Perekond
kui laps valetab
| yx ema 18. jaanuar 2002, kl 08.05 |
kuidas käituda, kui 14-aastane poisslaps valetab?
kui valetab täiesti tobedaid ja mõttetuid asju?
kui valetab iga kord kui võimalus tuleb?
kui valetab (mitte küll alati, ent siiski) halva hinde saanuna? kui valetab coca-cola ostmise (arst on ära keelanud igasugused gaseeritud joogid) kohta?
ma ei tea, aga mulle tundub, et üldse valetab u. 30% kogu juttudest?
mitte keegi teine meie peres ei ole niiviisi valetanud!
kui valetab täiesti tobedaid ja mõttetuid asju?
kui valetab iga kord kui võimalus tuleb?
kui valetab (mitte küll alati, ent siiski) halva hinde saanuna? kui valetab coca-cola ostmise (arst on ära keelanud igasugused gaseeritud joogid) kohta?
ma ei tea, aga mulle tundub, et üldse valetab u. 30% kogu juttudest?
mitte keegi teine meie peres ei ole niiviisi valetanud!
| Anneli 18. jaanuar 2002, kl 08.30 |
RAHUNE MAHA
(hüsteeriline tundus lause:
mitte keegi teine meie peres ei ole niiviisi valetanud!)
!
Peaksid proovima oma poega rohkem mõista, mitte hukka mõista. Ju ta siis on Sinu käitumise järele otsustanud, et Coca-colat juues (nii hea ju - kõik teised joovad - miks mina siis ei või - ma korraga nii vähe - jne vabandusi tema enda jaoks)on targem oma suu emale rääkimise koha pealt kinni hoida.
Halbu hindeid saavad lapsed ikka vahel - ehk on Su reaktsioon nendele Su poja närvidele liig? Parem õpi temaga koos ja ära koheselt kisa tõsta, kui kahe saab.
Usalda teda (kontrollida ju võib, ent viisakalt).
JNE.
Ära näe asjas katastroofi. Ta on 14 ja pubekas. Sina oled tema mõttemalli jaoks lubjakas. Anna talle armu, kuigi tundub vahel, et ta seda üldse ära teeninud ei ole. Sa ju tahad, et ta Sinuga ka järgmine aasta suhtleks. Back off!
(hüsteeriline tundus lause:
mitte keegi teine meie peres ei ole niiviisi valetanud!)
!
Peaksid proovima oma poega rohkem mõista, mitte hukka mõista. Ju ta siis on Sinu käitumise järele otsustanud, et Coca-colat juues (nii hea ju - kõik teised joovad - miks mina siis ei või - ma korraga nii vähe - jne vabandusi tema enda jaoks)on targem oma suu emale rääkimise koha pealt kinni hoida.
Halbu hindeid saavad lapsed ikka vahel - ehk on Su reaktsioon nendele Su poja närvidele liig? Parem õpi temaga koos ja ära koheselt kisa tõsta, kui kahe saab.
Usalda teda (kontrollida ju võib, ent viisakalt).
JNE.
Ära näe asjas katastroofi. Ta on 14 ja pubekas. Sina oled tema mõttemalli jaoks lubjakas. Anna talle armu, kuigi tundub vahel, et ta seda üldse ära teeninud ei ole. Sa ju tahad, et ta Sinuga ka järgmine aasta suhtleks. Back off!
| yx ema 18. jaanuar 2002, kl 09.25 |
sry, kui väljendasin ennast ja oma muret pisut ebaselgelt, ei tahtnud lihtsalt väga pikka ja venivat teksti kirjutada.
ma ei pea ennast kindlasti hüsteeriliseks, mu viimane lause lihtsalt oli kommentaariks, et mu lapsel ei ole kodus sellist eeskuju, kelle järgi talle võiks jääda mulje, nagu valetamine oleks IN.
nii mina kui ka mu abikaasa, samuti vanaema-vanaisa oleme pigem rahulikud ja tagasihoidlikud inimesed.
seetõttu ei suudagi me mõista, milleks valetada täiesti mõttetuid asju.
ja ühegi kahe pärast ei ole keegi kunagi lapsega riielnud - olukord koolis on täiesti normaalne. sõbrad on ka täitsa OK.
ka olen ma talle kord igas nädalas coca-colat lubanud, et oleks just mõistlik kogus - tõin küll selle coca-cola joomise rohkem ühe konkretse näitena.
ma ei pea ennast kindlasti hüsteeriliseks, mu viimane lause lihtsalt oli kommentaariks, et mu lapsel ei ole kodus sellist eeskuju, kelle järgi talle võiks jääda mulje, nagu valetamine oleks IN.
nii mina kui ka mu abikaasa, samuti vanaema-vanaisa oleme pigem rahulikud ja tagasihoidlikud inimesed.
seetõttu ei suudagi me mõista, milleks valetada täiesti mõttetuid asju.
ja ühegi kahe pärast ei ole keegi kunagi lapsega riielnud - olukord koolis on täiesti normaalne. sõbrad on ka täitsa OK.
ka olen ma talle kord igas nädalas coca-colat lubanud, et oleks just mõistlik kogus - tõin küll selle coca-cola joomise rohkem ühe konkretse näitena.
| Sine 18. jaanuar 2002, kl 09.32 |
Äkki on ta liiga suure kontrolli all. Ühesõnaga pole talle jäetud hingamisruumi, kõik tema teod on peo peal ja uuritakse järgi. Anna talle rohkem iseseisvust ja otsustamise vabadust, siis ta ehk ei tunne enam vajadust sel moel oma võimu ja sõltumatust kinnitada. Kaob ära mõte valetada kui keegi ei urgitsegi. Tekkis selline mõte lihtsalt :)
| piix 18. jaanuar 2002, kl 10.07 |
minu meelest pole siin tegemist ei kontrolli ega kontrollimatusega. minu laps (8a) hakkas kah koolis käies valetama. ja kah mõttetute ja tobedate asjade kohta. mina siis tegin selgeks, et kui yldse on ilmas olemas asi, mis mind pildituks vihastab, siis on see just valetamine. rääkisin talle näidete varal valetamisest yldse ja kuhu see võib (kasvõi kogemata) välja viia. ja edaspidi, kui tekkis kahtlus, kysisin kohe, et kes oli koos sinuga ja et ma lähen kysin yle. see polnud miskit paranoilist, aga ma tegin talle selgeks, et peaaegu kõike saab kontrollida. ja hakkaski poiss tegema oma vastustes korrektiive. peale selle tajun ma oma last päris hästi ja tema toonist, vastusest ja ilmest saab aru, kui miskit hakkab vasakule kiskuma. see on minu jutt, ega pruugi sind aidata, aga mine sa tea.... :)
| to Sine 18. jaanuar 2002, kl 10.48 |
| Sine 18. jaanuar 2002, kl 11.39 |
to "to Sine" - :)))))) ei, ausalt ei ole taolisel loengul käinud ega spetsiaalselt sihukest kirjandust lugenud. Mind võivad sellised probleemid alles tulevikus ees oodata. Aga mulle meeldib lihtsalt mõelda inimeste( olgu nad siis lapsed, noorukid või täiskasvand inimesed) käitumismotiivide üle. Üht-teist olen oma elu jooksul muidugi lugenud ja ka :)
| to Sine 18. jaanuar 2002, kl 11.58 |
| Neljas ema 18. jaanuar 2002, kl 11.59 |
Meil on peres sama probleem (olnud) ja just pojaga. Põhjus paistab olevat selles, et laps ei taha tunnistada, et ta ei vasta ootustele, et on rikkunud mingit reeglit, et on läinud lihtsama vastupanu teed.
Oleme lapsega korduvalt neid olukordi analüüsinud, rääkinud vastutusest ja usaldusest. Mida aeg edasi, seda enam on valetamine asendunud vaikimise/mitterääkimisega, st otse nagu ei valeta, aga tõde ka ei paljasta.
Ei oska ses suhtes midagi enamat ette võtta. Kui mõni vale või varjamine jälle välja tuleb, siis arutame seda juhust kindlasti. Arvan, et kuna aja jooksul on siiski mingit paranemist märgata, siis on see aja küsimus, millal ta täiskasvanuliku mõtlemise ja vastutuse omaks võtab ja väärtushinnangud paremini paika loksuvad. Loodan ka sellele, et tema sõpruskonnas väärtustatakse ausust ja usaldust. Sõprade väärtushinnangud loevad selles eas vist rohkem kui kodused. Kui mõlemalt poolt kogetavad väärtushinnangud on sarnased, on rohkem lootust progleemi lahenemisele koos täiskasvanumaks saamisega.
Oleme lapsega korduvalt neid olukordi analüüsinud, rääkinud vastutusest ja usaldusest. Mida aeg edasi, seda enam on valetamine asendunud vaikimise/mitterääkimisega, st otse nagu ei valeta, aga tõde ka ei paljasta.
Ei oska ses suhtes midagi enamat ette võtta. Kui mõni vale või varjamine jälle välja tuleb, siis arutame seda juhust kindlasti. Arvan, et kuna aja jooksul on siiski mingit paranemist märgata, siis on see aja küsimus, millal ta täiskasvanuliku mõtlemise ja vastutuse omaks võtab ja väärtushinnangud paremini paika loksuvad. Loodan ka sellele, et tema sõpruskonnas väärtustatakse ausust ja usaldust. Sõprade väärtushinnangud loevad selles eas vist rohkem kui kodused. Kui mõlemalt poolt kogetavad väärtushinnangud on sarnased, on rohkem lootust progleemi lahenemisele koos täiskasvanumaks saamisega.
| Bella 18. jaanuar 2002, kl 12.32 |
| crissu:) 18. jaanuar 2002, kl 12.48 |
| Tädi 18. jaanuar 2002, kl 13.28 |
On olnud sama probleem ka meie majas-tüdruk(12a) valetas ka üksvahe nii et suu suitses. Loomulikult jäi ta kohe sellega vahele ja peale selgitusi-noomitusi pole enam (vist?) suuremaid valesid olnud-või vähemalt välja tulnud. Arvan, et lastel ongi mingi periood, kus vale väga kiiresti tuleb-kiiremini kui tõde. Miks see nii on, arvan ise, et laps lihtsalt proovib igasugusei võimalusi-ka valet. Kindlasti on ta valetamist ka teistelaste-täiskasvanute käest kuulnud, eks me kõik ole end vahest "välja vabandanud". Ja nii laps proovibki, kui kaugel piirid on.
| mari 19. jaanuar 2002, kl 02.06 |
minuarust tehakse probleem asjast, mis pole üldse nii hull. lapse või nooruki jaoks pole point kellegi petmises vaid selles, et tahetakse varjata midagi, millest ise saadakse suurepäraselt aru, et toimiti halvasti. üks variant on, et jäetakse rääkimata, teine see, et luisatakse asi ilusamaks. lapsel on mingil põhjusel süütunne, ja kuigi vanemad on rahulikud ja kenad, kardetakse võibolla ikkagi, et saadakse karistada. mida enam see süütunne või piinlikkus kasvab, seda enam hakataksegi luiskama. (paljud tegelikud peavad valetamist või luiskamist samaks, aga minuarust need on erinevad asjad ja laste tõevarjamised ei ole tavaliselt ju ei tea mis hullude tagajärgedega.) Seda laste valetamistkommet on igasugu teadlased ka uurinud aastakümnete kaupa ja see tundub olevat seotud sellega, et pubekas ei taju absoluutselt adekvaatselt reaalsust vaid elab mingis oma kapslis, arvates, et asjad maailmas toimuvad tema loogika järgi. aga ei toimu ju. samas, tõeliselt kriitilises olukorras jagub neil mõistust küll, et tõtt rääkida. nad kompavad oma lähedaste piire, oma keskkonna piire.
krt, nüüd tuli küll maru targutamine välja, aga tahtsin lihtsalt öelda, et ei maksa suurt numbrit sellest teha, hiljemalt täiskasvanuks saades läheb see komme ikka üle, kui mõistus ükskord õigesse kohta on loksunud.
krt, nüüd tuli küll maru targutamine välja, aga tahtsin lihtsalt öelda, et ei maksa suurt numbrit sellest teha, hiljemalt täiskasvanuks saades läheb see komme ikka üle, kui mõistus ükskord õigesse kohta on loksunud.
| XXX 23. jaanuar 2002, kl 08.50 |
Kui laps teeb midagi, mis sind häirib, tuleb kõigepealt vaadata iseennast.Kui laps valetab, tuleb ausalt mõelda enda käitumisele, laste vead on alati nende vanemate suurendatud vead.Nii suurelt lapselt enam siirast vastust ei kuule. Aga kuula mõnda alla 10 aastast. Laps röögib nii kuis jaksab, küsi ta käest miks sa nii valjusti karjud, räägi vaiksemalt, mis probleem sul on? Ja laps vastab sulle ausalt otsa vaadates, et sa ise karjusid enne ju täpselt sama valjusti! Ja kui hästi järele mõelda, siis karjusin tõepoolest näiteks koera peale.
Lisa postitus