Mõtleja. Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mitte midagi ilusat pole üksikemaduses. Lisaks ei
> saa panna kõike ühele kaardeile - oma tööle. Esime
> sed 1,5 aastat pole sind kindlasti tööl ja kuni la
> pse kooliminekuni puudud töölt 4-5 kuud aastast. T
> ööandja tõsiselt kaalub, kas sind üldse vajab, eri
> ti kui on vaja pidevaid välisreise. Kui tugivõrgus
> tikku ümber pole (lisaks veel 2-3 täiskasvanut, ke
> s kogu aeg on valmis lapsega olema), siis pole mõt
> et emaks saada, sest siis tulevad elu kõige raskem
> ad 10 aastat, mis muudavad su kohe 65 aastaseks.
---------------------------------------------------
appi! appi muud ei oska selle jutu peale öelda!
siis on küll midagi viltu kui nii hullud asjad on.
Olen ka üksinda lapsed kasvatanud ja mitte üks või kaks, vaid 5 last, vanim oli 7a ja noorima olemasolu ei olnud mulle veel teadagi kui lahutasime.
Elatist ei saanud. Lastetoetused, toimetulekutoetus, tööle sai täiskohaga mindud kui noorim laps oli 3a vana. Varem sai tehtud tööd, asendusi nädalavahetustel, koolivaheaegadel ja öövahetusi. Vanemad lapsed valvasid noorimat.
Laste haiguste pärast ei ole päevagi töölt puuduma pidanud. Aga tööd sai teha loomulikult mitme koha peal.
Ja tänaseks kõik lapsed üles kasvatatud ja oma elu peal. Nad ei kujutaks ettegi kui mõnda neist poleks