Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Perekond
Kuidas harjuda üksi elamisega?
 
Nüüd üksik 02. märts 2017, kl 18.23
Kuidas harjuda üksi elamisega, kui terve elu ei ole kunagi üksi elama pidanud? Kui alati on kodus keegi armas inimene oodanud, aga nüüd on aknad pimedad ja enam ei ole kedagi. Pole kellelegi süüa teha ega kellegagi koos magama minna ega kellegagi koos ärgata.
Käisin hommikul jalutamas. Jube oli. Silma hakkasid emad lastega, noormehed neidudega jne. Kõik, kes ei olnud üksi ja vestlesid rõõmsalt omavahel. Kui koju tagasi läksin, tundsin, kuidas see vaikne ja tühi kodu rõhub mind. Kas ma pean andma endale aega harjuda ja mida teha, et see kergem oleks?
 
ära harjub ja rahu majas 02. märts 2017, kl 18.39
Kindlasti on sinul ka oma hingesugulane, kellega õhtuti rääkida?
 
njahh 02. märts 2017, kl 18.54
leia omale mingi hobi või seltsielu, et ei peaks üksi konutama ja teisi kadeda pilguga vahtima. Igasugusel tegevusel peab eesmärk olema - niisama lonkimise asemel tee näiteks kepikõndi. Seltsiks võid võtta koera või kassi.
 
Aga kui oled vana? 02. märts 2017, kl 19.30
Kui vanust on juba nii palju, et titat ei saa enam ja kui üksinduse põhjus on, et kõik kallid on manalateele läinud?
 
minu retsept 02. märts 2017, kl 20.14
Raadio mängib 24/7, ei röögi muidugi. Kööki ostsin lakke 13 W led-lambi, mille panen põlema ka kodust ära minnes.
Oli koer, 13,5 aastat, viimased aastad 6 operatsiooni kasvajatega, mitte vähk. Nüüd elangi üksi. Koera surm oli ränk üleelamine, kuid nüüd mõtlen, et ehk oli see vajalik inimeste leinamisest kosumiseks.

Raadio mängib ja lamp põleb, kojutulek pole kurb.
 
Kah üksik 02. märts 2017, kl 20.29
Kui vana oled ja kuskandis elad?
Ma Tallinnas, käin 1 x nädalas trennis aga ikkagi on üksiolemise aega liiga palju. Käin raamatukogus ja loen häid raamatuid, milleks varem aega ei jätkunud. Aitan üht tuttavat vanainimest, aga see kahjuks eriti rõõmu ei tee - kuulan tema murejutte... Õnneks hakkab telekast märtsis palju uusi häid saateid tulema. Püüan iga päev u 4 tundi kodust ära olla, siis tuleb õhtu rutem kätte. Käin lihtsalt uitamas linnas või mere ääres. Looma endale ei võta, sest pole loomainimene.
 
Sirje 02. märts 2017, kl 21.10
Kui jälgid noormehi neidudega või lastega emasid, siis ei tohiks sa veel päris eakas olla. Kui suhe lõppes, siis ta lõppes, oluline on teadvustada, et see on läbi. Juba ainuksi sellest faktist endale teadvustamiseks võib mõni kuu kuluda. Eks siin ongi vaja teatud etapid läbi käia, ka nn. leinata. Arutleda, mis teil juhtus, lahti mõtestada enda jaoks, miks see nii juhtus. Sõltuvalt suhte pikkusest ja kvaliteedist viimasel ajal võib sellest üle saamiseks kuluda paar aastat. Mitte et ma kuidagi sind ehmatada tahaksin. Asendustegevuste leidmine aitab küll hetkeks, aga kodus olles on ikkagi rõhuv üksindus. Mõnda aitab aktiivne seltsielu, aga see on siiski emotsioonide eemaletõrjumine. Mingil hetkel tuleb need ikkagi endast läbi laste, nutta kui vaja. Ülesaamine on protsess.
 
Aeg parandab... 02. märts 2017, kl 22.01
Täida aeg tegevusega. Õpi midagi uut. Otsi uus hobi, eriti hea, kui sellega tegemisel ennast ületama pead, adrenaliin teeb head. Muretse lemmikloom, kasvata mingeid eksootilisi toalilli, mille ilu sõltub sinu hoolitsemisest. Kõige tähtsam on mitte lihtsalt niisama istuda ja kindlasti leida ellu mingi täiesti uus tegevus või koht, kus sa käima pead. Uued inimesed elus kergendavad samuti edasiminekut. Kui läksid lahku kallimast, siis kindlasti väldi kokkusaamisi, saab süda kiiremini terveks. Ja nii ühel päeval avastad, et su hing on taas vaba ja sa ei tunne ennast halvasti sellepärast, et oled üksi. Oled tagantjärgi enda üle veel uhkegi, et sai kunagi midagi täiesti uut ette võetud. Ole tugev ja edu, kõik on sinu enda kätes!
 
ei saagi üle 02. märts 2017, kl 22.49
"terve elu" - tundub pigem vanainimene, kellel mees suri ära..
Sellisel juhul ei harjugi üksindusega ära. Mul on isa surmast üle 2 aasta juba, ema jäi üksi, aga üle päeva nutab ja kurvastab üksi kodus, õue minna lihtsalt ei suuda, ei jaksa, ei taha..
 
kogenu 03. märts 2017, kl 00.31
Sõltumata sellest, kas oled naine või mees, on see inimene surnud või sind lihtsalt maha jätnud, tunne on ikka sama. Seal ei ole vahet. Esialgu nutad vastava muusika saatel ennast tühjaks. See võtab oma aja. Edasi oleneb, kas sul on sõbrad või mitte, töö või mitte, huumorimeel või mitte. Kui need on, siis on lihtsam. Kõige paremini annab muidugi tulemust see, kui totaalselt muudad kõike. Tutvused, elukoht, töö jne. Minu elus jäid alles ainult lapsed ja töö, kõik muu vahetus. Aega läks poolteist aastat ja siis algas uus elu. Üks on kindel... sellest saab üle.
 
otsi kaaslasi 03. märts 2017, kl 07.34
Üksinduse vastu aitavad sõbrad. Kui oled noorem, käi sõbrannaga, kellega ühised huvid, palju väljas (need ei pea ju just ööklubid olema), tehke koos sporti, sõitke kuhugi.
Kui aga oled vanem ja mehest, kelle külge klammerdudes kõik sõbrad maha jätsid,ilma jäänud, siis on küll raskem. Siis pead lihtsalt mõnda huvialaklubisse või trenni minema ja sealt mõne uue sõbra püüdma leida.
 
Üks idee 03. märts 2017, kl 11.06
Pidada blogi, kuhu kirjutada oma mõtted üles. Mitte iga päev nukraid mõtteid - neid ei suuda pärast ise ka lugeda. Aga mingeid ilusaid killukesi või seda, kuidas üksindusega harjuda. Sellest saavad ehk tuge ja abi need, kes peavad sama asjaga silmitsi seisma. Nad ei tunne end siis enam nii üksi, kui nad tunnetavad, et keegi on olnud samas seisus.
 
RR Wraith 03. märts 2017, kl 20.34
Teema-algatajale,

Teadmata tausta .. arvan siiski, et pead leidma endale uue ja toreda kaaslase, kellega koos kinos, teatris või matkamas käia .. ja mõistagi muid toredaid asju koos teha ..

Mõtle positiivselt ja ole rõõmus.
 
Taevake 03. märts 2017, kl 20.51
Kus see "kadunud asjade kast" siis on, kust leitakse kaaslasi?
 
RR Wraith 03. märts 2017, kl 22.26
:)

Kõige elementaarsem viis kaotatud asja leida, on eelnevatel päevadel läbitud marsruut uuesti ette võtta ja loota, et keegi teine ei ole kadunud asja lihtsalt tasku pistnud.

Samuti teavad kogenumad rääkida, et võid ühendust võtta kohtadega, kus sel päeval käisid- olgu see bussifirma, söögikoht, kinosaal jne.

Kaotatud asja võib hoopis leida ka täiesti "juhuslikult" ostu-müügi keskkonnast müügilt ;)
 
seda et 07. märts 2017, kl 03.53
Oma kogemuse pohjal voin oelda, et aeg parandab koik haavad. Kui ei tea sinu vanust ja yksi jaamise yksikasju, on raske nou anda. Yldiselt ma soovitaks mitte laskuda enesehaletsusse. Ja pea meeles seda, et sa ei ole koike kaotanud. Niikaua kui inimesel on kodu, kuhu minna, on koik hasti.
 
viimasele tigedikule 09. märts 2017, kl 09.54
tänulik tuleb osata olla, tänulik kodu eest, tänulik täis kõhu eest, tänulik iga pisiasja eest, mis on hästi. küll siis elu ka paika loksub, kui oskad seda hinnata, mis sul on.
 
rmp 09. märts 2017, kl 12.11
Olin samuti harjuamatu üksielamisega. Nüüd juba 8 aastat üksi. Peale 4 aastat muutusin uuesti nn. inimeseks. Igal inimesel on see aeg erinev.
Elu on ilus- nii hea on oma kodus olla. Päevad muutuvad pikemaks, meile meeldib ju valge aeg.
Suvi on tulemas, päevitamine on minu lemmiktegevus.
Suhtlen sõbrannadega, kuid nendel on mehed ja armukesed, seega ei tülita eriti. nad võtavad minuga ise ühendust, kui võimalik.
Kus reemaalgataja asub?
Rõhutan veelkord, et varsti saab kõik korda ja sa naudid oma elu oma kodus.
Mina istutasin näiteks oma toalilled ringi, vahetasin mööbli asukohti, ostsin uusi toidunõusid jne....
Edu
 
Taevake 09. märts 2017, kl 16.42
Arvan, et mingi aeg tuleb leinata, läbi mäluda oma kaotus, siis tuleb ennast sundida sellele mitte mõtlema. Selleks on hea mõtteis laulda, laulmise-ümisemise ajal ei saa mõtelda, aga käed käivad hästi.

Minul on tragöödiatest möödas 22 a, hingevalu on ikka veel, pole leebunud, jõuga suunan mõtteid mujale, sest vaevlemisest ei ole abi!
 
on --üks näide elust: 10. märts 2017, kl 06.08
ei saagi üle Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> "terve elu" - tundub pigem vanainimene, kellel me
> es suri ära..
> Sellisel juhul ei harjugi üksindu
> sega ära.????+?KIRJUTA MEIL on isa surmast üle 2 aasta juba, ema
> jäi üksi( POLE MIDAGI ÜKSI --LAPSED ON KA;;, aga üle päeva nutab ja kurvastab üksi k
> odus, õue minna lihtsalt ei suuda, ei jaksa, ei ta
> ha.. NB!!! Ka Peale hea mehe surma ! ! !
1. Ükski naine istuma jääda ei tohiks! : SEE ON OHTLIK::
Hävitab ka sinu enda TERVISE:
2, Otsi Tegevust,liigu IKKA edasi ja KÕIKE võib veel juhtuda ----et
kohtud teise Samasuguse Inimesega ,,, On täna mehi ..kes KA oma Naise JA laste ema kabeli viis!
 
SOBIB --MAAKODU KA,,, 10. märts 2017, kl 06.56
RR Wraith Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Teema-algatajale,
>
> Teadmata tausta .. arvan
> siiski, et pead leidma endale uue ja toreda kaasl
> ase, kellega koos kinos, teatris või matkamas käia
> .. ja mõistagi muid toredaid asju koos teha ..
> ja SUVEL PAADIGA JÄRVEL VIIBIDA ;;;;
>
> Mõtle positiivselt ja ole rõõmus.
LEIDA TULEB SÕBER KES TOIMETAB MAAKODUS JA VÄIKE TÖÖTAMINE KILEMAJAS ON ERITI KASULIK ,, JA AUGUSTI KUUS ---NÄED OMA TOMATEID ,,KURKE JA MARJU KA AIAS;;;
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!