Olen ka olnud lootusetult armunud. Ta oli ka kättesaamatu. Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui pidin temast loobuma. Haiget tegi see palju ja kaua, pisaraid oli nagu vett järves, aga teha polnud midagi. Tuleb lihtsalt endale selgeks teha, et mida ei ole võimalik saada, sellest tuleb loobuda. Haavu parandab aeg ja tuleb eluga edasi minna ning leida endale keegi teine.
Tunnen küll ka praegu veel igatsust tema järgi, aga kahju on ka kohutavalt, aga reaalsus on reaalsus.
Unustama peame need kättesaamatud inimesed.