Spetsialist:
Paraku kuuleme sageli, et millegipärast on uue boileri alla tekkinud veeloik. Veelgi hullem on lugu, kui boiler või veetorustik lõhkevad.
Mis siis toimub? Maja veearvesti on varustatud tagasilöögiklapiga, mis ei lase kinnistu torustiku veel tagasi ühisesse veevõrku voolata. Kui kraanist vett lasta, voolab vesi ka läbi klapi. Kraani sulgedes sulgub ka klapp ning torus oleva vee hulk enam ei muutu.
Kui soojaveeboilerist kuuma vett lasta, jookseb boilerisse asemele külm vesi. Soojenedes see paisub, samuti rõhk süsteemis. Et liigne rõhk avariiohtu ei tekitaks, peab ülerõhu avariiklapp laskma veidi vett välja. Kui nii toimub mitu korda, tekibki boileri alla veeloik. Ilma klapita võib aga rõhk tõusta nii suureks, et torustik ei pea vastu ja kõige nõrgem koht hakkab lekkima või koguni lõhkeb.
- Seega tuleb elektriboileri paigaldamisel jälgida, et boileril oleks ülerõhu avariiklapp.
- Samuti tuleb boiler paigaldada kohta, kus avariiklapist väljuv vesi ei kahjustaks esemeid ja ehituskonstruktsioone.
- Et loiku üldse vältida, tuleks koos boileriga paigaldada paisupaak ehk rõhu leevendamise mahuti.


Küsimused:
Miks siis varem boilerite alla loiku ei tekkinud? Meil oli 5a tagasi elektrolux ja mingit loiku polnud, nii kui uue boileri panime nii loigutab. Ja kui vanasti boilerite all loike ei olnud, miks siis boiler ja torud ei lõhkenud? (Asjasse ei puutu katkised boilerid, mis ülekuumenemise tõttu võisid vanasti lõhkeda, praegu tilguvad ju terved boilerid).

Varem kirjutas lehes, et boilerid tilguvad, kuna linnatorustikus on rõhk liiga suur. Ise ka ma justkui olen täheldanud, et see tilkumine ei olene sellest, kas ma kasutan sooja vett või mitte, vaid pigem nädalapäevast ja kellaajast, et kui tänaval on suurem tarbimine, siis justkui ei tilgu. Nüüd ma muidugi ei ole selles enam kindel. Peab täpsemalt jälgima.

Oskab keegi kommenteerida? Kuidas teil on? Kui ei tilgu, siis miks ei tilgu (spetsialist ju ütleb, et peabki tilkuma)? Ja kui tilgub, siis kuidas seda välja kannatate, et vanal ajal sai ilma ja nüüd kui tehnika on arenenud, toimub vannitoas mingi pidev ujutamine. (Meil tuleb 2-liitrine nõu vahel ühe ööga täis ja siis ujutab pesumasina üle).

Minul tilgub siis kui on bioler tühjaks kasutatud ja siis on segamatult vesi üleskuumenenud. Ülevooluklapist hakkab siis vett tilkuma. Kui nüüd sooja kraanist vett lasta, tuleb korraks suurema survega ja siis surve alaneb normaalseks ning tilkumine lakkab.
Ise mõtlesin organiseerida väikese vooliku sealt klapist ... praegu pesumasina alune sageli märg.

Kui sul tilkuma hakkab, siis lase korra soojakraanist vett ja vaata, kas tilkumine jääb järele või ei.
Kui see ei aita ja sul ühe ööga 2l vett niisama ära tilgub, siis võib olla ka midagi tõsisemat valesti.

eks pane ülerõhu klapp plastiliiniga kinni, siis enam ei tilgu.
Võib arvata, et mõnda aega ei juhtugi mitte midagi.

Minu boiler tilgub ka vahel, väike kogus tuleb, olen pannud vooliku mis suubub keraamilisse lillepotti ja selles kunstlill, niiviisi kenaks tehtud see värk.

mul on 150 l Atlantic boiler ja ka tilgub. Tilgub ikka mitu liitrit ööpäevas, voolik ämbris ja pidevalt unustan ämbri tühjendamata... Plaanin boilerivahetust, naabril Elektrolux ja ei tilgu üldse.

Huvitav, et meil oli ka nii, et elektrolux ei tilkunud, aga atlantic tilgub.

olge nüüd normaalsed. reeglina tilkumine ei olene boileri margist. vaid pigem ülerõhust( mis võib tuleneda vee keemisest). ärge keetke vet boileris. boileri max. temp. võiks olla kuni 70 C. alates 70 moodustub katlakivi ja veest eraldub hapnik( hapnik eraldub siis kui vesi ei ole rõhu all).veetrassi rõhud on tõesti suuremad kui varem ja lisaks veel see, et varem oli boilerite kaitsekalpp töös alates 8at. nüüd aga juba 6-7bar. kui veel kalpp viletsa kvaliteediga siis tilgub ja midagi ei ole teha. kui panna nüüd vähe kangem kalpp siis ei anna enam boileri tootja garantiid. teil piisab sinna paisupaagist mis 8liitrit ja mahub vabalt boileri juurde ja teie mured on murtud. ega ka tänapäeva torustikud ole mõeldud suurtele rõhkudele.

Meil ka tilkus uus boiler.Kaebasime Tallinna Veele(et üle rõhk).Mitte mõhkugi,abi ei saanud.Panime voolikuga wc potti jooksma,kuni tuli Tall.Veest mõõduki vahetaja.Kaebasime ka temale lolli olukorda.Mees võttis midagi ära uuelt mõõdukilt ja asi korras,rohkem ei tilgu!!!!!!!!!!1

to töömees

Ma katsungi normaalseks jääda kogu selle absurdsuse juures. Ja vee keetmisega pole ju kellelgi tegemist, sest atlantic on juba tehases siseselt ära reguleeritud madalamale temperatuurile kui 70. Elektrolux oli meil väliselt reguleeritav ja ka 80 kraadi juures ei tilkunud kunagi. Ja vaata, ka "spetsialist" ei maini midagi vee LIIGA kõrgest temperatuurist.

Aga kuna sa tundud asjast midagi teadvat, siis äkki arvad midagi järgnevast:
On atlantic boiler (mul on neid mitu), mis EI TILGU kunagi (4aastat). Ja siis on järsku uputus, põranda all on lõhkenud kuumaveetoru, kuigi tootja ja paigaldaja ütlevad, et see on võimatu (nii kvaliteetne toode lihtsalt ei saa heast peast ise katki minna).
Küsimus:
(eeldusel, et kõik atlanticud tilguvad) kas sel atlanticul võis kaitseklapp lihtsalt katki olla ja survega lõhkuski kuumaveetoru ära? Kuidas saada üldse teada, kas kaitseklapp töötab?
Kas boileril on ka tagasivooluklapp? Ja kui nüüd hiljem on selgunud, et sealt boilerist tuleb vesi kuumenemisel vabalt tagasi külmavee torusse (pannes ka veemõõturi tagurpidi käima), kas sellest saab midagi järeldada kaitseklapi korrasoleku kohta? Kas see, kui kaitseklapp oli algusest peale katki võis ära lõhukuda ka tagasivoolu klapi? Kui kaitseklapp oli küll katki, aga kuumal veel tagasipääs külmaveetorusse, kas siis üldse tekiks üleliigne rõhk?

Ma olen tõesti hädas, ei tea kas klapp ära vahetada või boiler ära vahetada või ...läksid torud ikka ise katki ja boileri ja rõhuga kõik korras?

(4aasta) asemel peab olema (2aastat)

autor: helista 56924916 mulle!
see , et tehas on mingit pidi reguleerinud teie boileri temperatuuri siis võib seda vaid oletada. esiteks sõltub vee keemine vee keemilisest koostisest termostaadi enda kvaliteedist ja elektripingest.
et kontrollida surveklapi tööd tuleks boiler survestada. mis aga suht mõtetu tegevus. saab ka nii teada , et öösel kui soojavet ei kasuta ja hommikul katsud boilerisse minevat külma vee toru ja samal ajal avad kuskil kraaani külmal veel siis kui boilerisse sisenev toru läheb soojaks on klapp katki.

tänapäeval on tagasilöögiklapp ühes tükis ülesurve kalpiga.

võib juhtuda vabalt, et klapp on kinni oksüdeerunud. tavaliselt ei tule ka siis korralikult boilerist sooja vett.

kui sinu korteris läheb ülesurve tagurpidi külma vette siis võib mõni toru katki minna. kui aga see ülesurve jaguneb juba mitme korteriga majale siis kindlasti ei lõhu see midagi kui just kõigil vigased boilerid ei ole.


vanematel boileritel oli ka kunagi nii, et boileri ehituiselt ei lasknud boiler sooja vett välja päris boileri anuma ülemisest servast ja seega moodustus sinna õhupadi mis toimis hüdrofori ja paisubaagina sest õhku annab kokku suruda aga veega see eriti nii väikeste survetega ei õnnestu.

mis puudutab sinu kuuma vee toru siis raske sedasi öelda. ehk helistad sest seal nüantse palju.

boileri keemisest või keemisest saab sedasi aru kui ruumi kostub omapärast kahinat boilerist. kui just hakkab kahisema siis peaks boiler välja lülituma. kui ei lülitu siis tuleb reguleerida.
teine asi veel, kui boiler on keenud tuleb soojavee kraanist õhuga segamini vett ja kraan turtsub veits.

Aitäh, et viitsisid vastata. Sain natuke asja selgemaks. Helistada mul ei ole vist mõtet, sest ma ei ela Tallinnas, seega sinu praktilist abi kasutada ei saa.

Keemisse puutuvat ma ikka ei usu. Inimesed saaks ju tegelikult aru, kui neil kraanist 100 kraadist vett tuleks. Ja atlanticu puhul ei ole eelnev reguleeritus lihtsalt oletamine, sest boileri passis on kirjas, et boiler on juba reguleeritud ja soovitatakse mitte puutuda.

Aga see sinu soovitus, et hommikul katsuda boileri juurest toru ja avada külmaveekraan, kas see näitab tagasivooluklapi korrasolekut, mitte avariiklapi?

Ja kui mul on selline avariiklapp:
I t I
I o I
I r I
I u I
IIIIIIIIIII
I I
I I
I IIIIIIIIIIII
I I
I I
I IIIII III
I I I I
I I IIIIII
I I ava
IIIIIIIIIII
I t I
I o I
I r I
I u I

kas siis selle sees võib olla ka tagasivooluklapp? Boileri passis mingi joonis on, aga seal on see avariiklapp teistsugune kui minu oma ja joonisel on tagasivooluklapp eraldi kaitseklapist.

Võib-olla mul ikka ei olegi tagasivooluklappi, aga siis ei saa ka ülerõhku tekkida. Vähemalt, kui kuum vesi mõõturist läbi minnes maja üldtorustikku pääseb? (Sellepärast see boiler ka kunagi ei tilkunud? Toru purunemine jääb siis ikka müstikaks.)

Veel tekkis küsimus, et kas veemõõturitel endil ka mingi tagasivooluklapp on? Mida sa arvad sellest, mida "probleem" eespool kirjutas, et mõõturilt võeti midagi ära ja tilkumine lakkas?

Sai jälle palju küsimusi, aga võib-olla viitsid veel korra vastata.

püüan siis uuesti joonistada

..I..t..I
..I..o..I
..I..r..I
..I..u..I
IIIIIIIIIII
.I.......I
.I.......I
.I.......IIIIIIIIIIII
.I..................I
.I..................I
.I.......IIIII....III
.I.......I...I....I
.I.......I...IIIIII
.I.......I....ava
IIIIIIIIIII
..I..t..I
..I..o..I
..I..r..I
..I..u..I

ütlen sulle nii palju, et helista. tegelen katlamajde,katelde, igasuguste vee soojendite, ja elektriga aastast 1983a. sul on õigus, et kaitseklappi sedasi ei saa kontrollida ja vaid survestamisega.
osad paigaldajad panevad jah külma vee sisendile tagasilöögiklapi aga seda ei panda reeglina era majades. pannakse aga ühis vee värgis kus majja siseneb ka soe vesi.

Paisupaagi lisamine lahendab tilkumise probleemi (juhul kui boiler ise muidu terve on)

Asi on selles, et soojenedes vesi paisub, paisupaak aitab süsteemi tasakaalustada.

http://www.cerbos.ee/et/24-paisupaagid

Mul pole kunagi boiler tilkunud. Aga mul pole ka veearvestit ega maja tagasilöögiklappi. Ei näe nende järele vajadust.

parmalei, sul on ilmselt boiler seadistatud normaalsele temperatuurile?

Mõnel om boileris vesi liiga kõrge temperatuuriga.
Pole vaja boileriga vett keeta, piisab täiest 65-70 kraadi

On jah, ei taha mõttetult selle eest maksta, et vesi liiga kuum oleks, kui nii kuuma veega pole niikuinii midagi teha, aga kallimaks läheb kõvasti.