palju säästlikum.
. 15. mai 2006, kl 21.01 |
Kui küsimus on maa-alades, siis see on väga arvestatav hulk meie planeedi maismaast (mäestikud ja poolkõrbelised alad siis, tasub gloobust uurida) - ja kaugeltki mitte lehmi ei kasvatata seal :) (lisaks on neid loomi kasvatavad inimesed sisuliselt pea 100% loomsel toidul), lisaks toidetakse neid "kitselisi" harva, kui üldse - nemad suudavad kõige paremini inimesele sellise maastiku vähese ressurssi kasutatavaks teha. Mägialadel tihti pole veega nii suurt probleemi ja loomad joovad jõgedest.
Nomaadide eluviis on neis piirkondades ainus enda ära elatamise viis, kui nälga ei taha surra või salakütiks hakata.
Mitte kogu maailm ei ole parasvöötmeline tasandik (enamik ei ole!) - ikka laiemat silmaringi paluks, kui juba üritada kontekstist välja tiritud argumenti ümber lükata.
Nomaadide eluviis on neis piirkondades ainus enda ära elatamise viis, kui nälga ei taha surra või salakütiks hakata.
Mitte kogu maailm ei ole parasvöötmeline tasandik (enamik ei ole!) - ikka laiemat silmaringi paluks, kui juba üritada kontekstist välja tiritud argumenti ümber lükata.
k 16. mai 2006, kl 01.12 |
et siis hakake taimetoitlaseks, kuna Aafrikas on näljahäda?
Nõukogude propaganda harrastas ka seesuguseid üleskutseid, ennekõike ikka selle pärast, et kogu maad kuidagi ära toita ei suudetud.
See, kui praetud ja lihatoidud enesetunde pahaks teevad on igati mõistlikum põhjus toitumisharjumuste muutmiseks.
Nõukogude propaganda harrastas ka seesuguseid üleskutseid, ennekõike ikka selle pärast, et kogu maad kuidagi ära toita ei suudetud.
See, kui praetud ja lihatoidud enesetunde pahaks teevad on igati mõistlikum põhjus toitumisharjumuste muutmiseks.
raudne leedi 16. mai 2006, kl 08.00 |
Teate, kirglised arutlejad, mulle tundub, et teemaalgataja ei hakka päevapealt tulihingeliseks taimetoitlaseks, vaid tal on pigem mingi teistlaadi vastuseis "kõige rasvase" vastu. Ehk pealetulev rannahooeg hoopis on süüdi noore inimese soovis midagi kiiresti ette võtta ja siis on tavaline, et oma peaga jäetakse menüüst välja see, mis tundub kõige "rasvasem".
Mina pooldan ilmselt tasakaalustatud toitumist. Meie rasvumise põhipõhjus pole rasvad (sest osad rasvhapped on inimese jaoks asendamatud) vaid pigem lihtsüsivesikute (suhkrud ja rafineeritud jahutooted) ületarbimine ja vähene liikumine. Ning aina enam ja enam inimesi tarbivad lihtsalt liiga palju kilokaloreid päevas. Toidukoguseid tuleks vähendada, kuid mitte oluliste toitainete arvelt. Samas ei tohiks väheneda toidukordade arv. Ning pärast kella kuut õhtul näri toorest köögivilja. Ka liigne puuvilja tarbimine on kehakaalu suurendav.
Mina pooldan ilmselt tasakaalustatud toitumist. Meie rasvumise põhipõhjus pole rasvad (sest osad rasvhapped on inimese jaoks asendamatud) vaid pigem lihtsüsivesikute (suhkrud ja rafineeritud jahutooted) ületarbimine ja vähene liikumine. Ning aina enam ja enam inimesi tarbivad lihtsalt liiga palju kilokaloreid päevas. Toidukoguseid tuleks vähendada, kuid mitte oluliste toitainete arvelt. Samas ei tohiks väheneda toidukordade arv. Ning pärast kella kuut õhtul näri toorest köögivilja. Ka liigne puuvilja tarbimine on kehakaalu suurendav.
to teemaalgataja 16. mai 2006, kl 09.07 |
taimetoitlane 16. mai 2006, kl 09.38 |
ma ei öelnud midagi taimetoitlaseks hakkamisest aafrika näljahäda pärast. tahtsin lihtsalt juhtida tähelepanu sellele, et soovitatud second-opinion lehel toodud väited ei ole just karbi kõige teravama pliiatsi poolt kirjutatud. ja argument ei olnud kontekstist välja tiritud, selle ümber ei olnudki mingit konteksti.
M 16. mai 2006, kl 10.10 |
köögist 16. mai 2006, kl 11.08 |
Mina olen ajuti loobunud lihast, lihtsalt organism ei taha ja kõik. Kala, muna ja piimatooteid olen tarbinud. Väga tervisliku menüü saab ka ilma lihata, ei koosne see ainult piimalurrist ühti. Rasvane ja/või praetud liha on alati vastunäidustatud, selle ärajätmine teeb ainult head. Sööge juurikaid ja mitte ainult värskelt, teraleiba, kala, juustu, külmpressitud õli, normaalses koguses piimatooteid, maitsestage toitu soola asemel maitsetaimedega - paljud seedehädad ja liigesemured kaovad, kaal langeb ja vaimne tervis paraneb ka.
daisy 16. mai 2006, kl 12.24 |
tõesti jube kahju inimestest, kelle arvates on söögiks 2 varianti - rasvane praetud lihakäntsakas või mannatumm.
ma ka liha ei söö. seega näiteks on viimastel päevadel menüüs olnud caesari salat, baklazaanirullid mozzarella ja basiilikuga, seene-zucchini risotto, porgandi-laimi püreesupp koriandriga, vietnami kevadrullid, riisinuudlid köögivilja-kookospiimakastmega, tortillad oa-maisi-seene-juustutäidisega..
saab söönuks küll ja ei pea vaid piimasupist elama.
ma ka liha ei söö. seega näiteks on viimastel päevadel menüüs olnud caesari salat, baklazaanirullid mozzarella ja basiilikuga, seene-zucchini risotto, porgandi-laimi püreesupp koriandriga, vietnami kevadrullid, riisinuudlid köögivilja-kookospiimakastmega, tortillad oa-maisi-seene-juustutäidisega..
saab söönuks küll ja ei pea vaid piimasupist elama.
. 16. mai 2006, kl 12.51 |
keegi pole rääkinud aafrika näljahädast - lihtsalt nii kitsa arusaamisega maailmast ei saa asjadest hästi üldse aru, kui arvata, et loomakasvatus on igal pool paha ja taimetoitlus on alati alternatiiv... EI OLE
see et USAs kasvatatakse liiga palju liha ei tähenda, et inimesed peaks hakkama taimetoitlasteks, kaugeltki mitte - loomaset toitu ei pea sööma iga päev, ei pea sööma igal söögikorral, aga oma tervise huvides peab tasakaalustatult sööma, seega ka loomset ja ka liha (kala muide on ka loom ja tal on ka liha, samuti mereandidel, aga rohusööja looma liha on teistsugune ja sel on palju inimesele vajalikku).
see et USAs kasvatatakse liiga palju liha ei tähenda, et inimesed peaks hakkama taimetoitlasteks, kaugeltki mitte - loomaset toitu ei pea sööma iga päev, ei pea sööma igal söögikorral, aga oma tervise huvides peab tasakaalustatult sööma, seega ka loomset ja ka liha (kala muide on ka loom ja tal on ka liha, samuti mereandidel, aga rohusööja looma liha on teistsugune ja sel on palju inimesele vajalikku).
kurjam 16. mai 2006, kl 12.52 |
daisy 16. mai 2006, kl 14.17 |
nuuksule 16. mai 2006, kl 15.14 |
Mul on tegelikult sama mure. Armastan väga liha, aga selle söömine tekitab päris suuri vaevusi kõhus. Nädala olin ilma lihata, väga hea oli olla, ei mingeid mao vaevusi ega "röhitsusi", mis mul muidu tavalised. Olen ka mõelnud, et kui enam liha ei tarbi, kas siis ikka saab kõik toitained, mida vaja elutegevuseks, kätte ?
köögist 16. mai 2006, kl 15.24 |
Viimasele: saad küll, kui ainult lihast loobud. Mina polegi teadlikult loobunud, lihtsalt mõnikord tunnen, et pole seda lihaisu nii paar nädalat või rohkem. Ja mida vanem, seda raskem on liha seedida. Esimene asi, mida soovitan, on õhtusöök ilma lihata. Ma teen perele küll liha õhtuks, aga ise piirdun salati või mõne muu kergema kraamiga.
taimetoitlane 16. mai 2006, kl 15.37 |
kurjam 16. mai 2006, kl 15.49 |
daisy 16. mai 2006, kl 16.00 |
vissi 16. mai 2006, kl 16.04 |
Tudeng 16. mai 2006, kl 19.28 |
Lihast loobumine ei ole taimetoitlus ning biokeemiliselt vajab organism valku,vitamiine ja mineraalaineid, mida saab ainult piimatoodetest ja lihast.Sünnist saati vegan olla ja suureks ning terveks kasvada on võimatu.Sellel lapsel ei ole mittemingisugust ehitusmaterjali, millest oma keha üles ehitada.
. 16. mai 2006, kl 20.46 |
vissi 16. mai 2006, kl 23.02 |
ADA 16. mai 2006, kl 23.09 |
It is the position of the American Dietetic Association and Dietitians of Canada that appropriately planned vegetarian diets are healthful, nutritionally adequate, and provide health benefits in the prevention and treatment of certain diseases.Well-planned vegan and other types of vegetarian diets are appropriate for all stages of the life cycle, including during pregnancy, lactation, infancy, childhood, and adolescence.
Lisa postitus