Üldiselt sobib soolamiseks rasvasem liha, nagu sea- ja lambaliha, kõige rohkem aga seapekk või -ribi.
Enne soolamist liha ei pesta, ta peab aga olema täiesti värske ja puhas. Vastavalt soolamisnõu suurusele lõigatakse liha parajateks tükkideks. Puista hästi puhastatud puu- või klaasnõu põhja soola ja pane sinna soolaga hõõrutud lihatükid tihedalt üksteise kõrvale. Kõik vahed ja tühjad kohad täida väiksemate tükkidega. Parem on asetada lihatükid selliselt, et kamarapooled ja lihapooled jääksid vastamisi ning et nõu põhjal ja peal oleksid kamarapooled.
Soolamiseks kasutatav sool peab olema jäme, puhas ja kuiv. Liha kogusest arvesta soola 25%, s.o. 1 kg liha kohta 250 g soola.
Soolaga sissehõõrumiseks kasuta umbes 10% soolast, ülejäänust keeda tugev soolvesi ja vala täiesti jahtunult lihale, nii et liha oleks soolveega kaetud.
Peale pane vajutis.
Soolatud liha hoia jahedas õhurikkas ruumis temperatuuril mitte üle +6°C.
Hästi soolatud liha on ilusa välimusega: tailiha punane, pekk valge, puhta soolase maitsega.
Soolvesi peab olema selge ja hea lõhnaga.
Nii on kirjutatud Interneti kokaraamatus.
Soovitan peki ja tailiha eraldi nõudesse soolata ja viimasest suuremad kondidki eemaldada. Kui aga soolvesi veriseks muutub (mõne nädala möödudes), siis tuleks ta läbi keeta ja peale verise vahu eemaldamist jahtunult tagasi valada. Parem variant muidugi, kui keedetakse uus soolvesi.
Tehakse ka niimoodi, et lihatükid soolamiseks ette nähtud nõus asetatakse ja surutakse tihedalt üksteise vastu ja vahele soolakiht, peale kaan ja raskus vajutiseks. Mõne nädala – kuu möödudes on soolast ja liha mahladest tekkinud soolvesi. Edasi talitage, nagu eelnevalt soovitatud.
Igaühel meist võib tekkida igatsus soolaliha järele. Ma mõtlen korralikult soolatud maitsva soolaliha järele. Soolan 2,5 liitrises klaaspurgis paar kilo poest ostetud värsket sealiha, hea külmutuskapist igal ajal võtta. Kahjuks kaua vastu ei pea, aga purgi saab uuesti täita.