Kui elad praegu võlata, siis ole õnnelik ja tea, et nii on kõige parem. Uus elukoht suhteid ei paranda, aga võlg on ikka aastateks raske kohutus kanda ja pärast on su mees veel tigedam kui enne. Sest mitte midagi suuremat te endale lubada ei saa, kuna võlg on kohustus nr.1. Kui ei maksa, tõstab pank kodust välja ja paneb selle sundmüüki. Tean omast käest, et selline olukord tekitab kodus pingeid ja kirun ennast, et selline otsus üldse tehtud sai (ühine otsus mehega, sest kui mina poleks nõus olnud, poleks seda sündinud). Aga siis olid teised ajad ja keegi ei näinud ette mäsu, koondamist ja pere sissetulekute olulist vähenemist.
Kui mehele teie vana elukoht ei kõlba (aga sina oled sellega rahul) las aga kolib üksinda kuhugi mujale.

lihtne oleks selliselt käituda nagu Võlaori kirjutas aga samas jälle õige ,et enne tuleb suhe korda saada ja siis hakata ue elukoha otsimisega tegelema.Kui aga on veel tunded säilinud ja igatsed sisimas seda inimest ja soovid ise ,et kõik korda saaks,siis on väike lootus veel säilinud.Üksikemana elu poleks samuti kerge ja toimetulek rahaliselt veelgi raskem.

Nagu eespool juba kirjutati, siis uus elukoht pole mingi suhte parandaja. Kui suhe juba kisub kiiva, siis on ka uues elukohas võimalik üksikemaks jääda. Pealegi veel eluaseme võlga kandvaks üksikemaks.

...nüüd selline ,et kodus mees ,kes hoiab omaette ,ei räägi mitte ühelgi teemal.Kuidas siis veel midagi parandada? Ma ei oska enam käituda,ei istuda ,ega astuda just nii nagu talle meelejärgi oleks.Näib ,et ta siiski tahab üksi ja ainult endale seda uut elukohta ja oma perest pole absoluutselt huvitatud enam.

no ja ongi hästi, käigugi siis kanni, dziizas. püüa aga rohkem meele järgi olla, kui rumal saab üks naisterhvas ometi olla, ei ole võimalik.

lapse pärast peab pingutama ,et kõik hästi sujuks.

Mees nagu jonniv laps, kes misiganes vahenditega oma tahtmist läbi pressida püüab. Äkki ongi rahulikum kui vait on ja teises toas jalust ära? :D Järgmine kord jonnib seda enam kui järele annad. Suhe on kahepoolne asi ja kaua sa ikka üksi lapse pärast seda hoida jõuad.

ehk siiski teha ettepanek minna esmalt suhtenõustaja jutule või pereteraapiasse ja ,kui saan eitava vastuse tema poolt ,siis on selge ,et ta minuga enam mingit tegemist teha ei soovi.Kahju ,et elu selline ja meestele on keskekriis kiirelt tulema.Ise eeskujulik naine,töötav,ei joo ei suitseta ja ikka ei sobi.

Mul oli ka hulk aastaid sarnane, jonniv mees ja lahku me lõpuks ikkagi läksime. Mina andsin aga muudkui järele ja aastatega läks mees aina kangemaks ja jonnakamaks. Ma ei ütleks, et ta minust ja suhtest üldse ei hoolinud, aga mul polnud lõpuks enam üldse oma elu, elasin tema tahmiste järgi tema elu. Rääkisin talle, aga ta ei mõistnud. Enne lõplikku lahku minekut tegin talle ettepaneku minna suhtenõustaja juurde, millest ta keeldus - temal polevat midagi häda, kõik probleemid olla minus ja mina ka abi otsigu.

Ma ei mõista ,milles on naine ometi süüdi ,et nii ,kui laps majas ,on probleemid,nääklemised kohe kindlustatud.Kohe oli mees 100 kraadiselt muutunud ja ,kui oma tahtmisi ei saa,mis ka naisest sõltuvad,siis on naine halb,vastik,ei kannata mees tema lähedust ja rääkimine sellise naisega ei tule enam kõne allagi.Millalgi saab mõõt korralikult täis küll.Seda veel ,et ,kui majas naabrid näiteks jamad ,siis on samuti naine ise süüdi.Kohutav ja ma ei näe enam absoluutselt mingit väljapääsu.Kaua siis jonnitakse või tahab naisest kiiremas korras vabaneda ,sest uus olemas ja mine tea,ehk tittgi tulemas.

Kui naine saab lapse, siis mees hakkab end kohe palju kindlamini tundma arvates, et kuhu naine nüüd ikka enam läheb. Kui käimise ja kooselu alguses hoiti end tagasi, et naisele meeldida, siis nüüd näitab tõelist iseloomu. Ta jonnib sest ei usu, et teda maha võiksid jätta. Kui tahaks sinust vabaneda, siis oleks juba ise ära läinud. Praegu sa arvatavasti pesed ta pesu ja teed talle süüa ning hoolitsed kodu eest. Väga mugav ju. Tegelikult on see mees psühhoterrorist kui niiviisi jonnides oma tahtmisi läbi pressib.

Ta muide ei söö minu tehtud sööki ega veeda minuga kahekesi mõnusalt aega.Tundub,et püüab minust kiirelt vabaneda.On öelnud ,et"kobi minema või tõmba na...i" jne,jne.Paistab ,et on keegi,kelle vastu tunded või on uuest kooselust juba isegi laps.Milleks muidu selline käitumine.Mida saavutada vaikides või rääkimise asemel sõimeldes.Ega naine mingi irumant pole ja mõtete lugeja.Meil kõigil on vead ja me kas suudame nendega leppida või ei see on iseasi.Teemaks tulnud veel see,et uue elukoha muretsemisel ta oma töökohta ei vaheta aga ,kui jääks lapsega kahekesi ,siis on absoluutselt kõigeks valmis.Millegipärast mu sisetunne kahtleb ,et meie suhte on nässu keeranud tema sõbra naine,kes mine tea,meest endale koguni jahib.Kahtluseid on mitmeid aga mees varjab kondlasti midagi väga olulist ja seda ei saaks surmatunnini keegi teada.

Selliste kahtluste korral ära kindlasti mingit uut elukohta plaani ega pangavõlga kaela võta. Mees las lahendab oma probleemid ise.

lahendus,et tõstab naise lapsega kuuse alla ja peamine ,et temal hea oleks.

Lapsega naist kuuse alla pole seaduslikult võimalik tõsta. Soovitan sul oma õiguste teemal vestelda juristiga.

mis ometi selle mehe peas ja miks ometi ta ei taha oma naisega kõigest heast ,halvast rääkida.Naine nagu võõras ja sellega ehk antakse mõista,et" ma ei vaja sind enam"?!

mures Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> no minul ei ole küll midagi varjata ja pole kogu k
> ooselatud aja jooksul mitte ühtegi suhet ega kõrva
> lhüpet olnud.Alati olen just teda oodanud ja lootn
> ud ,et midagi muutub.Kui muidugi aus olla,siis ega
> mu "kaubanduslik" välimus pole enam just kõige pa
> rem ja hetkeseis suhtes on mind rohkem kodusistuja
> ks muutnud.

a mis takistab oma välimust muuta? laiskus?

Kas sa siis ei tea, et Eestis on alati naine süüdi? ;) Mõni aeg tagasi ilmus siin selle kohta isegi vastav artikkel.

Kui mees on purjus ja tigetseb, siis ei aita ka vaikimine sel puhul. See ärritab meest siis samuti, nagu ka vastamine palumine maha rahuneda. Mõlemat pidi on see halb, kas olla vait või (natkene) midagi vastu öelda. Ja naine on kohe ,,kurjategija,, ja ,,temast pole mingit kasu,, kui ta korra mehe soovile järgi ei anna, nt on haige või pikast tööpäevast väsinud ja seetõttu ei saa ega taha enam siis välja minna mehega.

"on öelnud "kobi minema või tõmba na...i""

Ja naine on ikka leplikult tema juures ja püüab asja parandada ja kuidagiviisi mehele parem olla. Issand jumal, on ikka inimesi ilmas...

miks peaks oma kodust lahkuma? Öelgu keegi,mida tahes...

on ainult üks ,kes kannatajaks jääb.

Elasin koos 15 aastat, kolisime 9 korda!!! Lõpuks lahutus. Asi tundus suht kohe vale, seega kunstlik pushimine ei aita kunagi :)