Läheb ikka, ärge muretsege. Soovitan olla siis mitte nii väga "tropp". Mis tähendaks natuke lõdvemat suhtumist noortepärasusse. Kasuks tuleb näidata üles huvi noorte muusika, moe, igasugu tegevuse ja nende sõprade vastu. Lapsed tahavad tegelemist. Isegi, kui nad sulle vastu ajavad, et tee ja mine üksi, ärge jätke neid päris rahule. Väga pinda käia ei maksaks, aga siiski natuke kaasa vedama endaga ikka peab. Tüdrukuid peaks olema lihtsam kui poisse. Mul omal poisid ja umbes sama vanad, teine küll on 13. Käime koos suusatamas ja muud sporti tegemas, ega pole ka lihtne enda paksu laiska t.......u soojast diivaninurgast üles ajada ja nendega hokit mängima minna. Aga peab. See ainult tundub, et läbi saadakse sellega, kellega nii tihti kokku ei puututa. Ise ju ka haruldase külalise vastu uudishimulikumalt lahkem kui igapäevase vastu, eks ju? ja mööda see puberteet läheb. tegelikult peaks 15-aastasel tüdrukul juba möödas olema, minu 15-aastasel poisil küll juba on ammugi, ta on väga lahe semu, hoiab mind, lohutab kui vaja, aitab, saab aru, kui teisel on vahest paha ja raske. Kaklevad küll vennaga vahest, aga nüüd juba vist aasta-paar pole kakelnud. Aga oi, kuis kisklesid, ühekorra ei saanud ma sellest pöörlevast kerast põrandal, mis sõimas ja üksteise karvu kiskus, muudmoodi jagu, kui viskasin külma vett vahele. Kartsin, et ära tapavad üksteist, ausõna. no nii hull muidugi ei olnud.