Hetkel siis kodust eemal,t66l,homme tuleb KAHJUKS koju minna. Ma ei taha minna,aga mul pole valikut. Olen kaalunud ára kolimist,teise linna. M6ned s6brannad laidavad selle m6tte mul maha , et olen ma t6esti nii n6rk,samas teised m6istavad ja náevad kuidas ma kannatan ja soovitavad just kolida ja v6imalikult kaugele...k6ige hullem on praegu vaadata emasid beebidega, tahaks oma sydame válja rebida. Ma pole kindel, kas saan sellest yldse kunagi yle v6i ei. :(

nüüd on temp tehtud ja tagasi enam ei saa midagi pöörata.
mõtle sellele kui mees ja ta uus naine oma lapsega jalutamas käivad ja võivad sulle iga päev vastu juhtuda.

soovitan kolida nii kaugele kui vähegi võimalik, kasvõi teise riiki
need su sõbrannad pole teises olukorras olnud ja ei mõista sind, ei hakkagi kunagi mõistma.

Ma ise oleks Sinu asemel mehele valetanud, et AB tehtud ja oleks selle lapse sünnitanud ja üksinda kasvatanud

Jah ,ma kahetsen, et tegin Ab, aga aega kahjuks tagasi p66rata ei saa....ilmselt nyyd tulebki alustada puhtalt lehelt. Málestused teevad haiget, tahaks need k6ik unustada, tahaks unustada selle mehe, ta nime,ta náo, k6ik mis teda meenutab.

aga, mida sa oled nüüd õppinud sellest suhtest, sellest mehest ja oma tehtud teost?
see mees oli egoist - mõtles ainult endale
kiitis sind et tegid õige otsuse - õige, kelle jaoks, tema jaoks ju ainult!
valus õppetund, aga hea et niigi läks!

otsi võimalusi, leia tuttavaid kaugel sellest piirkonnast

vaata tööpakkumiste järgi ja kui leiad sobiva töö siis elukoha ikka saad

Kas sul endal lõpuks häbi ei hakka?! Kuidas saab täie mõistuse juures naine KAHETSEDA, et ei hakanud vallasemaks? Enamus naisi jääb vallasemaks siiski vastu tahtmist, kogemata, aga sina sonid siin, et nüüd on sul kahju. Häbi, suur-suur-suur häbi sellise jutu eest! Sa tegid õige otsuse, seda enam, et see mees nagunii kohe saab ise ka isaks, muidu veel oleks mingi ime läbi juhtunud, et ta oleks sinu juurde tulnud, võib-olla 5, 10, 20 aasta pärast, aga kuna tal nüüd endal pere on, siis ta ei tuleks sinu väntsaka juurde enam.
Süda läheb pahaks sinu hala lugedes. Nagu neid isata lapsi veel vähe oleks?

süda läheb pahaks Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kas sul endal lõpuks häbi ei hakka?! Kuidas saab t
> äie mõistuse juures naine KAHETSEDA, et ei hakanud
> vallasemaks? Enamus naisi jääb vallasemaks siiski
> vastu tahtmist, kogemata, aga sina sonid siin, et
> nüüd on sul kahju. Häbi, suur-suur-suur häbi sell
> ise jutu eest! Sa tegid õige otsuse, seda enam, et
> see mees nagunii kohe saab ise ka isaks, muidu ve
> el oleks mingi ime läbi juhtunud, et ta oleks sinu
> juurde tulnud, võib-olla 5, 10, 20 aasta pärast,
> aga kuna tal nüüd endal pere on, siis ta ei tuleks
> sinu väntsaka juurde enam.
> Süda läheb pahaks s
> inu hala lugedes. Nagu neid isata lapsi veel vähe
> oleks?
--------------------------------------------------

mida sa tänitad, ma ka kasvatasin lapsed üksinda ja vanemad inimesed vatasid viltu, isegi osad enda vanemad sugulased ei tahtnud suhelda. Nüüd on lapsed täisealised, kõik korralikud pereinimesed ja vot nüüd need kes enne vingusid ja irisesid on nagu sulavõi, et mu lapsed neid aitaksid

tänitajale:
Ah et kohe LAPSED kasvatasid ilma isata üles!? Tubli oled! Mitu korda järjest kohe vallasemaks hakata! Braavo, sinust tuleks kohe raamat kirjutada, kui tubli vallasema sa oled!

Loodetavasti pole midagi nii lolli ja tigedat paljunenud.

süda läheb pahaks Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> tänitajale:
> Ah et kohe LAPSED kasvatasid ilma i
> sata üles!? Tubli oled! Mitu korda järjest kohe va
> llasemaks hakata! Braavo, sinust tuleks kohe raama
> t kirjutada, kui tubli vallasema sa oled!
-----------------------------------------------------
ei olnud vaja mitu korda üksikemaks mitte vallasemaks hakata, piisas kui ühest kirjust seelikust ja blondidest lokkidest ja peale lahutust kohe ühe korraga saingi üksikemaks

tänitajale:
Oi, vabandust, armuline proua, te polegi vallasema! Aga mis sa siis tuled siia hooplema, et oled lapsed ilma meheta kasvatanud, see on ju hoopis teine asi. Su lastel on ju isa olemas. Sa pole teadlikult vallaslapsi sünnitanud.

kahju, et jäid kuulama siinseid rumalaid keskajas elavaid tänitajaid ja ei julgenud last ilmale tuua. Kurb küll, aga see oli ilmselt su viimane võimalus. Sa oled majanduslikult sõltumatu ja oleksid võinud olla õnnelik ema.
Paraku ei oska sa olla iseseisev naine ja sõltud ära mingist vastutustundetust jorsist, kes praegu heameelest peenikest naeru laseb.
Kahju...

ei usu, et kahetsema pead. elu läheb edasi, leiad uue kaaslase ja proovid uuesti ka emaks saada.
kindlasti läheb paremini kui oleks üksi last kasvatades.

süda läheb pahaks Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> tänitajale:
> Oi, vabandust, armuline proua, te p
> olegi vallasema! Aga mis sa siis tuled siia hoople
> ma, et oled lapsed ilma meheta kasvatanud, see on
> ju hoopis teine asi. Su lastel on ju isa olemas. S
> a pole teadlikult vallaslapsi sünnitanud.
--------------------------------------------------
seda küll, esimest nelja last sünnitades elasin mehega veel koos, aga viienda ootamise ajal oli mees juba uues suhtes.
Kui vahetasime elukohta siis peeti mind seal ikkagi vallasemaks
ja lapsed olen kasvatanud ilma meheta tõesti, sest peale uue pere leidmist ei teinud mees lastest enam väljagi, oma asjadele saatis ka võõrad järele.
elatisest me parem ei räägigi

S6idan kodu poole,hing on tyhi, táiesti tyhi. Ma ei tea kas see laps oli mu viimane v6imalus, v6i mitte, me keegi ei tea mitu v6imalust meile elus antud on. Jah kahetsen nyyd,et ei julgenud synnitada. Soovisin,et mu lapsel oleks ka isa ,mitte nii nagu mina kasvasin isata. Vbla see mees oleks kunagi minu ja meie lapse valinud,aga mis elu see olnud oleks,kui teaksin,et kuskil kellegagi on tal veel járeltulija.
Nyyd ei jáági muud yle kui kolida ja uus leht elus keerata....krdi raske on,seda ei sooviks vaenlaselegi....

Soovitan sulle südamest, et kirjuta kogu oma lugu üles mis oli teie elus head, mis halba kirjuta kõik oma kahetsused ja mured ja see suur valu. Kindlasti pane kirja ka see, mida mees soovis ja arvas ja siis saada see kiri sellele uuele naisele, kes praegu last ootab. Olgu temal ka teadmine mis hinnaga saab tema laps omale kodu ja mõlemad vanemad - ehk oskab siis ka seda hoida.

Pidin just sama ütlema, et kui Sinule öeldi, et on teine, kes ootab last siis kas see teine lapseootaja üldse teab, et olid sina? Ka temal on õigus seda teada, et ei tuleks üllatusi hiljem.

Aastaid tagasi olin samas olukorras, aga selle vahega, et ma ei kõhelnud hetkekski, et ma seda last ei sünnita.
Kuna mehe soov oli, et teeksin abordi siis mina küsisin selle eest kompensatsiooni. Mehele ütlesin, et tal pole enam vaja muretseda ja ise vahetasin elukohta.
Mehe uuele elukaaslasele kirjutasin kokkuvõtte meie 4aasta pikusest kooselust ja mehe soovist et raseduse katkestaksin, samuti mainisin kompensatsiooni. (uus naine jäi rasedaks pooleaastase tutvuse järel)
Sünnitasin lapse, kui laps oli üle 2 a vana tutvusin mehega, kellega abiellusime, mees lapsendas mu esimese lapse ja me saime veel 2 last.

Paar aastat tagasi juhtusin juhuslikult kokku selle exiga ja ei olnud mul tema suhtes mingeid tundeid.
Mees ei tea, et tema soovimatul lapsel on väga tore isa ja et laps ise on tubli ja hakkaja.

Korraks m6tlesin ka ise,et kirjutaks sellele naisele. Kuid mida see muudaks, minu last see enam tagasi ei too ja samas kahtlen, kas see kiri j6uakski selle naise kátte....
Ma ei oleks osanud uneski náha,et kunagi pean midagi sellist yle elama.

14.05 "Mees ei tea, et tema soovimatul lapsel on väga tore isa"

Jube inimene oled, JUBE! Alatu mõrd! Kui mehega kohtusid, oleksid pidanud teda PÕLVILI tänama, sest sa said selle mehe käest kõige kallima, mida mees naisele anda suudab: LAPSE! Sa tahtsid SELLE mehega last, petsid temalt LAPSE välja, mis õigusega tuleb mingi võõras jorss, keda laps peab hakkama isaks kutsuma??

Ja siis imestate, miks mehed ei taha teiega lapsi??? Muidugi ei taha, kui nad teavad, et TEMA last hakkavad elu jooksul mingid võõrad onud "kasvatama"!!! Mitte üks mees ei sigita võõra mehe jaoks last!

Mul on siiani see hetk silme ees kui ta ytles, et see naine ootab ta last. Ma kysisin, selle peale ,kas ta on 6nnelik, ta vastas, et ei sàa seda 6elda ,aga see on tema valik ja aeg náitab kas 6ige v6i vale......
Ma vist pean kuskilt abi otsima, mu maailm on kokku varisenud táiesti.

Su otsus tuli 2. septembril just selline, nagu ta tuli. Eks olid sellel oma tõsised põhjused. Isegi kui tunned, et tegid midagi, mida täna otsustaksid teisiti, siis ega minevikku ju ei muuda ja ennast oma mineviku pärast nahutada ka ei maksa. Trollide kiusamiseks ja Sinule lohutuseks saan ütelda, et on naised sünnitanud ka 40-ndates. Isegi üle 50-ndates on oma esimene laps sünnitatud. Ilma naljata. Jah, tõsi, siis vist oli küll tegemist kunstliku viljatamisega, aga võimalus on ju ka see. Nii et pea püsti. Pööra tõesti elus uus puhas lehekülg ja mõtle ennast sellest mehest ja tema elust vabaks. Sinul on Sinu elu ja see, kui palju oma elust rõõmu tunned, sõltub Sinust ja Su enda mõtetest ja suhtumistest. Rõõmu ja edu Sulle!

Nyydseks juba kuu aega uues linnas, pyydes unustada olnut. Aga ei suuda,tunnen end yksikuna,petetuna,mahajáetuna,mittevajalikuna :(
Kuidas krt see kõik unustada......