Mul puudub fritüür, selle ütlen kohe ära.

Olen hädas kartulitega... Mul pole aimugi, mis sordid poes müügil ja milline neist vähem, milline rohkem tärkliseline.
Minu praktika on näidanud, et kui ise kartul tükeldada ja õlipaja sisse küpsema panna, siis.... Siis saan väääääääga rasvased praekartulid:(
Olen õli väga kuumaks ajanud, olen hästi vähe kartuleid korraga sisse pannud - ikka sama jama.
Kas peaks neid enne külmetama?
Kas õlipotis sussutamine on ainus alternatiiv fritüürile?
Sugulane tegi kunagi koorega keedetud kartulitest (külmad kartulid siis). Kooris, lõikas lipsuks ja pistis õlisse. See oli juba nagu päris. Ei tea, pole ise proovinud..
Ilmselt tuleb loobuda (suvehooaeg ju ka tulemas!), aga teise korra teadmiseks tahaks perenaiste nõu kuulda/ lugeda.
Ja veel - pean siinkohal silmas ka "ise kartuli tegemist", st. siis mitte poe külmanud friikatest.
Tänan ja ilusat päeva!

Mina ostan poest friikartulid- valims lõigatud.
Ja vähese õliga praen- väga head tulevad:)
Aga õli tuleb väga vähe panna...

ise teen neid vahel ka ja tulevad väga head, ei oska öelda mida sa valesti teed või teisiti. Kartulid peavad kuivad olema, rätikuga enne kuivatan kui õli sisse panen ja lõikan suht õhukesed pulgad, st. viilud ja neist pulgad, paksemad jäävad seest pehmed, aga on ka head. Hästi kuumas rohkes õlis kuldseks ja vahukulbiga majapidamispaberile ja sealt edasi raputan peale maitseaineid ja siis kõhtu!

Oluline on kartulid enne kuivaks teha.

Friikartulite õpetus:
http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=6930

Heade friikartulite nõks on selles, et neid küpsetatakse mitu korda. Kõikepealt keskmise kuumusega peaaegu pehmeks, siis jahutad maha ja enne serveerimist lased kuumas õlis krõbedaks.

teeme küll fritüüris aga see kahekordne küpsetamine on õige. Minumeelest erinevus fritüüri ja potis õlis tegemse vahel on temperatuuri teadmine .... samas tmperatuuri määramisest on niipalju netis kirjutatud. Värvi saab anda sellega, et korra õlist õhku tõsta ja siis tagasi kuuma õli sisse ja nii 2-3 korda.

pane kartulid metallsõelale ja koos sellega potti õli sisse, see eeldab küllaltki suurt potti.

tarvilik nõks on vahelt välja jäänud. PEALE lõikamist ja ENNE kuivatamist tulevad tükid hoolikalt külma veega ära pesta, et eemaldada lõikepinnale jäänud tärklis.
Aga mina, kui toidukaupade kaubatundja, pean mainima, et vaatamata friüüritud/praetud kartuli meeldivale maitsele on nad tervisele ohtlikud, sest kartul on selline toiduaine, mida võib süüa toorena (eriti tervislik), keedetuna (koos koorega on ka tervislik), kuid praetuna - praadimisel kartul kaotab maksimaalselt kõik kasulikud ained ning praadimise käigus tekib ja koguneb tervisele ohtlik aine - akrüülamiid (kantserogeen).
Kartul on veel ka selle poolest huvitav toiduaine, et on ainukene tärklist sisaldav toit, millele loodus on kaasa pannud (koore alla) spetsiaalsed fermendid, mis soodustavad inimorganismis tärklise omastamist. Seetõttu tulekski kartulit keeta ainult koos koorega.

Väga head on friikartulid siis, kui neid enne küpsetamist 5-30 min vees leotada. Tahaksin ka friikartulite tegemiseks fritüüri soetada (teen neid väga palju)

Fritüüre on suuremaid ja väiksemaid, otsi endale sobiv suurus.
Meie peres on kasutusel suurem.
Jah, valmislõigatud kartuleid tuleb pesta, kuivatamine pole nii oluline.
Kartulitest on head just punased kartulid, meie kasutame Laurat. Kõlbavad ka muud, aga need, mis ei kee puruks. Ehk siis plingimad kartulid. Head kollased sordid kipuvad ka frituuris konarlikuks ja puruks minema.
Suvel värsketest kartulitest häid friikaid ei saa, meie jätame alati kevadel vanu kartuleid sügiseni varuks just friikate tegemiseks.

Sama head on ka kaalikad, lähevad friikatena magusamaks. Kah soola peale ja muid maitseained, mis kartulilegi.

Porgandid nakkavad frituuris enda külge nii palju õli, et neid tuleb pärast frituurist väljavõtmist spetsiaalselt majapidamispaberiga põhjalikult kuivatada. Ja siis karrit peale raputada (ja tiba soola).

Samuti lähevad väga heaks sibulad - aga tuleb valida väiksemad sibulad, sest suuremad ei küpse seest ära. Ehk kui seest on küpse, on pealt söestunud.

Ja muidugi lähevad magusamaks need pisikesed brüsseli kapsakesed.
Päris kapsast ja lillkapsast on paha frituurida, lähevad liiga rasvaseks (õli on võimatu pärast harude vahelt välja saada). Ilmselt peaks paneerima.

Paprikaid olen pannud tervena frituuri, aga pärast on nende söömine tüütu, kui peab seemneid välja puhastama. Paremad on need pisikesed minipiprad.

Nuikapsas, rõigas ja muud sellised rediselised on suht mõttetud, ei tule neile maitset ega iseloomugi. Vähemalt meie pere ei võtnud neid hästi vastu.

Ja bataadi kohta kehtivad samad reeglid kui kartuli kohta, meil mõni sööbki neid.

Peeti proovisin ka korra, jäi liiga vintske. Ilmselt tuleks enne keeta.