No tore teada, et siin teisigi sellise jamaga kimpus olnud :D Täna jälle hakkas üürgama, kuna ta oli koera õue saatnud, kus too kaevandas mutte ja tuli siis mullaste jalgadega tuppa. Ma just saabusin poest ostukottidega ja pistis räuskama, et otsekohe koera koibi kasima! Viskasin siis asjad käest ja läksin vannituppa ning pesin käpad puhtaks ja kuivatasin koridoris ära. Siis juba laps karjus kõrvalt toast, et appiii ma suren nälga, mispeale jooksin kööki ja viskasin makaronid keema. Samal ajal juba mees lõugas, et olin kraanikausi poriseks jätnud - jätsin jah, et kohe koristan ära kui makaronid keevad aga too siis kukkus ise nühkima, et ma olen ikka räpakas inimene küll ja tema üksi siin kasib ja meie läbustame..et noh. Tule taevas appi! Miks inimene käitub nii ma ei saa aru. Ja selle seksiga on ka nii, et mis seksi siin saab olla või tulla, kui päev otsa niimoodi märatsetakse. Et peaksin siis õhtul meelalt külje alla ujuma, kui terve päev on sõimatud? Ma absoluudselt ei salli mingit kamandamist ja sõimamist. Minu arust see elu on siin niigi lühike ja iga hetke tuleks nautida ning võtta sellest maksimum, mitte mürgitada, pseudo probleemide pärast närvi minna ja sõimata päevast päeva.