armastan meest, kes on minust kõvasti vanem. ligi 30 aastat. tema lapsed on juba täiskasvanud ning minust vanemad.
meil klapib kõik väga hästi, tunnen end temaga imeliselt. kuid kui vanusevahe on nii suur, ei saa sellel ju tulevikku olla? minul lapsi ei ole, kuid kindlasti neid soovin. ei usu, et minu vanemate vanune mees enam lapsi üldse sooviks.

aga kuidas teha südamele selgeks, et ta mulle nii palju piina ei valmistaks?

Võta asja mõistusega - isegi kui ta tahab lapsi siis liida ta vanusele 18a ja mõtle kas tahad oma lapse koolilõpupeole vanaisaga minna? Meeste keskmine eluiga on 60-65a. - ma ei tea küll kui vana ta sul on,aga kas ta elabki nii kaua kui laps suureks saab!

lastesoovi kohta küsi mehelt :) kui tema ei taha, või on nõus ainult sellepärast, et sina tahad,siis on põhjust natuke järele mõtlemiseks.
aga kui sul laste saamisega kiiret pole, siis oota ja vaata natuke kuidas teie suhe areneb ja kujuneb.

mis vanusevahesse üldse puutub, siis see oleneb ikka inimestest endist ja teiste arvamus siin ei ole üldse oluline.
tean suure vanusevahega paare, nii selliseid kus mees palju vanem, kui ka selliseid kus hoopis naine on palju vanem ja kes on vähemalt pealtnäha oma eluga rahul ja elavad koos aastaid.

minul endal on olnud suhe endast täpselt 20 aastat vanema mehega (kohtusime 36 ja 56),esialgu oli kõik tore, aga mingil hetkel hakkas meie suhet mõjutama ka suur vanusevahe - erinevad huvid, sõbrad jne. meie suhtes oli mees see kes oleks ühiseid lapsi tahtnud (mõlemal on eelnevalt 1 laps), minu plaanides rohkem lapsi pole ja ka see oli üks lahkhelide põhjuseid. koos olime peaaegu 6 aastat.

oma asi. kui klapib anna minna.

Mul on vastupidi - olen suhtes noore mehega, kes on minust 28 a noorem. Aga meil on koos igal tasandil väga hea.

kui vanamees sulle rahuliku turvalise elu pakub, võid ju hiljem mõned aastata kas põetaja teenuse osta või lükkad siis vanamehe ta laste kraesse. aga sel juhul ära abiellu. muidu langeb vanamees kasida kohustusena esimesena sulle.
las armastuse tõestuseks teeb sulle ka kinnisvara kingituse. kuna papist varsti asja pole, saad mujal ringi aelemiseks ju aega ja vabadust küllaga.

------------mõnikord saavad ka omavanused mehed surma, nii et see pole ju näitaja.

üks vanem naine rääkis hiljuti selle teemaga seoses seda, mida tema on oma pika elu jooksul tähele pannud: vanad mehed muutuvad virisevateks tittedeks, vastikuteks nilbikuteks ja kibestunud irvitajateks kõige ilusa ja püha üle

nimelt meie tutvusringkonnas on 15-40 aastase vanusevahega paare, keegi neist pole abielus, sest just mehed on huvitatud nooremast naisest kui trofeest, mitte abikaasast

seega on meie riik madala arengutasemega meeste maa

oleneb rahakoti pakusest Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> kui vanamees sulle rahuliku turvalise elu pakub, v
> õid ju hiljem mõned aastata kas põetaja teenuse os
> ta või lükkad siis vanamehe ta laste kraesse. aga
> sel juhul ära abiellu. muidu langeb vanamees kasi
> da kohustusena esimesena sulle.
> las armastuse t
> õestuseks teeb sulle ka kinnisvara kingituse. kuna
> papist varsti asja pole, saad mujal ringi aelemis
> eks ju aega ja vabadust küllaga.
>
> ----------
> --mõnikord saavad ka omavanused mehed surma, nii e
> t see pole ju näitaja.


...armastus nüüd rahaga küll seotud ei ole. nii küüniliselt elu vaadata ikka ei maksa.

Minu esimene suhe oli 25 aastat vanema mehega, teine - elu armastus - oli 33 aastat vanem. Olime koos 5 aastat, kuid siis ma saatsin ta lõpuks oma naise juurde tagasi, kuhu ta ka heameelega läks.
Kolmas mees - ehk "kuni surm meid lahutab" on 17 aastat vanem ja just täitus meil 25 aastat ühist elu. Üks laps on täisealine, teine saab paari aasta pärast.

Sinu küsimusele vastates, et kas suhe 30 aastat vanema mehega on võimalik, siis vastus on, et on küll, kui ise oled praegu 17-20. Kui oled 30+, siis vist võiksid veidi noorema vaadata, sest teie õnneaeg võib liiga lühikeseks jääda.

Mõni on siin minu vanuse üle juurelnud... ma ise olen paar kriipsu üle kahekümne, mees siis paar kriipsu ja 3 aastat üle kahekümne.
Ehk siis mina olen täpselt selles vanuses, et tahaks juba pere ja lapsi. Kool on läbi, karjääriga on algust tehtud.
Esimene postitaja tõi välja mõtte, millele ma ise nii täpselt jõudnud polnudki. Samas, teised, kes te siin kirjutanud olete, olete just pigem positiivselt rääkinud.
Mul pea töötab küll ja saan aru et seda elu ei pruugiks pikaks olla selliselt ja et praegu selle mehega koos olla, peaksin ise väga paljust loobuma. Samas tunnen, et olen valmis seda tegema.
Ja olengi nüüd seepärast segaduses.

mis papi siis nagu arvab su titetegemise plaanidest? kui paipst asja pole võid muidugi mõne sõbra poole pöörduda ja lapse papile kaela määrida. arvesta, et mehe impotentsus tuleb ju nagunii.
ja mis teid nagu peale kepi praegu siis seob? su sõbrad ja vanemad on kindlasti megaõnnelikud, et niisuguse vanamehe lohvi tõmbasid?
oleks siis vanamehel rahagi, meil muidex seadus, etrkui oled abielus ja abikaasaga midagi juhtub, siis 5 aastat pead nagu ülal pidama isegi lahutuse korral.

Aga mõtle ka sellele, et 15 aasta pärast, kui sina oled täies ja parimas õitseeas, lapsed juba veidi suuremad, ja tahad käia ja elu nautida, on sul kodus tervisehädadega kimpus armukade vanamees, kes kuhugi minna ei taha ja sind ainult kahtlustab

joptvõimatt.. mõtle 10, 15 ja 20 aastat elu edasi..no mis elu see on? kui sina oled elu parimais aastais, seksuaalselt ja hingeliselt küps naine ja oled aheldatud voodihaige mehe külge, kelle pamperseid vahetama pead. milleks oma aega raisata? ja lapsed sellisega teha? mõtle ikka peaga ja loo pere endavanusega, kellega koos vananeda ja sammu pidada jõuate. issand jumal, sa jääd ju nii noorelt leseks!!! ära riku oma elu ära!! vana mees ei ole noorele naisele

Ka noor mees võib jääda voodihaigeks ja pampersitesse, ka noor mees võib surra - haigus ei küsi vanust.Ka omavanusega ei pruugi kooselu lihtsalt sobida ja minnakse lahku... Elu on elu ja me ei tea , palju meile on aega antud. Keegi ei tea, mis meid ootab 10, 15 või koguni 20 aasta pärast. Teemaalgataja peab ise tundma, kas soovib antud konklreetse inimesega koos olla või mitte , keegi teine ei saa nõu anda.

see noor naine on siis nagu vaimse hälbega või?

kas just vaimse hälbega, aga väga räige isakompleksiga küll.

nüüd vanamees on hetkel romantikalainel,siis peagi hakkab vanainimene temas uuesti pead töstma,potentsitu mees,kas noor või vana muutub väljakannatamatuks vigisejaks ja mürgitab su ootusi tulvil elu.

Mida see isakompleks endast kujutab? Kas see on siis, kui naisel oli nii suurepärane isa, et ta otsib omale võimalikult isa moodi mehe, või hoopis siis, kui naine on ilma isata kasvanud? Et siis nagu otsib asemikku isale, keda tal pole kunagi olnud. Huvitav, kas Teemaalgatajal oli lapsena isa peres kohal, või kasvas ta üles ainult koos emaga?

Ma ei saa aru, kas endal vastik pole isavanusega ameleda? Süda läheb pahaks paljalt mõttest sellepeale. Eluunistus: noore ihaldusväärse naisena mingi vanamehega hullata. Isakompleks vist tõesti. See noored naised ja vanad mehed on mingi samasugune hälve nagu pedofiilia. loodus pole nii seadnud lihtsalt ja see on ebanormaalne! pere luuakse ikka omavanustega, mitte vanaisaga!

jah, ka noore mehega võib midagi juhtuda, kuid peab siis riske ise juurde võtma ja vanamehe endale võtma??? suurem tõenäosus mees kaotada on siis kui võtad 60 aastase mehe, mitte 20 aastase! minu perekonnatuttava mees sai infarki 53-aastaselt, kui tema 27-aastane naine oli lõpurase. kõik me hoiatasime teda vana mehe eest, kuid see ei kuulanud. nüüd on siis üksikema vallaslapsega, keda ükski omavanune mees enam ei taha!

Minu abikaasa on minust 19 aastat vanem. Oleme koos juba üle kümne aasta. Väga hea ja ilus kooselu on olnud ja ma võin oma mehe suunas vaid kiidusõnu öelda.
Kunagi, kui temaga käima hakkasin siis kah mõned mõnitasid, et nähh, kus leidsid nüüd vanaisa, aga ma ei teinud sellest välja ei siis ega tee ka nüüd. Mees on hea välimusega ja sportlik ja välimuse järgi ei ütleks, et ta minust nii palju vanem on.
Teemaalgatajale: tee nii nagu süda ütleb, siis ei tule pärast kahetseda.

Astella Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mõni on siin minu vanuse üle juurelnud... ma ise o
> len paar kriipsu üle kahekümne, mees siis paar kri
> ipsu ja 3 aastat üle kahekümne.
> Ehk siis mina o
> len täpselt selles vanuses, et tahaks juba pere ja
> lapsi. Kool on läbi, karjääriga on algust tehtud.
>
> Esimene postitaja tõi välja mõtte, millele ma
> ise nii täpselt jõudnud polnudki. Samas, teised, k
> es te siin kirjutanud olete, olete just pigem posi
> tiivselt rääkinud.
> Mul pea töötab küll ja saan
> aru et seda elu ei pruugiks pikaks olla selliselt
> ja et praegu selle mehega koos olla, peaksin ise v
> äga paljust loobuma. Samas tunnen, et olen valmis
> seda tegema.
> Ja olengi nüüd seepärast segaduses
> .

Astella, ära kuula neid jopakaid.
Kui ikka tõmbab ja tunned et oled valmis, siis...

Mul on tuttav, abiellusid 25 ja 55. Kaks last.
Tõsi, läksid lahku, mees oli liialt armukade.
Aga nooruslik ja annab nii mõnelegi 10 aastat nooremale siiani veel silmad ette.

mu tuttvad - naine 47 ja mees 87, mehel polevat mitte ühtki rasvavolti kere peal (kõhetu vanames), naine nii pikk kui lai -ruut ühesõnaga; seks pidi viimase pääl olema, naine tundvat end ainult temaga naisena - arusaadav ka ju: mes on ju nii kogenud ja vilunud!
ilmselt see võlubki noori naisi vanade meeste juures...

Ma ei hakka spekuleerima, kas ta on õige sinu jaoks või mitte. Selle otsuse pead sa ise tegema.

Kuid algne küsimus oli, et kuidas südant eemale kiskuda mehest.

See on võimalik. Proovi veeta aega teiste inimeste seltskonnas. Proovi veeta aega mehest eemal, tegelda oma huvidega. Leia mõni uus hobi. Mine reisima või välismaale tööle. Koli lihtsalt teise linna. Meenuta neid kordi, kui ta ei ole sind kõige paremini kohelnud.

Kui sa oled alles 20 ja natuke peale, on sul lapsesaamisega veel küllalt aega. Naudi rahulikut suhtlust selle mehega...ärge abielluge, ära saa last...las möödub aasta, poolteist, kaks..siis peaks sul selge olema, kas tahad selle inimesega jätkata.

aga kas syu lastel on tore olla koos nii vana isaga? BBC oli sari vanadest vanamatest, muidu oli OK - aga kui näitas ca 70 a isa, kes üritas oma pojaga jalgpalli mängida, siis oli küll lapsest kahju - isa sedasi vaevu liikus.
Teiseks -vana mehe kõrval jääd ise ka vanaks. Kolleeg abiellus 25 aastat vanema mehega ja kuigi oleme enamvähem üheealised - siis on tema jutt ja ellusuhtumine nagu mutil + pidev teema on mehe tervis. Kui ma tulen esmaspäeval tööle ja räägin, et käisime perega suusatamas, kardiga sõitmas jne - siis temal on jutt vaid sellest milliseid kompresse mehele tegi.

Minu äsja täiskasvanuikka jõudnud laste isa on praegu 70-aastane. Ma temaga ise kokku ei puutu enam aastaid, aga laste käest kuulen, kuidas nad koos tervisejooksu tegemas käivad ja mägedes ronivad. Seega on kõik väga suhteline ja individuaalne.

Fakt on see, et 30 aastat on väga palju. Isegi 20 on palju, aga jah, see on veel talutav ja oleneb inimesest ka.
10..15 on normaalne.

ja siis tuleb noorele moorele keskeas noorus uuesti meelde ja teeb papile igatahes sarvi.. hing ja keha on ju inimese enda oma ja miks peaks selle vanamehe peale raiskama.