ok, saan ehk hingelt ära. Iseenesest probleem tappev pole, aga näen ohumärke.
Nimelt olen just värskelt abiellunud noor 27-aastane naine ning mul on abikaasaga märgatava vanusevahe, mis meid ennast ei häiri ega pole ka probleemiks kellelegi teisele. Muret valmistab mulle hoopis asjaolu, et tal on kaks last (poeg 17 ja tütar 22), kes elavad temast tuhandete km taga. Eksnaisega suhted tal soojad pole, nimelt 15 aastat tagasi otsustas too, et on küllalt mehest peale 7-aastast abielu ning leidis endale korduvad armukesed just mehe sõprade seast. Mehele pandi lähenemiskeeld ja keelati laste ellu sekkumast. Nüüd 15-aastat hiljem on lapsed ta ise üles leidnud ja mina olen sellest hetkest justkui tahaplaanile jäänud. Mitte et ma üldse tähelepanu ei saaks, aga tunnen, et mu abikaasa on justkui oma laste hüpiknukk, lükata-tõmmata nende soovide kohaselt. Nimelt rendib tütar oma boyfriendiga korterit mille kuu üür on 4 korda suurem kui meil, sest ta on rikkast juudiperest (ema poolelt) ning tagasihoidlikum elustiil ei kõlba. Mu mees siis üritab kuidagi toetada ja meie elame kuidagimoodi peost suhu sellest hetkest kui lapsed tema ellu ilmusid. Meil on olnud kauaaegne unistus kolida elama tema kodusaarele, kuid kahjuks oleme seda plaani juba üle aasta edasi lükanud, sest tütar vajab pidevalt raha millegi jaoks. Poeg elab veel endiselt emaga, kuid on andnud mõista et sooviks isaga koos rohkem olla (mind ta veidi võõrastab - on selline veidi arglikum). Mu mees on valmis kasvõi iga nädal võtma ette 12-tunnise rongireisi sinna ja samapalju tagasi, et neid korraks näha ja neile raha anda. Mitte et ma nüüd kitsi oleks, aga meil olid just pulmad ning meil ei ole ikka veel pulmareisist (kauaigatsetud saarele) märkugi. Rääkimata mu ärajäänud pulmaööst, sest ta tütar lendas (rong ei kõlvanud) meile külla ja pulnmatseremoonia ajal hakkas tal paha ning mu mees viis ta meie juurde voodisee magama, kuhu ta jäigi kuni järgmise hommikuni ja kuna tegu on stuudio tüüpi elamuga, siis meile enam voodikohta polnud... Ootasime "rõõmsalt" hommikuni jahedas õues välidiivanil. Mina pisarais, sest mu unistuste pulmadest sai hoopis pidev muretsemine tema tõtre tervise pärast. Ta käis korduvalt peo ajal teda kontrollimas ja mulle tundub, et ma justkui olin teisejärguline tol päeval tema jaoks. Kahju küll, aga mis sellest enam. Mees tunneb ennast süüdi, et pole oma laste kasvamise juures olnud, eriti kuna tema soov peret koos hoida oli suur ja siiras. Mõistan ka teda, ehkki endla lapsi pole.
Tahtsin selle kõik lihtsalt hinelt ära saada, sest kuigi mu mees on igati suurepärane, ei taha ma hetkel talle kõike seda välja valada endast, kuna meie rahaline seis pole just kõige parem ning ta tütar on juba korduvaid sõnumeid saatnud, kuidas neil on jällegi miskit vaja temalt ning ma ei taha talle lisapingeid valmistada. Loodan, et peagi lendame siiski meie kauoodatud saarele ning kuna see on ta lastest veelgi kaugemal, siis ehk need väljapressimised ja manipuleerimised jäävad vähemaks. Jällegi, ma ei ole kitis ihne kasuema, vaid näen kuidas mu mees ei ole oma lastele kuidagi suutnud mõista anda, et ta tegelikult ei uju rahajões ning et need laste jaoks väiksed rahasüstid on meie pere jaoks koormavad kohustused (ema poole pealt oleks neil rohke toestust reaalselt võimalik saada, kuid see pere pool on otsustanud neid iseseisvaks kasvatada ega anna neile iga küsimise peale kohe seda mida nad soovivad. Lisaks olen aru saanud, et lapsed on hoidnud oma ema eest saladuses et nad oma isaga taas suhtlema on hakanud. Mis muidugi valmistab mu mehele headmeelt, sest kogu see komejant on muutunud justkui võistluseks tema silmis, et kes toetab lapsi rohkem ja kellele lapsed rohkem tähelepanu annavad.
Ma ei soovi näha oma abikaasat olukorras, kus on liiga hilja piire seada ning lastele pole selgeks tehtud, mis on kohane ja mis mitte.
Tänan tähelepanu eest!

Nii ongi, lapsed jäävad mehe elus tähtsat rolli mängima, muidugi kui on südametunnistusega mees.Kui oleksid valinud lastetu mehe, poleks selliseid probleeme olnud. Nüüd pead arvestama sellega, et laste nõudmised aina kasvavad ja papakene teeb lahkelt oma rahkoti lahti.Nii on ja jääb.

Kui sina lepid mehe sellise käitumisega, siis jäädki tahaplaanile, hiljem seda muuta on võimatu ja ka teie ühised lapsed jäävad ka tahaplaanile, sest mees püüab eluaeg oma südametunnistust rahuldada.
Asjad tuleb paika panna kohe, muidu mõtle lahkumise peale, sest aastatega see viib kogu armastuse mehe vastu minema.

tühista see abielu, oli vist kuu aega, kuni saab vaikselt ja viisakalt abielu ära tühistada lasta. veel pole siis vaja lahutusasju ajama hakata ja vara jagama st formaalsusi on vähem.

see poeg on ju alles alaelaine, st teda tuleb toetada ju nagunii, ka läbi ülikooli kui vaja ja poisil tahtmist on..
nii, et sellises suhtes su omad lapsed jäävad tõenäolikult sündimata.
tette varalahususe lepingu st igaüks sööb omast kotist ja potist, elamiskulud pooleks ja mis sina teenid on sinu oma, mis mees teenib, on tema oma.
ainult mis mõte sellisel kooselul on?

Kahjuks on teemaalgataja teinud väga tüüpilise vea: abiellus inimesega, kellel on juba lapsed. Teise või kolmanda ringi inimestega kooselu ongi väga närviline ja pidev eneseohverdamine kellegi teise tehtud lastele. Seal on väga suur vahe, kas ohverdad end ja oma elu-tervist enda lihasele lapsele või taktitundetule verivõõrale.

Mees oli viimane mats, pulmade ajal on värske abikaasa kõige tähtsam ja ainus argument muuta päevakorda oleks kellegi lähedase ootamatu surm. See oli andestamatu ning ava enda silmad - sa oled talle ikka veel tühi koht! Kas sa oled talle armastatud naine või kodumasin?

Kuna mees eelistas sellisel hetkel enda abikaasale hoopis oma last, said näha seda, mida näevad väga paljud mehed, kes abielluvad lastega naistega. Naised eelistavad pidevalt enda eksiga tehtud lapsi ja mees jääb täiesti suvaliseks võõrkehaks. Asja tehakse siis, kui on vaja arveid maksta või probleeme lahendada.

22-aastane tütar on juba ise sellises eas, et võiks olla ema ning elada kellegi abikaasana omaette, tulla toime iseseisvalt. Jõuka isa abi ei ole patt, aga nii vana tütar on lausa jultunud, et manipuleerib endale vahendeid. Ta oleks võinud abiellumise päeval hotelli või kiirabisse, miks lasti tal rikkuda nii tähtsa päeva? Nii mees kui tema tütar on matsid, südametud matsid.

Inimesed, palun saage ükskord ometi aru: mitmenda ringi, lastega inimesega abiellumine, on praktiliselt garanteeritud alandus, kannatused ja ebaõiglane eneseohverdus ilma kompensatsiooni vastu saamata. Pidevalt peab ohverdama ühisest ajast abikaasat kuskile minema või ühisest pere rahast abikaasale vahendeid tema eksiga tehtud laste kapriise maksta.

Kõige hullem on see, et te jääte igaveseks ajaks teiseks või kolmandajärguliseks, te ei saa mitte kunagi olla abikaasale kõige olulisem, kõige tähtsam inimene. Isegi kui ta seda väidab, mõtleb hoopis oma lastele.

Lastega inimesega abiellumisel jääb kaasa alatiseks tema ekside põrgatada. Eksidel on läbi laste võimu kuni surmani, te ei saa mitte kunagi rahu ega privaatsust.

Kasuta võimalust ja sõlmi varalahususleping ja väldi rasedaks jäämist. Nii halvasti alanud abielu on nõrk, mees võib näida tore, aga ta on suss ja sinu elu saab olema ainult närve hävitav eneseohverdus. Kindlusta enda tagalat ja kui vaja, lahuta, sest normaalset õnnelikku elu ei saa olema. Vältige lastega inimestega kokku elamist.

Samal teemal ju korduvalt kirjutatud!
Jäta see mehe mureks, kui palju, kuidas ja millal ta oma lastega suhtleb. Isa ja laste suhted on nendevaheline asi ja mitte kellegi ei ole õigust sinna sekkuda.
Sinu asi on sinu ja mehe vaheline suhe. Kui sulle ei meeldi, et ta lastega suhtleb, siis lõpeta oma suhe - vaat see on sinu valik. Isa ja tema laste suhted ei puutu sinusse.

Olen abielus endast vanema lesega. Mehe lapsed on minust vaid paar aastat nooremad. Meie poeg ka juba abielludes ja peres laps kasvamas. Meie abielludes kolis mees minu koju ja endine kodu, tema laste lapsepõlvekodu, jäi nüüd poja perele.
Tütar abiellus eelmisel suvel ja sai elu alustamiseks isalt isa poolt 2 toalise korteri Tartusse. Seega pidas isa õiglaseks, et tema vanemad lapsed on nüüd kätte saanud oma osa ja et nad peaksid nüüd ise hakkama saama.

Tänaseks on aga seis selline, et poeg saab oma eluga kenasti toime. Tütar aga müüs korteri, ostsid saadud raha eest auto ja kolisid elama minu koju (minu vanematekodu)teisele korrusele. Teisel korrusel on vaid 2 tuba, seega olmeruume ja kööke kasutame nüüd 2 pere peale.
See selleks, aga nüüd kui oleme mõlemad beebioootel ja lapsed sünnivad õige pea, minu laps peaks sündima varem. Oleme ostnud asju lapsele ja mehe tütar leiab, et kui tema laps peaks samuti saama neid asju, mida minu ja mehe laps, st kui ostsin lapsevankri siis soovis tütar, et isa ostaks ka tema lapsele samasuguse vankri, ainult teist värvi.
Samuti beebivoodi ja beebitarbed- tütar leiab, et tema isa peaks need samuti ostma tema lapsele. Isegi bensiiniraha küsib isalt.
Sellest ma parem ei räägigi, et elamiskulude: elekter, vesi, kanalisatsion, prügi, küte eest ei tasu nad sentigi. Samuti sööme ühises lauas, ühisttoitu, mille ostmit tütar ega tema mees ei finantseeri.
Nüüd kui kevadel tegin aias peenraid, lilled, tomatid, kurgid, paprikad jms kasvuhoones ja veidi aedvilja, maasikad - kutsusin mehe tütart, et tee ka endale mõni peenar või teeme koos. Vastus oli, et ta pigem ostab poest kui hakkab ise tegema. Kuid nüüd on tal hea võtta küll peenralt redist, salatit ja kasvuhoonest ka esimese kurgi võttis tema- no ta niiväga tahtis kurki, isu oli..

üldiselt soovitaks ka, et lase jalga. su minek võib ka mehe üles äratada, hakkab ehk asju parandama. neil lstel ei ole isaga hingesidet aravatavasti, seetõttu nad suudavad temalt nahhaalselt raha pumbata. kõik lapsed ju ei suuda ja ei soovigi, sest tahavad isale parimat, nemad mitte. eks enamik siinkirjutajaidki lihtsalt ju ei söenda seesugust finatseerimist nõuda, ei tule nagu pähe. aga neile, näe, tuleb. lugegu Isa Goriot su mees, klassika ;)

kui jääd kokku, siis: kindlusta, et eluase on sinu nimel, mees on kõvasti vanem ja surres jääb ilmselt vara lastele kui see just ei ole sinu nimel, testamendi vms juttu ära usu - ta võib sulle rääkida, et pärandab sulle, aga tegelikult paberil muu jutt; lapsi sendi eest ei koti, kuhu sa lähed, seega päev peale mehe surma oled tänaval ilmselt. pluss ei imesta, kui matusekulud maksad ise. hingesidemeta lapsed kaovad kui tuul, nii on.

teiseks, kui lapsi tahad, pane nad lihtsalt hakkama. mitte et see hea variant oleks, aga muidu jäädki ootama. ja need riiud jne kisuvad teid laiali lõpuks ja kaotad lihtsalt hulga aega. sa oled abielus, seega ei saa süüdistada, et lapse suvalt pähe määrid - abieluside ju on, vanded antud.

kolmandaks, leia tegevust ajaks, kui mees lastega. nu mine mingisse hobigruppi vms. kui mees näeb, et sa käed süles teda ei oota, jällegi vb raputab see ta üles.

mina Kirjutas:
-------------------------------------------------------
>Nimelt rendib tütar oma boyfriendiga kort
> erit mille kuu üür on 4 korda suurem kui meil, ses
> t ta on rikkast juudiperest (ema poolelt) ning tag
> asihoidlikum elustiil ei kõlba.

Tütar pole mitte hädas, vaid irvitab otse näkku. Ta vajaks abi, kui oleks üksinda tänaval, ei suudaks isegi näruseimat ühetoalist üürida. Kallis korter, boyfriend abiks. Kui emme õpetas luksuslikult elama, las emme maksab luksuselu kinni.

Sulle on antud väga hea nõu: lahuta enne kui jääd rasedaks ja ole õnnelik, et sellest õudusest lahti said!

Kes lubas mehe tütrel tulla elama Sinu vanematekoju 2 korrusele? Soodom-kommorra. Siis oleks pidanud jõuliselt vahele astuma. Siis Sinu mees saab korraga enam vähem isaks ja ka vanaisaks. Rõõmus lugu. Mis elu siis väikestel lastel on...... Muidugi vanaisa peab ka aitama. Kui Sina ise ei ole osanud piire õigel ajal paika panna, siis nüüd on hilja. Tuleb olla rahulik ja nautida lapseootust.

Miks me elame ISE oma elu nii keeruliseks. Armastus armastuseks, aga tuleb kuulata ka SÜDAME häält kui kellegiga hakkad koos elama. Südamega mõistma kuidas see elu ikka edasi kulgeb. Jätke need vanad mehed .

Asi pole selles, kui vana mehega hakkate kokku elama. Vaadake partneri elulugu üle ja mõelge kainelt, on see inimene võimeline pühenduma ühise pere loomisele ja elutervete suhete säilitamisele?

Isegi lasteta inimesega abiellumine ei taga normaalset elu, olge partnerivalikul hoolikamad ja tehke stabiilse elu nimel rohkem kompromisse. Kaasa eksi ihuviljade nimel kompromisside tegemine ei ole kompromissid. Kompromiss on vabatahtlik kesktee, mitte pealesunnitud väljapressimine. Mõnel noorel mehel on ilmapeal 4-5 sohilast ja mõne naisukese väidetavalt täielikult eemalehoidev eksmees on nädalas 3-4 korda ellu sekkumas.

just nii ongi, et elu läks keeruliseks.
noored tulid nö külla ja seda et nad korteri müünud olid saime teada alles mitu nädalat hiljem
algul väitsid et neil puhkus, aga polnud nad enam tööl ka kusagil. nüüd mees õnneks sai tööd

aga jh probleem kohe majas kui nt teen omale ja mehele midagi maitsvat siis tuleb tütreke ja õnnetu näoga et oi tema ka tahaks, või teine variant, et sel ajal kui ma mujal köögist, viib toidu üles tuppa ja ma pean uue tegema meile

Vargakari, mitte pereliikmed. Las kirjutavad alla notariaalsele võlalepingule ja saatke inkasso nahktagid kallale. Kui nad nõus pole, ajage jõuga majast välja, täiskasvanud liikmeid ei pea ülal pidama.

Vaata, et siis, kui kord sinu lapsel halb hakkab, saadad ta ka kiirabisse või hotelli. Sul oleks targem üldse mitte lapsi saada, kui nii südametu saaksid olla. laps ei jäta ka oma haiget isa kusagile ripakile, et ise pulmaööd veeta. Veri on paksem kui vesi ja mehel on ka tunded, õpi seda aktsepteerima. Ära topi oma nina teiste inimeste vahelistesse suhetesse. Kas sa ise suhtled ka ainult nendega, kellega lubatakse või teed omad valikud ise? Sinul paistab mõistmist olevat ainult enesehüvanguks, aga küll elu õpetab sulle, et omi valikuid saad teha ainult ise ja teistele valikuid ettekirjutada pole võimalik.Arvad tõesti, et kui keelad isal oma lastega suhelda ja ta seda sinu meeleheaks näiliselt ka teeks, et see viha sisemuses sinu vastu ei kao kusagile?

Ahhhh, inimesed ei oska elada. Mida näeb üks 27 aastane noor naine endast märkimisväärselt vanemas mehes? Kui arvestada tütre vanust, siis see mees peaks üle 40 olema. Ei saa aru. Ja veel selline lükata-tõmmata hädavares... Oled ikka kindel et jutt pahast eksnaisest üldse tõde on? Äkki mängib mees lihtsalt suur ohvrit. Elumehed on tavaliselt sellised, kes noorest peast kõvad k*pivennad ja lastetegijad aga vanast peast jällegi sellised pluti-pluti ja tuti-tuti mehed kes igal võimalus oma lapsi silitaks. Võib-olla läks naine omalajal ära põhjusega? Igaljuhul kehv partii nii või teisiti. Ei kadesta.

Sellepärast polegi vaja abikaasaks lastega inimest, muidu hakkab pihta veri on paksem kui vesi tilulilu. Kui on enda tehtud lapsed, võib alati neid esikohale seada.

et sellele mehele anti kord siis lähenemiskeeld nii lastele kui naisele? imelik pole vä? kas vanamehel nüüd siis iseloom muutunud vä?
sa noor naine mõtle nüüd peaga: kümne aasta pärast on selle vanamehe hooldamine sul kaelas ja tema lapsed jälle nelja tuule poole lendu läinud.
sellisest elust unistasidki?
ma ei saa aru, kuskohast ja milleks te noored tüdrukud neid lastega vanamehi üles korjate.

Lastega vanameeste kõrval on vähemalt sama hull korjata lastega naisi ülesse. Mida noorem naine, seda kauem peab teise mehe seemnest lapsi ja lapselapsi hakkama kantseldama. Milleks üldse pagasiga probleemseid abikaasasid?

mu meelest tark mõte - mees on kõvasti vanem ja võib vabalt vajada mingitsorti hoodust juba 10-15 aasta pärast. see aeg lendab linnuna, ausõna. ja sellised pumpajad lapsed ei aita mitte midagi, võid kindel olla. pluss sul abikaasana ka kohustus abikaasat abistada, nad saavad sellele rõhuda ja see ei ole vale, peadki kasima. välisriigis võivad ka seadused olla, et isegi kui lahutad töövõimetust, plekid ta hoolduse ikka kinni, sest abitust ei tohi suvalt lahutada, teda ilma peale jättes. eestis isegi on taoline seadusepunkt.

küsid mehelt avameelselt, et kuidas lastesaamise ja vara jagamisega jääb ja kui mees midagi vastu pudistab, ei ole nõus konkreetseid samme tegema su nimel, siis lased leebet. elad üle. aga vastasel juhul ootab sind ajuk.pp ja tühjad pihud. selline egoistist neiuke oskab su vabalt puupaljaks teha.

See ülbikust vuhva tütar teeb oma vanamehe lagedaks, petab ema kuivaks ja vanamehe uue naise ehk sinu viskab kuusealla.

Testamendiga saab alati susserdada asjad ilma teiste teadmata ära ja kui see oss on piisavalt tark, mängib pässi tütar kahtlaste võlalepingutega kõik kuivaks.

Põgene naine, sa oled igas mõttes täiesti läbi kepitud!

Rahune maha. Need on mehe lapsed ja pärijad. Nii ongi elus. Kui uus võttis mehe ainult vara pärast, siis see on puhas saamahimu. krt, ma annan oma lastele ka abi täpselt nii palju kui neil vaja on ja rohkem ka, täpselt nagu võimalik ega mõtlegi sellepärast veel võõrastele aru anda. Kas selle loo noorik lepib ka mõttega, et kui ta kord välja vahetatakse, tuleb järgmine, kes keelab tema võimalikku last abistada? Mingi äritehing, stuudiokorter on põhiline, mida peetud vajalikuks rõhutada? Sellele mehele võib vaid jõudu soovida ja oskust uue naise tegelikke eesmärke läbi näha.Oleks armastus, ei takistaks ta lastega läbikäimist ja mõistaks, mis tundeid ka mees tunneb.Ainult muti tunded on tähtsad, mees ja lapsed peaksid nagu masinad käituma, sest neil polegi lubatud midagi tunda.Ainult raha, raha, raha ja mina, mina, mina.

sa eelmisele oled siuke puuklaps? sest et võib ikka küll abikaasa küsida, et millest meie elame, mehikene ja ei pea mitte tema maksma nende pere kulusid, kui mehike plekib oma laste omi, jättes muu laokile. sa abikaasana üldse ei küsiks või? ikka päriselt? nagu aru saan, sa tütrenagi nõuad ülalpidamist, et peaks uskuma, et abikaasana ei nõuaks? nagunii nõuaksid ja oleks veel jutt, et a la pungestasin su jaoks kodus koristada ja pressisin väntsud välja, anna raha ja ma istun kodus. sinutaoliste tõttu tulebki end kindlustada ja naisel on täielik õigus need küsimused esitada, miks ta ei võiks olla mures oma eluolu tõttu?

Kui ma võtaksin mehe, kellel on lapsed ja üks neist veel alaealine, siis ma teadvustan endale olukorda, et ma ei ole esimeses järjekorras ja ei peagi olema. Ainult nii on kooselu võimalik. Isa ja lapse vahele ma kiilu ei hakka küll taguma, segi oled peast või? Normaalsed inimesed abistavd ka oma vanemaid ja vendi ja õdesid ja see on loomulik.Kui ei suuda kompromissi leida, siis pole tarvis kulpi sellesse potti ajada.Mees tahab ise oma laste eest hoolitseda ja au ja kiitus sellele mehele.Arvad, et tal on kerge olnud, et suurema osa ajat oli lastest eemal? Sinusuguste ellade pärast ongi kogu Eesti täis katkise hingega lapsi, keda vanemad hülgavad, sest mingi uus madrats ei luba oma isaga suhelda.Kes siin nüüd puuk õieti on? Kui muud ei taipa, siis nii aetaksegi mehed varakult hauda, sest nende tunnetele ei anta õigust. 27ne tuleb keskealisele mehele ette kirjutama, mida too tohib teha?

siin lihtsalt täiskasvanud laps ripub manipuleerides isa küljes mängides tolle süütundega. see haigestumine pulmade ajal oli lihtsalt tsirkus. miks sa lubasid selle lapse üldse oma korterisse elama, mismoodi? kurdad mehe üle, ise oled veel lollim. dziisas, ma ei või.

Mida sa, päss, vanamees siin üldse seletad?! Tee endale selgeks kõigepealt üldse normaalse peremudeli toimimise alused. Kõigepealt tulevad ikka mees ja naine ja siis lapsed. Kui see mees selline suur lasteaednik on ja oma abielumehe kohust täita ei suuda, siis miks ta üldse selle naisega abiellus? Teiseks, kas 22 ja 17 on mingid tited või et issi sabas peavad koguaeg jõlkuma? Kui issi on nii feminiinne et ainult lastega tahaks tegelda, siis lasku ennast üldse emmeks ümber lõigata. Tänapäeval võimalusi piisavalt. Milleks sellisele üldse abielu ja naine? Karjatagu ainult oma tittesid ja asi ants.

siin ju selge, et ühelt poolt kirjutavad praegused abikaasad, teisalt puuklapsed/eksnaised. ja loogiline on, et puuklaps/eksnaine kaitseb oma - isa peabki tegema, ostama, tassima ette, ka siis kui laps üle 20. sama loogiline on, et praegusel abikaasal teine arvamus. aga millegipärast on küll lubatud puuklapsel lõugu lõksutada, aga abikaasa peab vait olema. ega ei pea küll. kui jääd puuklapse manipulatsiooni kuulama, oledki paljas, selline oskab ülihästi süütundele rõhuda ja pigistada ka tühja kohta. mingil juhul ära sellisele allu.

ja sina, eelmisele-puuk, inimesed ju soovitavadki, et uurigu välja, mida mees edasisest elust arvab ja kui läheb nii nagu praegu, soovitataksegi naisel ära minna. aus lahendus ju, kõik jääb puukidele krabada. aga kas hooldama pässi nõus oled hiljem või siis hakkab hala, et näe, oli naine, aga läks ära, viuviu, miks mina pean tegema...

Puuklapsed otsigu endale täiskasvanu peast abikaasa või kommionu, keda emotsionaalselt ning rahaliselt piinata. Täiskasvanud inimene peaks ise enda elu elama, mitte ajama teiste abielu lõhki. Puuklapse vanemad on samuti süüdi: miks lastakse puugil nii palju sekkuda?

Tolerastia viljad, ilma vitsata kasvanud lapsed.

Äkki sa aitaksid ennast niipalju ise, et hariksid ennast ja suudaksid veidi raha teenida, selle asemel, et end mehe rahakotti imeda? Raamatuid leiad raamatukogust. Sa oma "tolerastiaga" (mis see küll olla võiks?) oled lollile mehele tõeline õnnistus, küll lähevad temagi silmad lahti. Väga kurb, et sul pole armastavat kodu olnud ja sind pole armastatud, pekstud laps, pole siis ime, et nii viha täis. Aga katsu selle vihaga midagi ette võtta, see rikub ainult sinu enda elu. Täiskasvanud inimene ei roni isa ja lapse vaheliste suhete vahele, seda otsustavad ainult nemad kaks. Ja see, et üks isa armastab siin oma lapsi, ei võta sinult midagi ära, aga et see sind armukadedaks teeb, on ju arusaadav.