Fritüüre on suuremaid ja väiksemaid, otsi endale sobiv suurus.
Meie peres on kasutusel suurem.
Jah, valmislõigatud kartuleid tuleb pesta, kuivatamine pole nii oluline.
Kartulitest on head just punased kartulid, meie kasutame Laurat. Kõlbavad ka muud, aga need, mis ei kee puruks. Ehk siis plingimad kartulid. Head kollased sordid kipuvad ka frituuris konarlikuks ja puruks minema.
Suvel värsketest kartulitest häid friikaid ei saa, meie jätame alati kevadel vanu kartuleid sügiseni varuks just friikate tegemiseks.
Sama head on ka kaalikad, lähevad friikatena magusamaks. Kah soola peale ja muid maitseained, mis kartulilegi.
Porgandid nakkavad frituuris enda külge nii palju õli, et neid tuleb pärast frituurist väljavõtmist spetsiaalselt majapidamispaberiga põhjalikult kuivatada. Ja siis karrit peale raputada (ja tiba soola).
Samuti lähevad väga heaks sibulad - aga tuleb valida väiksemad sibulad, sest suuremad ei küpse seest ära. Ehk kui seest on küpse, on pealt söestunud.
Ja muidugi lähevad magusamaks need pisikesed brüsseli kapsakesed.
Päris kapsast ja lillkapsast on paha frituurida, lähevad liiga rasvaseks (õli on võimatu pärast harude vahelt välja saada). Ilmselt peaks paneerima.
Paprikaid olen pannud tervena frituuri, aga pärast on nende söömine tüütu, kui peab seemneid välja puhastama. Paremad on need pisikesed minipiprad.
Nuikapsas, rõigas ja muud sellised rediselised on suht mõttetud, ei tule neile maitset ega iseloomugi. Vähemalt meie pere ei võtnud neid hästi vastu.
Ja bataadi kohta kehtivad samad reeglid kui kartuli kohta, meil mõni sööbki neid.
Peeti proovisin ka korra, jäi liiga vintske. Ilmselt tuleks enne keeta.