Kõik on kinni inimese peas.
Väga paljud hädad algavad inimese peast-vaimsusest-lollusest-laiskusest
ning see peegeldub (olen selles nüüdseks väga veendunud) tagasi füüsises,
millest hullem osa on see, et sealt edasi aga mõjub jällegi tagasi pähe ja
tekib nõiaring, millest väljatulemiseks on vaja suurt meele- ja tahtekindlust...
Inimene on tegelikult suuteline tegema/saavutama palju enamat kui
ta on suuteline ennast muutma ja uskuma enese muutmise võimalusse
kas siis olude või iseenda tõelise soovi tõttu/läbi ja seda ka siis
kui see kohe ei õnnestu või saavutatud tulemus pole päris see mida
oodati. Ikka tuleb ette tagasilööke, aga nendest aitab üle saada distsipliin.
Ilma selleta on ka tugeva tahtejõuga inimesel midagi raske saavutada.
Täiesti söödavate toitude mittesöömine on kah kinni peas.
Ja see on sündinud enamasti ikka vanemate varasematest
hoiakutest ja käitumisest. Ilmselt siis veidike valedest?
Liiga järelandlikest äkki (oota nüüd ninnukene, kui sa seda ei söö,
teeme sulle siis spetsiaalselt uue toidu...)?
Arvestades Sinu lapse vanust (9),
on näha, et ta vast pole kuulnudki toidutalongidest,
olematust/vähesest jaokaupa antavast piimast/võist, pruunist saiast
jms. "hüvedest".
Kahjuks olen mina "nii noor", et sõja-ajast rääkida ei oska,
aga võib-olla on noorsandil vanaema või keegi vanatädi...
Viga on selles, et noorsand ei oska Sul hinnata toidu väärtust.
Tänapäevased lapsed oskavad ainult n õ u d a, mis nähtusena on jube.
Täiesti koomiline on väikeste laste käes näha mobiiltelefone,
et vanemad autoga neid kooli edasi tagasi sõidutavad või siis näiteks
12 aastasel lapsel käiakse 200 m kaugusel koolis vastas, et
ühistranspordis sõitmine täielik eksootika on jne.
Anna lapsele korralik hommikusöök, et mitte südametu näida.
P a n e oma laps f ü ü s i l i s t tööd tegema. Tähtis on see,
et ta ei saaks sellest kohast lahkuda.
Põldu või aiamaad (kui selline on) kaevama vms. mis ta hingeldama
ja higistama ajab. Ära haletse teda. Las töötab
(mõttes:las näeb et elu pole mingi lillepidu).
Ära lõunat tee.
Kui kõht läheb tühjaks, anna talle vett, ei midagi muud.
Andes eeskuju, ära ise ka lõunat söö, näita et on võimalik ka söömata olla,
ta ei saa siis vinguda ja nõuda õigustust sellest et Sina ainult sööd.
Kõht läheb paratamatult tühjaks ja ta sööb sul peaaegu mida iganes
ja seda sama toitu mis Sinagi kui pool päeva tööd tehtud.
Ja kui ta ei söö, siis tundide möödudes hakkab tal pea valutama.
Ära anna talle aspiriini. Ta peab aru saama, et ta
pea valutab näljast mitte millestki muust. Ja ta peab pikka mööda
aru saama, et nälg tuleneb tema pirtsakusest ja liigsest valivusest.
Mõtle tulevikule, mõtle sellele kuidas su poeg näiteks sõjaväes hakkama saab ?
Ega ei saagi kui ta selliseks ludriks jääb...
Kui Sa mõtled et need on väga ranged meetodid, siis ei ole...
Aga peksuga lollust välja ei roogi, nii et peksu poolt ma kunagi pole.
Aga see oli lihtsalt rumala näitena... Peksmise ja karjumisega ei saavuta
midagi. Õppetunde on vaja. Sakslastel oli selline ütlus:
"Wie die Zucht, so die Frucht", mis vabas tõlkes tähendab seda:
"kuidas kasvatus, nõnda ka vili"...
Edasi võid ise mõelda. Valikuid on palju, kuid see on Sinu laps ja mitte
kellegi teise oma. Veel pole hilja olukorda parandada, aga paari aasta
pärast (kui hormoonid tööle asuvad) küll...
p.s. lugedes teisi postitusi veel, et:
Mingid jogurtid ega kohukesed pole õige söök.
Need on rohkem magustoidud. Nende näksimine tekitab ajutise
täiskõhutunde kuid see on ka kõik. Pane tähele - tunnikese-poole
pärast oldakse juba uuesti kapi juures uue järel...
Ja mis see kohuke maksab - pea 5 krooni. Et nendest kõht
tõeliselt täis saada, peab neid parasjagu sööma. Odavam
toitvam ja tervislikum oleks selle eest juba liha praadida.
Olete näinud eestlast, kes põhitoitu - liha ja kartulit ei söö ?
Vat mina olen sellist frukti näinud...