Majaehitus käsil. Soovitage küttesüsteemi. Praegu kaalukausil pelletiküte, õhkvesi küte, maaküte.
Mis on head ja vead?

kui põrandaküte siis pellet või maa aga kui radikas siis pellet

Arstid ei soovita elutubadesse põrandakütet. Ainult vannituba, WC jne. st. ruumid, kus viibite vähe.

Maaküte sobib siis kui on piisavalt suur krunt: umbes 150 m2 maja puhul peaks krundi suurus olema umbes üle 1200 – 1300 m2, millest u. 550 m2 kuluks otseselt maakütte kollektori paigaldamiseks. Kui on suured puud krundil, siis see raskendab kaevetöid.
+Väga mugav süsteem
-Kallim ehitada kui pelletiküttesüsteemi vm

+Pelletiküte pole sõltuv krundi suurusest jm.
+Odavam väljaehitada kui maakütet.
+Kütab kogu maja ja annab sooja tarbevee ka suurte külmadega.
-Mugavust vähem kui maaküttel, sest pelleteid tuleb kord nädalas mahutisse juurde valada ja kord kuus katlast tuhka välja võtta (on olemas ka puhastusega katlad/põletid)
http://www.cerbos.ee/et/8-pelletikatlad

Üritan lühidalt :) Uuritud teema, tuttavate kaudu, silmast-silma, mitte keegi kusagil külapeal rääkis.
2 pelleti omanikku, kahetsevad, küll on graanulid jamad (niisked, vales mõõdus jne), pealejooks takerdub alatasa( nende jutt) ja suht kalliks läheb.
Maakütte omanikul elektriarved laes, eramajadel on võrguteenus( oleneb ampritest) kallim kui elektrienergia tarbimine. Seal olenes mingitest pumpadest jms.
Õhkvesi, paar aastat olnud ja mingit probleemi ja elektrit tarbis 40-50e/kuus nende soojade talvedega. Aga pump maksis 8000.- euri+ siis süsteemi välja ehitamine.
Ise valisin lõpuks ikkagi puugaasi Atmos katla, muidugi see puudega jändamine on aga teada, et norm puid ikka saab, 3-4 min halud alla ja ise seal töötab ja lõpetab jne. Ja lisaks panin õhksoojus pumba.

Minul jälle tuttav maakütet kiidab, kulud on väga madalad ja ei pea kollektoreid mööda maad laiali paigutama vaid võib ka sügavusse puurida.
Õhkvesi...peab valima õige võimsusega pumba ja palju radiaatoreid (või siis põrandaküte), muidu lülitub muudkui elektri peale ringi ja elektriarved on laes.
Et ilmselt selle maaküttega sama lugu, peab olema õige võimsusega katel.

graanulid ehk pelletid tuleb osta Premium-tüüpi, mitte odavaid tööstuslikke.
Hoiuruum ei tohiks olla niiske. Siis toimib väga hästi.
Pelletite hind pole oluliselt kallim kui puudega kütmisel. Kulu on umbes 5 ruumi kuiva leppa = 1 t kvaliteetset pelletit.




mali Kirjutas:
-----------------------------------------------------
> 2 pelleti omanikku, kahetsevad, küll on graanulid jamad (niisked, vales mõõdus jne), pealejooks takerdub alatasa( nende jutt) ja suht kalliks läheb.

Pelletiküte on oluliselt mugavam kui puiduga kütta.
Hea on see, et pelletikatelt Pelle saab juhtida ka mobiiliga.

Pelletiküttekomplekt:
http://www.cerbos.ee/et/583-pelletikutte-komplek...

Alati, kui arvutisse istun, näen aknast, kuidas naaberkrundile on poole aastaga superluks maja kerkinud. Praegu ja just nimelt praegu on trobikond mehi katusel ja käib agar päikesepaneelide paikaseadmine.
Nii et minu vastus - päikesepaneelid.

Ja millele sinu soovitus tugineb?
See pole muidugi teemaks aga oleks võinud üldse passiiv maja ehitada äkki :)

Soovitaks erinevad küttevõimalusi. Näiteks ahjud puudega ja lisaks väga hea variant on ka maagaas, ainult et igal pool ei ole gaasitrasse.

Ahjude kütmisel ja katlamajal on tulemus väga erinev.

KATEL (katlamaja)
Kui majas on katlamaja, siis saad panna vesipõrandakütte või veega radiaatorid. Kütad ainult katelt ja terve maja on ühekorraga soe!

Lisaks sellele saad oma katlamajast torudega kätte ka sooja tarbevee (dušš, vann, kraanikausid).
See tähendab, et sa ei pea kulutama elektrit, et saada sooja tarbevett.

AHI
Ahju kütmisel saad ainult selle toa soojaks kus ahi asub ja rohkem mitte midagi. Lisaks tuleb puude tuppatoomisega tolmu ja sodi ning ahjust tuha väljavõtmisel lendab tuhk tuppa laiali.

Ahjuga sooja vett ei saa. Elektriboileriga pead siis sooja tarbevett tegema.




mjaa Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Soovitaks erinevad küttevõimalusi. Näiteks ahjud p uudega ja lisaks väga hea variant on ka maagaas, ainult et igal pool ei ole gaasitrasse.

Mina soovitan pelletikütet.

Meil läks nii et ostsime varakevadel maja kus oli sees vana söekatel. See ajas jubedat söe vingu sisse, lisaks tuli korstnast paksu tossu ja õues pesu kuivatada ei saanud. :(
Käsitsi söega katla kütmine oli ka üsna ropp töö.

Kohe väljas vähe soojemaks läks, et enam kütma ei pidanud, siis viskasime söekatla välja ja lasime panna täisautomaatse pelletikatla. Igatahes talvele saab vastu minna mugavalt ja puhtalt.

meil juba 5 aastat olnud. Väga rahul. Ei mingit puudega jändamist ja tuha väljaviimist.

Algne investeering suur aga hiljem mugav ja soe elu !

Atmos katel Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ahjude kütmisel ja katlamajal on tulemus väga erin
> ev.
>
> KATEL (katlamaja)
> Kui majas on katla
> maja, siis saad panna vesipõrandakütte või veega r
> adiaatorid. Kütad ainult katelt ja terve maja on ü
> hekorraga soe!
>
> Lisaks sellele saad oma kat
> lamajast torudega kätte ka sooja tarbevee (dušš, v
> ann, kraanikausid).
> See tähendab, et sa ei pea
> kulutama elektrit, et saada sooja tarbevett.
>

> > AHI
> Ahju kütmisel saad ainult selle toa sooja
> ks kus ahi asub ja rohkem mitte midagi. Lisaks tul
> eb puude tuppatoomisega tolmu ja sodi ning ahjust
> tuha väljavõtmisel lendab tuhk tuppa laiali.
>

> > Ahjuga sooja vett ei saa. Elektriboileriga pead
> siis sooja tarbevett tegema.
>
>
>
>

Igal juhul on hea ka ahju variant, kes ei taha, see ahju kütma ei pea, kuid ainult ühe küttevõimaluse peale loota ei tasu.

Ahi ehitatakse ikka mitte ühte tuppa, vaid tubade vahele, s.t. kütab mitut tuba. Katel kustub, on maja ruttu jahe. Korralik ahi hoiab toad üle ööpäeva soojad. Tuha võtmisel ei lenda midagi laiali, kui siiber lahti. Kuivade halupuude tuppatoomisel on prahti minimaalselt, ahju ees veidi, hari vast ikka majapidamises leidub. Ega ma ei vaidle, tänapäeva inimesele on katel mugavam. Aga miskipärast tean mitut majaomanikku, kes on hiljem ka ahju/puuküttega pliidi majja juurde ehitanud. Inimesi on igasuguseid, kellel ema, kellele tütar!

to kk
katel ei jahtu maha kui on pelletikatel, see võtab ise pidevalt pelletit sisse ja kütab. Maja on pidevalt soe

Olemas on ka katlad mida saab kütta puudega ja pelletiga. Kui puud otsa lõppevad siis lülitub automaatselt pelletile üle.

kk,
Teeb endale ennem targa juta ajamist selgeks toimimise süsteemid, katla ja katla vahe :)

katlaid on jah erinevaid, kes mugavust tahab peaks pelletikatla poole vaatama

Meie hakkame kevadel maja ehitama ja alguses oli plaanis pelletkatel panna, aga mõtlesime ümber peale mitmete kütte-ekspertidega konsulteerimist ja otsustasime õhk-vesi-soojuspumba kasuks. Ei mingit lisatööd. Need pidid tänapäeval nii võimsad olema ja nurgas seisab vaid külmkapi suurune seade. Samasse ruumi saab ära panna ka pesumasina ja kuivati näiteks.

Gaasitrass on kaugel, maaküte ei tule krundi väiksuse tõttu kõne alla. Päikesepaneelid ei pidavat kunagi ära tasuma meie kliimas. Ja arvestades suurt algset investeeringut, on see suht poosetamise teema.

Ausalt öelda, ma ei kujuta ette, et see seade kuskil olmeruumides oleks. Ta teeb külmade ilmadega parajat müra. Meil keldris ja läbi põranda on ka väga hästi kuulda.

soojuspumbad ei küta maja ära külmemate ilmadega. Hakkavad palju elektrit võtma ja kütmine läheb kalliks maksma.

miks ei küta? ja palju meid neid väga külmaisd ilmu ikka on? viimastel aastatel on aint sitt suusailma talviti.
aga enne ostu saab pumba andmete ja võimususe järgi kindlaks teha, palju see elektrit tarbid suurema või väiksema koormuse puhul.

õhksoojuspump kütab ainult seda ruumi kus ta ise on. Teised ruumid jäävad ikka jahedaks. Uksed on küll vahelt lahti, aga mida kaugemal, seda jahedamad ruumid.
Ei pane ju igasse tuppa eraldi õhksoojuspumpa.

Katlamaja ja vesipõranda(radika)küte on kõige otstarbekam - kõik ruumid korralikult soojad. Soojajaotus on ühtlane.

Päikesepaneelid annavad märtsist oktoobrini. Tasuvusaeg sõltub tarbimisest. Mida suurem sooja vee tarbimine, seda kiiremini ära tasuvad. Tasuvusaeg on lühike nt hotellides, võõrastemajades ja muudes kohtades kus on suur sooja vee tarbimine, samuti basseinidega majades jne.



Kaisa Kirjutas:
-----------------------------------------------------Päikesepaneel id ei pidavat kunagi ära tasuma meie kliimas. Ja arvestades suurt algset investeeringut, on see suht poosetamise teema.

Maakyte,ei mingit kahtlust.Mugav ja hea.Minul on juba 4 aastat ja elan kui valge inimene.Ei mingit kytmis muret,ole kodust ära nii pikalt kui tahad.

Maaküte on kõige mugavam, aga igale poole ei saa panna.
Väga külmade ilmadega ei küta kogu elamist korralikult ära.
Puidu või pelletiga on kõige kindlam.