Lihtsalt küsimus...aga kui neid jonnivaid(?) marakratte ei tohi kuhugi kaasa võtta poodi-kohvikusse, siis kuidas nad seda viisakat käitumist õpivad? Et kodus ainult teooriat või. Mulle just tundub, et peaks lastega ikka ühiskondlikes kohtades kah käima, et nad õpiksid seal käituma? Kui esimesed (?) kohvikute külastused jäävad kooli-ikka, siis laps ilma eelneva kogemuseta võibki ju selline pöörane ja kasvatamatu olla?
Poodides käimisega muidugi peab kaasnema ka selgitustöö....aga kardan, et ega kahene veel esimesest seletusest aru saa (ja jonnibki) ja peab ikka järjekindel ka olema. Ja lapse kasvades tulevad ka uued probleemid, ntx kui kahene sai selgeks, et tooli peal ei seista siis kolmesel jälle uued tahtmised ja nõuab uut selgitustööd.
Või olen ma asjast valesti aru saanud?
Miks ma kirjutan? Mul 1,5-aastane poiss on üsna kangekaelne, siiani on poodides veel ilusti söögi-kärus istunud (ei oska veel maha tahta) ja ennast ilusti üleval pidanud. Kodus see eest teeb küll juba trianglit:((
Ma siiski olen seisukohal, et lapsi tuleks kaasa vedada, aga kuidas selliseid "kangemaid-häälekamaid-energilisi" lapsi siis kasvatada?
Saan väga hästi aru neist, keda need kisavad lapsed häirivad (olin ise selline 2 aastat tagasi) nüüd olen jõudnud sinna teise "leeri":)))) St. mõistan kaasinimesi, aga tahaks saada rohkem soovitusi kui ärge last kaasa poodi võtke.
Ps. Ütlen veel, et enda laps veel avalikes kohtades pole jonninud, aga arvan, et see päev pole kaugel.