Kui Hesburgeris tuli välja Rukkipalaga burger, olin väga õnnelik! Lõpuks mullegi midagi... Sest mulle ei istu sai. Kui ma rase olin, siis ma ostsin ja ma pidin äärepealt selle sealsamas välja oksendama. See oli nii jubedalt rasvane ja soolane.
Mina ütlen küll selgelt välja, et burgerid/friikad/pizzad(kartulikrõpsud on rämpstoit. Samas ma pean selleks ka viinereid, pelmeene jne. Mõistate ehk seda loogikat.
Kuigi ma olen n-ö noor (24 a) ja kasvanud üles burgeritega, söön ma ikkagi neid 1-2 korda aastas.
Nüüd teema juurde:) Miks meile meeldib rämpstoit?
Mina olen enda peal täheldanud, et mul tuleb metsik isu ülesoolatud toidu järele teatud perioodil kuus:) Ja mida see rämpstoit siis muud ongi, kui ülesoolatud ja -maitsestatud roog. Kuigi minu keha vajab tegelikult vedelikku, sest lähen jubedalt paiste. Ja siis tekibki surnud ring. Sul on tunne, et tahaks midagi jube MAITSVAT (loe: ülemaitsestatud) ja sa lubadki endale ühe kabanossi, koju jõudes oleks kõht nagu ikka tühi ja nüüd tahaks midagi HEAD (üldjuhul jäätist, komme). Kuid me lihtsalt ei pane tähele, mida me keha vajab. Mu arust paljud rasedad elavad sellises tsüklis, aga mitte kord kuus, vaid igapäevaselt.
Niisiis, kui me toituks nii, nagu me keha ette kirjutab, siis ei teki sellist ohjeldamatut-keset-ööd-isu burgerite ja jäätisekokteili järele.
Kuigi, ma pean ütlema, need korrad sel aastal ja neid kordi on täpselt kaks, mil ma olen juustuburgerit söönud, on olnud head. Mulle eriti meeldib see hapukurk seal vahel:)
PS! Kuna elan Mustamäel, siis näen seda kontingenti, kes McDonaldsis käib. Ja mind alati üllatab, miks nii paljud noored emmed vankritega käivad seal... Päris mõnus eeskuju kasvavale lapsele. Eriti naljakas on mööduda sealt laupäeval-pühapäeval, terved pered väikeste lastega... Nagu mingi preemia!