Olen noor ema, mitte küll aastatelt, sest veel sellel aastal täitub minu kolmas aastakümme, vaid ma sünntasin oma esimese lapse veidi rohkem kui kuu aega tagasi.
Elasin üksinda mõnusas kolmetoalises korteris kus üks tuba oli aegajalt välja üüritud. Kuid tehes oma elus kokkuvõtted ja mõeldes veidi ettepoole otsustasin, et ei soovi enam üksinda elada ja nii ma oma pisipoja saada otsustasingi.
Tegin eelnevalt korterile uuendsukuuri, uued tapeedid, mööbli nihutamine jms. Raseduse ajal sisustasin ka mõnusa ja toreda lastetoa kus lisaks beebi voodile sai koha ka mõnus ja uus diivanvoodi.

Kuid nüüd ei tasu hakata siin moraali lugema ega ka õpetusi jagama, sest lapse otsustasin saada vallalisena. Minu otsus seisneski vaid selles, et otsustasin lapse saada.
Mu lapsel on isa, kes on varem abielus olnud ja nüüdseks ka lahutatud ja tal on eelnevalt ka üks laps, tütar, kes praegu 10 aastane.
Ja mu lapse isa oli see, kes ei soovinud enam abielluda. Last ta soovis ja meie lapse sünnidokumentides on ta ka kenasti kirjas.
Kuna siis lapse isaga olime ühel meelel, et saame lapse, aga kuna lapse isa abielluda ei soovinud siis olin mina seda meelt, et kirik keset küla - me ei abiellu ega ela ka mitte koos vaid käime teineteisel külas. Et minu korter on ja jääb siiski vaid minu ja meie lapse alaliseks koduks ja et mees võib ja saab seal vahel ööbida, kuid ma ei hakka sinna majutama ei mehe vanemaid, mehe last ega ka mehe õdesid vendi või nende pereliikmeid (kes oleksid sellest vägagi huvitatud olnud).
Kõik need tingimused said ja olid enne minu sünnitama minekut kenasti ja põhjalikult läbi räägitud.

Suur oli aga minu üllatus ja ka ehmatus kui beebiga meie oma koju saabudes leidsin sealt eest askeldamast mehe ema ja mehe lapse ja meheõe 3 aastase tütre...
- no nad olevat tahtnud üllatust teha. No tore, üllatuseks piisanukd täiesti maitsvast lõunasöögist, kannust kohvist või teest, väiksest koogist, lilledest ja mänguasjakesest või millestki sarnasest.
Kuid eks jah omamoodi üllatus oli ka see, et mehe ema oli seal korteris koos nende lastega sõna otseses mõttes elanud juba paar viimast päeva.

Endid olid nad sisse seadnud minu väikese lapse toas.
3 aastane oli mänginud minu titale varutud asjadega, maganud beebivoodis. Vanaema ja 10 aastane laps olid maganud minu uuel diivanvoodil.
Korter oli täis väikeseid lapse käejälgi, kohati oli määrdunud ka ukseservad, sest ju siis laps toidustem nohuste või kommiste kätega oli avanud/ sulgenud neid. Kuna vanaema oli leidnud, et lapsevoodi seisab tühjalt siis oli ta loomulikuks pidanud et see 3 aastane poolhaige laps seda voodit kasutab, nimelt oli sellel 3 aastasle neiukesl nohu ja köha - ja teda lasteaeda ei võetud, seepärast ta siis vanaemaga kaasas oligi. Ajaviiteks oli siis piiga närinud või kraapinud hammastega ka minu uhiuue beebivoodi võre servale inetud jäljed.

Tere talv! Pagesin sealt korterist sedamaid ja palusin et "head inimesed" kohe lahkuksid. Läksin beebiga sõbranna juurde. Veidi rahunenud sai siis sõbrannaga otsustatud, et jääme beebiga mõneks päevaks tema juurde. Sel ajal käis siis sõbranna ja tegi mu korteris korraliku tuulutamise, pesi uksed ja mänguasjad, lihvis beebivoodi servalt hambajäljed, lakkis voodiservad, pesi voodis olnud ja teise lapse poolt kasutatud asjad.

Nüüd olen kodus, oma kodus oma beebiga, kuid kuidagi nukker on see, et ei saanud kohe tulla oma koju ja sinna jääda ja et need asjad sel päeval olid nii nagu olid.

Mul on olnud jutuajamine mehe emaga. Mehe ema leiab ja on veendunud, et tema atvates peaks tema poeg ka nüüd kolima siia minu juurde elama ja et mehe tütar esimesest abielust võiks ka siin käia ja siin elada aegajalt. Ja et see minu käitumine ja toimimine sel päeval kui beebiga koju tulime, et ma olevat üle reageerinud ja et nii peps ei tohiks olla, et mis need väikesed lapsed siis nii ikka siin ära tegid, et ma oleks sanud ju siin ka olla ja koristada koos beebiga ja et lapsed ikka närivad voodi servasid...
Olen sellele täielikult vastu - minu kodu on siiski minu kodu ja siin otsustan mina.


Nüüd mu lapse uni sai ots aja ma tõttan temaga tegelema. Kena pühapäeva!

Täielk sigadus nn ämma poolt! Ja muidugi ka mehe poolt, kes ei ole suutnud ennast maksma panna ja sugulasi ohjata. Keegi ei mõelnud haiglast lapsega tuleva ema peale. Kõik olid vaid enda heaolu ja uudishimu peal väljas. Sellise kamba hoiaks ma ka oma kodust eemale.Tore mees küll, abielluda ei taha, kuid oma suguvõsa laseb küll oma lapse ema korterisse laamendama.

Kui teemaalgataja jutt polnud kellegi eriti haige fantaasia ja selliseid naisi tõesti leidub... Steriliseerida tuleks sellised! Üksindusest lolliks läinud vanamutt, kes siis 30selt ajaviiteks ja üksinduse vältimiseks lapse otsustab teha. Elanud oma mugavat elu edasi ja võtnud kassi solgutamiseks, mitte teinud ühe õnnetu lapse valmis!
Sa pole peps vaid täiesti kõlbmatu emana kui kiiresti arnema ei hakka. Kuigi nii kaua üksinda elanud inimene ongi juba väärastunud.

Miks vanaema peale vihastada, kui ise maandusid koos vastsündinuga sõbranna koju? Hea loogika küll!

tänase aja ennastmajandava naise elumudel. elab kiretult, napaka põhimõttekindlusega, kalkuleeritud üksikelu. majanduslikult tõhus eluviis, tunnetebaasilt viletsa koostisega.
lapse eostanud meest ei köida igav ja korraldatud perelu. samas, mingi vastutuse ta võtab, ja teie vahel toimivad äriühingu kokkulepped ehk teene teene vastu. piltlikult, ta vahetab sul esikus säästupirni, vastu ootab, et valmistad ta tütrele võileiva kooli kaasa.
ent sina kukkusid esimesel katsel ruigama - kuidas nii, mingi mutt koos pärdikutega vööras korteris laamendamas.

kui otsid soojust, mehepoolset hoolivust, alusta endas mõnest põhimõtteobeliski lammutamisest. ja mõnusad värvid lisanduvad ise sinu ja su poja ellu.

kõik ei ole kadunud, kuna lukusüdamik vahetamata. ka mees loodab veel...

Nõus teemaalgataja ja esimese kommentaatoriga, teine kommija on kas väitluskunstihuviline või lihtsalt provokaator :)

Miks sa mehele võtmed andsid? Kui ta on vaid külaline, siis tuleb su juurde siis , kui oled kodus ja soovid teda vastu võtta. Nii väldid halbu üllatusi.
Kui sul pole soovi, et mehe sugulased (ema,tütar,endine naine, mehe õde oma lastega) sinu juurde sisse kolivad, siis vaheta kiiremas korras lukk ära.

Miks sa üldse mehega peale seemendamist suhtled. Teinud lapse valmis ja aidaa. Lasid nime paberitesse panna siis lepi sellega et su perekond suurenes ämma ja teie lapse poolõdede vendade arvelt.
Kui need oleksid ühised lapsed, ega neid ju vahepeal lastekodusse ei anta sellepärast et emme titega koju tuleb. Ka sinu maailm koosneb varsti tatisest ninast ja räpaste käte plekkidest. Elu ongi selline.

miks sa tahtsid üldse abielluda, praegu on sul hea lihtne asju lahendada

ja peategi normaalseks, et kolite teise inimese koju, kasutate sealseid mugavusi, kasutate tema ostetud tuttuusi asju, mida ta oma lapsele on plaaninud? Väga väärastunud mõtlemine igastahes. Ise teete samamoodi nagu see nn ämm?

Mina oleks ilmselt koos muti ja lastega ka mehe ukse taha löönud. Ja jäädavalt.

pole võimalik
kullake, isegi anonüümses foorumis ei väljenduta nii, isegi siis pole see õigustatud, kui sul on psüühilised probleemid.
tuleb otsida abi. teiste peal oma probleemide väljaelamine pole õigustatud.

oled tubli naine ja ema.
soovin sulle jõudu ja jaksu pisikese kasvatamisel!
aga kui järgmine kord see armaada sind külaskäiguga ähvardab, siis mina vist ähvardaks kutsuda politsei. selge, et ma ei mõtleks seda tõsiselt, aga kui mu koju tekiks ootamatult kari võõrast rahvast tarakanidena korterit reostama, läheks asi ikka päris kurjaks...

noorus
õnneks on paljudel tänapäeva noortel rohkem mõistust, mõistmist, arusaamist.
seda on märgata isegi teeninduses - kui kerge on suhelda avatud ja sõbraliku noore müüjannaga või müüjaga. millegipärast paljud üle 50ne daamid lihtsalt ei oska suhelda, ei oska käituda, on ebaviisakad, nipskad, ülbed.
selle asemel, et siin noorust hurjutada, peaksite noorte käest hoopis õppima.
sina lugesid küll teema läbi, kuid loetust aru saamata, kukkusid inetute sõnadega sõimlema. pealegi pole su kommentaaril teemaga mingit seost.
kas sa ise märkasid seda?
ka ei kasutanud teemalgataja inetuid sõnu, sina aga kasutasid.

mina olen muide ise ligi 50, nii et ei tasu mind nooreks sõimama hakata:))

ise kukkusid ka hurjutama noorust ja teemast ei sõnagi.

Isver, mis kommenteerijad??? Ema tuleb oma vastsündinud lapsega oma koju, kus kõik PEAKS olema nii nagu ta jättis - uus voodi koos uue pesuga, uued mänguasjad. Lisaks puhtus ja kord. Niigi on hormoonid laes ja esimest korda ema olles tahaks just rahu saada. Ja mida ta näeb? Mingid mustlased on oma laagri tema ja ta lapse koju laagri üles sättinud. Milline loll ämm toob haige ja tõbise lapse kohta, kuhu on kohekohe vastsündinu tulemas?? JA LASEB VEEL PISIKESE VOODIS MAGADA??? Kus on selle tõbise lapse vanemad? Mismõttes on 3-aastane vanaemaga mitmeid päevi kuskil kellegi võõra korteris? Mis kuradi kombed need on?

Ma olen ka viimaseid päevi rase ja nimelt otsustas mu õde, et tema tahaks, et tema sõbranna tuleks koos õega siia. MINU JUURDE! Ilma minu käest küsimata eeldati, et mina sõidutan, vean, kolistan mööda linna ringi olles 38 nädalat rase!10 päeva ka veel! Mina siis muretsegu söögid-joogid külalistele. Lisaks et autos oleks kütust, et ringi sõita. Õele ütlesin ka, et kas sa oled peast lolliks läinud?!? See passis mind sellise ükskõikse näoga, et palju nad ikka söövad ja mida muud sul ikka teha on, kui neid ringi sellida!! Ausõna - ma lihtsalt tahtsin ta maha lüüa. Me ei ela Eestis ja õde tahtis oma sõbrannadele headmeelt teha. Mul on lisaks veel 14-kuune laps, kes niigi võtab kogu mu energia. Mina saatsin nad kõik kuu peale ja nüüd olen mina süüdi, et ma olevat kõiki alt vedanud! Aga selle peale ei mõelda, et see on MINU KODU ja siin kehtivad MINU REEGLID. Samuti nagu teemaalgatajal - kõik kujutavad ette, et teevad, mis tahavad! Kuradi matsid. Vihale ajavad sellised. kuradi parasiidid. Ainult elaks teiste kulul. Ei tea millal mina olen käinud teiste kukil elamas ja närve söömas.

Vaata selle suhtesmehega tulevadki jamad kaasa.Isegi,kui ta sinuga öid veedab.Lapseisaks vale valik.Laps tahab kasvamist ja muretut ema.Nii,et edu!

Ma vaatan ka, et mis kommentaarid?! Lugege ka ikka mõttega see lugu läbi!Naine, kes tuleb vastsündinuga haiglast, vajab rahu ja toetust, mitte aga segipööratud kodu ja võõraid jõmpsikaid. Niipalju ju peaks lapse isa ikka suutma kindlustada oma lapsele ja selle emale, misiganes suhted neil ka oleks. See vanamoor, kes vägisi ämmaks trügib, on ju viimane sooda! Tänapäeval vistakse lapsega haiglast järgmisel või ülejärgmisel päeval välja, nii ema kui laps pole veel kohanenud ega sünnitusest toibunudki.

Olen ka täiesti teemaalgataja poolel. Nagu ma aru saan on ta kogu oma elu ja elamise oma rahadega organiseerinud. Niisiis on tal õigus ka oma reeglid kehtestada oma elule ja ellu trügida püüdvatele inimestele.

ausõna, ise ei tihkaks iialgi niiviisi vägisi kellegi kukile trügida. siis veel vihane ka.

sinu otsus sinu elu.kogu see segadus oleks olemata,kui sa oma kodu võtit lihtsalt ei anna mehele,kellelt sa tahtsid last ja ei midagi muud.
tundub,et sa siiski pole päris kindel oma lapse kasvatamises üksi.sest ju mehe ema ja mehe laps on juba ju päris hästi kursis sinu eluga.
mõtle ikka enne ,kui otsustad,sest nii ei saa aru ei lapse isa,tema ema kuidas nad peavad antud olukorras käituma.
ega üksikemana ei ole kerge last kasvatada,vaid see otsus on suure vastutusega.
kui oled kindel.et mingit abi sa ei vaja st,et ei soovi,siis tee kõigile see teatavaks,et ei tekiks samasuguseid probleeme tulevikus.jõudu ja jaksu sulle ja sinu väikesele titale.

Pole sa midagi peps, isegi viisakas olid. Ma lõin isikliku kallima ukse taha, sest ta luba endale luksust minu peale minu kodus häält tõsta. Igaühe kodu peaks olema tema kindlus, kus teised inimesed PEAVAD sellega arvestama, isegi, kui see neile jabur tundum. Sinu kodu, sinu reeglid.

Minu jaoks on ka kummaline see et miks mehel oma võti on???Eelpool kommija -võti- kirjutas väga õigesti.Mina oma toavõtit küll nii kergekäeliselt ei jagaks.

Suhted lapse isaga on normaalsed ja lapse me saime siiski koos ühise otsuse põhjal, aga kuna tema ei soovinud abielluda siis mina ei soovinud ka temaga ametlikult koos elada.
Mehel on minu korteri võti ja minul tema korteri võti, sest tegelikult me ju oleme koos, aga mees ei vea siia mulle oma varandust nagu nt: oma elektroonika, oma riided, jalanõud, asjad. Oma mustad toidunõud ja pesu peseb ta ka ise omas korteris.
Mehel on olemas oma korter kus ta ka aegajalt viibib ja kus kohtub ja veedab aega oma esimese lapsega.

Ma leian, et kui mul ei ole abikaasa õigusi siis ei pea mul olema ka kohustusi. Mingit vabaabielu ma ei tunnista. Ütleme, et meil on lihtsalt visiitsuhe mis seni so. 4 aastat on hsti toiminud.

mina ei ütleks, et oled peps. Kui sul on selline põhimõte, et ei ela koos ilma abiellumata, siis see on igati ok. Kui nüüd on mees ja tema suguvõsa oma tegelikku palet näidanud (poevad nagu puugid sisse) on sul ilmselt läinud ka igasugune himu saada selle suguharu liikmeks. Ja ongi hea, et said teada enne kui oleks olnud juba hilja. Naine siiski ei pea kindlustama elamispinda mehele ja tema suguharule. Kui mees tahab sinuga koos elada, korraldagu ise teile ühiseks elamiseks korter või maja, ja kui ta seda ka teeks, tead sa ette mis segasummasuvila seal olema hakkab. Koduks seda küll nimetada ei saa.

Liba, kuidas nad korterisse sisse said?

No eks korterisse saadakse sisse ikka uksest.
Ja kui inimesed jub 4 aastat on suhtes olnud siis arvata võib, et see mehe ema ega muu mehe perekond ka enam ju nii võõrad polnudki.
Ju siis oli lihtsalt nii, et kas võti mati all või sai ema koos pojaga sinna sisse.
Kuid nagu sain siis teema algataja kirjutas esimeses postituses ju selgelt, et mehe ema tahtnud teha üllatust, aga ei kukkunud hästi välja - no juhtub

meenutab minu ämma ja tema tütart

No ikkagi ülimalt kummaline et oma välisukse võtit jagatakse võõraga tegelikult ainult sellepärast et ta on lapse isa.No mai tea....Ja siis on hädakisa lahti?!

mina tean oma tänaval pea kõikide majade võtmete asukohti, sest no vahel juhtub, et on vaja ligimesel mingit abi. Jäi bussist maha ja koer vaja pissile lasta või jääb veel paariks päevaks ära ja lilli vaja kasta ja palju muid võimalusi.

Kuid mul ei ole iialgi tulnud pähe mina teise inimese korterisse nn elama.

Jah meil ka naabriperre sündis beebi. Papa läks haiglast koju tooma. Sel ajal sebisin oma 14 a tütrega seal kohvi hakkama, lilled ja tordi lauale, kaart juurde ja maitev hautis ahju.
.. ise kadusime oma koju.

ja oleneb kus inimesed elavad. Kõik ei ela ju suurlinnas.


Samas teemasse tagasi tulla sisi kulla eelmine. Kui naine läks sünnitama, suhted lapse isaga head. Kui haiglas oli ja koju hakkas saama vb oli vaja kodust midagi järele tuua või sedasi. Võti ei ole ju probleem.
Ma saan aru, et inimesed lihtsalt on paar, aga elavd eraldi. Miks ei või siis mehel oma võti olla?

sa oled kõike muud kui peps. sa oled tavaline ja normaalne naine, kes ei lase endale pähe astuda. olen nõus Vesirotiga: ega ikka ei tassita küll haigeid lapsi teise inimese koju, kuhu titt tulemas on. ega ikka ei elata minu kodus nagu enda omas. ja veel minu käest küsimata.

segane ämm sul.