Kuna meil ei ole mehega võimalik bioloogiliselt last omavahel saada, siis kasutame tänapäevase meditsiini abi. Meie nelja kuu pärast sündiv tütar ei ole mehe lihane laps.
Kuulsin ämma ütlemas, et tema ikka ei tea, kas suudab meie sündivat last armastada.

Küll ta hakkab seda last armastama. Ma arvan, et selle pärast ei peaks küll muretsema.

Ja kui ka ei hakka, mis siis ikka. Egas ämma arvamuste järgi saa joonduda. Peamine, et ema oma last armastab.

Aga loomulikult ämmal pole selle lapsega mitte mingit seost! Ja vaadake, et te ei hakka lapsele valetama, et "näed, see siin on sinu vanaema". Sellised valed tulevad varem või hiljem välja, tahate, et laps teeb enesetapu, kui ükskord teismelisena tõe teada saab?! Sinu mehest on ka muidugi kahju, kasvata mingit teise mehe last. Vastik-vastik-vastik.

Miks sa teise mehega lapse pidid tegema? Jumal hoia, kui oma mees on viljatu, siis otsi uus mees ja tee terve trobikond lapsi, aga niimoodi on ikka väga alatu mehe suhtes! Kas sa mõtled ka, mis TUNNE mehel on, kui sinu sees kasvab võõra mehe ihuvili? Kui sa seda meest nii väga armastad, siis lepi sellega, et teie abielu on lastetu! Või jäta ta mehe ja mine teise mehe juurde. Aga ma arvan, et mees jätab sind nagunii varem või hiljem maha, sest võõrast last on peaaegu võimatu omaks võtta.

"Jumal hoia, kui oma mees on viljatu, siis otsi uus mees ja tee terve trobikond lapsi, aga niimoodi on ikka väga alatu mehe suhtes!"

no kuule emand, kui see oli mehe ja naise ühine otsus kasutada ainsat võimalust mehel isaks saada, siis milleks selline õel arvustus?

Ämm armastab seda last kindlasti. Su mees ju suhtub oodatavasse lapsesse nagu teie ühisesse järeltulijasse? Ja sinu mees on oma ema poeg. Emad aksepteerivad oma laste valikud, milles küsimus!

Nagu juba öeldud, siis kasutasime meditsiini abi, mitte ma ei käinud kuskil nurga taga kellegi võõraga sugu tegemas. :)
Otsus oli meil mehega ühine, tema ei ole kahelnud selles, kas meie ühiselt oodatavat last armastab või mitte.

"Aga ma arvan, et mees jätab sind nagunii varem või hiljem maha, sest võõrast last on peaaegu võimatu omaks võtta." :D Kas selline inimene on tõesti olemas? On ta ise lapsevanem?

et sellised inimesed nagu "loomulikult" ja "ütle, et see pole tõsi!" päriselt olemas on.
terve mõistus ütleb, et tegu kosmosest kukkunud rohelise plärakaga, kes mingi eksperimendi korras naistekasse kommima sattus.

"tahate, et laps teeb enesetapu, kui ükskord teismelisena tõe teada saab"

Laps saab teada tõe, et tema ema ja isa ühiselt niiväga teda tahtsid, et koos käisid arstide vahet ja koos valisid doonori ja koos olid IVF-i juures, nii väga mõlemad vanemad teda tahtsid. Ja see laps teeb enesetapu? Ahah. Mida need lapsed siis tegema peavad, kelle emad nad kogemata purjuspäi mingite suvaliste lontrustega eksikombel valmis tegid?

ohh jumal küll millised hüsteerikud siin on -teeb enesetapu, jätab maha jne.
maha jäetakse ka oma bioloogilisi lapsi. kui mees on steriiline, siis on ainuke võimalus saada lapsi doonorspermat kasutades ja kui paar on sellise valiku teinud - siis on see nende otsus ja keegi ei pea sel teemal kaagatama. Ämmal on see ainuke võimalus pojalast saada.
küllalt on mehi, kes kasvatavad naise varasemast suhtest lapsi nagu enda omi. aga noh paljude väike peake ei võta seda ja ainus lahendus igas asjas on lahku minek.

IGA inimene, absoluutselt iga inimene siin maamunal tahab teada, KES on tema ema ja isa! Iga laps tahab varem või hiljem oma isaga tuttavaks saada! Kas või ÜKS kord elu jooksul teda näha, temaga rääkida, talle otsa vaadata. Väga alatu on niimoodi last saada! Teise mehe last. Pole vahet, kas käiakse nurga taga sugu tegemas või tehakse see laps naistearsti juures, see laps on kellegi oma, keegi on selle lapse ISA.
Kui minu isa poleks minu isa, siis mina oleksin küll enesetapu teinud. Absoluutselt kindlalt! Kui naised ei suruks läbi oma egoistlikke soove oleks maailm palju rõõmsam ja helgem paik, kus elada. Teadlikult tehakse õnnetu katkise hingega laps siia maa peale juurde?! Ma loodan, et minu lapsed tulevikus omale naist/meest valides ei satu mõne katseklaasilapse otsa. Maailm on paksult valesid täis, et julgegi enam kellegagi suhteid luua, sest pärast tuleb välja, et see inimene on kuskil India slummis "imeravitseja" kabinetis kasvama pandud. Õudne elu!!

Sa oled ikka haige inimene, kaalu enne tõsiselt, kas sa ikka üldse oled ise kunagi valmis lapsevanemaks saama.

hea vähemalt, et sa ise endale teadvustad probleemi, vähemalt saad aru, et kui laps on sündinud, tekivad teil "perekonnas" suured lõhed, ämm pöörab sinust ära ja halvimal juhul isegi oma pojast, kuna poeg tegi vale valiku ja võttis sellise naise, kes saab teise mehega lapse. Kuidas sa ise kõige selle keskel suudad normaalseks jääda ja oma lapsele kõike arusaadavalt selgitada, et ta pole ema-isa armastuse tulemusena sündinud - mina küll ei tea.

ma südamest loodan, et need paar hüsteerikut siin on tegelt trollid, sest kui nad siiralt niiviisi mõtlevad, siis....

Teemaalgataja, ära ämma pärast muretse. Kui su mees last armastab nagu oma lihast last, küll temagi ta omaks võtab.

olgu see teistele õpetuseks- kui mees ja naine on otsustanud saada laps targa meditsiini tulemusel, siis ärge sellest vanemat põlvkonda teavitage. Nemad ei hakka sellest kunagi aru saama, eriti veel siis kui viljatu on meesterahvas, siis tema ema ei suuda sellega leppida ja kuna lapselaps pole tema poja ihuvili, ei hakka ta teda ei tunnistama veel vähem armastama. Teeb kõik selleks, et see pere lahku ajada.
Mina ei näe selles probleemi, et laps sellisel viisil saadi. Lihtsam oleks olnud naisel mehe juurest ära minna ja saada lapsi viljaka mehega või siis lastagi kuskil nurga taga endale ...
See perekond valis mõistliku lahenduse. Ja kas üldse peab sellisel viisil saadud lapsele selgitama, kuidas tema siia ilma tekkis või kelle seemnest kasvama hakkas.

Saab ilma ämmata ka elada. Kui tal juba on probeeme sellise asjaga, siis ilmselt ta vigiseb ka teiste asjade kallal. Aga sina elad oma mehega, mitte mehe emaga. Parem selliste inimestega nagu su ämm, üldse mitte suhelda. Vaevalt ta teistes asjades mõistev ja tore on. Ma ise ei kujutaks ettegi, et ma midagi sellist välja ütleks, isegi kui ma nii arvaks. Aga ma ei arva. Laps on laps, kui teie ühine otsus oli niimoodi laps saada, siis on see laps sama palju su mehe oma, kui sinu oma. Õnne ja edu teile:)

ma ei kujuta ette seda lapse eest varjamist. laps arutab omaette, et "muusikaanne on mul vist isalt päritud" ja vanemad kiidavad võltsi naeratusega takka? ka igasuguste pärilike terviseriskide pärast ei tohiks tegelikku põlvnemist lapse eest varjata.
see, kas laps lepib kergelt teadmisega ja suhtub kasuisasse nagu lihasesse isasse, on juhuse asi ja õnnemäng. võib-olla kulutab pool elu detektiivitööle, et spermadoonori jälgi ajada.

Koolivaheaeg ju! Ja koolilapsed tahavad naistefoorumis tarka panna. Sest nemad on ju selles vallas oma arust väga kompetentsed.

See, kuidas teemaalgataja oma lapse saab, on sügavalt tema ja ta abikaasa asi. Ainult äärmiselt ebakultuursed inimesed arvavad, et neil on antud õigus seda arvustada. No lapsed kah arvustavad - neil ju veel täit aru pole.
Seda, kuidas teemaalgataja peres asjad kujunevad, näete alles pärast lapse sündi. Ja kui ämm tõepoolest ei suuda seda last aktsepteerida kui oma lihast lapselast (ega ta end sundida saa!), siis armastada võib ta last ikkagi. Laps oma armsusega sulatab tavaliselt ikka inimeste südame - kuidas muidu kasulapsega peres hakkama saakski.
Kas lapsele öelda või mitte - ka seda otsustavad tema vanemad ja siin ei ole mitte kellegi arvamust tarvis.

"ka igasuguste pärilike terviseriskide pärast ei tohiks tegelikku põlvnemist lapse eest varjata."

Ma arvan, et geneetiliste haiguste koha pealt kõige uuritum inimgrupp tänapäeval on spermadoonorid. Või arvasid sa, et see käib kuidagi nurga taga?

Ega lapsesaajad ämmaga koos elama pea.
See, kas ämm hakkab last armastama või ei hakka, pole mingi näitaja. Laps on kahe lapsevanema vili (isegi siis, kui ta pärineb katseklaasist, siis ilmselt on siiski mõlemad vanemad teda väga soovinud) ja ainult nende arvamus on siinkohal mingi arvamus. Kõik ülejäänud targutajad võivad suu kohe kinni panna ja oma elu edasi elama minna. Kui oskavad.

klge see vanem põlvkond ehk need, kes praegu vanaemadeks ja vanaisadeks saavad on vaevu 50+ aastat vanad ja hästi kursis tänapäeva meditsiini võimalustega. On päris napakas kirjutada, et nn vanem põlvkond pole kunstlikust viljastamisest võimeline aru saama. Julgen meelde tuletada, et eesti katseklaasilaste isa on ise ka just samavana.

Probleem on hoopiski teatud kontingendi kitsarinnalisuses ja vaimses piiratuses, mida siin mõned kommenteerijad ka ehedalt demonstreerisid. Ja siin ei mängi vanus mitte mingit rolli.

Tore, et ämm julges oma kartustest rääkida. See tähendab, et teil on nüüd võimalus tõestada, et teie otsus oli kindel ja õige. Kui ämm aru saab, et see oli ka tema poja kindel tahe, siis harjub ta peagi selle mõttega ära ja armastab last nagu oma poja last.

Vaevalt see naine oma mehe käest küsiski, naise projekt nagunii. Naine pani fakti ette, et kui oma last ei saa, pead leppima võõra lapsega. Mehel nagunii sõnaõigust polnud

Miks siis "nagunii"? Kui sina juba niimoodi arvad, siis pole siin enam mingit kahtlust, et just täpselt nii see ongi! Järjekordne ajukeenjus välja ujunud!

Naistel on ükskõik, meestele on väga alandav teise mehe seemnest last hakata enda vaevaga ülesse kasvatama. Ta polegi ämma pärislapselaps. Pole vaja hakata valetamisega pihta, kõike tuleb algusest peale õieti rääkida.

Kas mehe sugulase spermat ei olnud võtta?

kust teavad naised, mis on ühele või teisele mehele alandav? Te ainult kujutate endale ette ja oletate midagi. Mida aga mehed mõtlevad, sellest pole teil õrna aimugi. Ja mis on ühele alandav, pole seda teise jaoks sugugi.

On ju näiteks küllalt naisi, kes end meestel kolkida lasevad ja arvavadki, et see on normaalne. Minu jaoks aga oleks see mõeldamatu.

Lihtsalt hämmastav, kui palju on inimestes kurjust ja õelust isegi nii ilusa teema puhul nagu on lapse sünd. Kui see on paari ühine otsus, siis delfi õelusekottidel ei ole selle kohta mingit õigust õelutseda. Ja kas tulevikus tõesti on vaja lapsele seletada seda, kuidas ta valmis tehti, kas teki all või katseklaasis. Igatahes, tublid olete, et leidsite lahenduse pere juurdekasvuks.

Mõned kommentaarid on siin ju täiesti ... nagu mida??? Oma mehega last ei saa, võta sugulase spermat???? MISASJA? Saa äia või mehe venna või mingi lehma lellepojaga laps! Kas te ise oma suguvõsas kujutaksite seda ette? Ja naise eraprojekt??? Kunstviljastamine on kallis ja aeganõudev protseduur, kas te tõesti arvate, et naine enne mehega ei aruta sellist asja läbi? Ja siis muidugi veel see pärl - otsi uus mees, kui praegune viljatu on. Aga vott see pere näed armastab üksteist nii palju, et ei pista üks pool teise tervisehäda pärast saba seljas plagama. Ja mis plära teemal teise mehe laps, seda ei taha keegi omaks võtta! Halloo, spermapank funktsioneeribki sellisel põhimõttel, et ühed mehed n-ö annetavad oma sperma teistele meestele üles kasvatamiseks. Teab annetaja, et tal kusagil bioloogilised lapsed on, kelle isa ta kunagi olema ei saa ja teab ka saaja, et laps võõraste geenidega on. Kellele see kõik vastuvõetamatu on, see ei lähegi kunstviljastamise teed, eks ole. Nii padurumalad kommentaarid, et pea aurab, ausõna! Tite valmis teha suudab iga oss, lapsele isaks olemine on ikka midagi hoopis muud.
Aga vott see, et ämm ähvardab last mitte armastada on ka mul üle mõistuse. Ma pole ühtegi vanaemaeas naist näinud, kes lapsi ei armasta. Mul endal veel ei ole, aga mu emal nt läheb nägu särama juba naabrite lapse peale, keda ta vahel hoiab. Minu mehe ema läheb sapsu täis juba iga tutvusringkonnas sündiva beebi peale. Viimati tulid vanemad meile külla ja said teada, et mehe õe endine klassiõde oli lapse saanud. Panid padavai poodi kingitust ostma ja läksid titte vaatama. OK, ma saan aru, et ka peres on iseloomud erinevad ja vahel täiskasvanud sugulased ei saa omavahel läbi. Aga kuidas see olla saab, et laps pole veel sündinudki ja üks pereliige juba teatab, et oi, ma vist ei armasta teda? Väide, et laps pole ämmaga kuidagi seotud, ei pea üldse vett. Kujutage ette, et teie mehe vend saab nt oma naisega lapse. See pole ka bioloogiliselt kuidagi teie sugulane. Lähete ka ja teatate, et oi, mingi võõras laps, ma küll ei armasta teda? Palju õnne siis teie pereliikmetele, tõesti!

Aga tähtis on, et teie lapse omaks võtate ja teda tahate ja kasvatate. Muu pole oluline ja hoidma ja kasvatama hakkate ju teie, mitte ämm. Keeruline teema ikka, aga kuna selliseid asju ämmade käest ei küsita, et kas võib teha jne, siis see ei sea tegelikult ämmale mingeid kohustusi.

Isa pole see, kes seemendab vaid see, kes lapse üles kasvatab.