Palju võiks üliõpilasest lapsele raha anda?
On teil kogemusi oma lastega või ödede-vendadega? Ei taha, et laps näljas oleks,aga samas loen,kuidas pered väikse lapsega,ema kodus ja isa teenimas 5000, hakkama peavad saama.Ja ega üliöpilasena ei pea sa esinduslikult riides käima nagu ehk hiljem kusagil töötades.
Ühikahinnad ka nii erinevad.

Üliõpilasele mitte rohkem, kui 2000.- kuus, mõtle, mille eest lapsevanemad elavad, kui ise saavad miinimumpalka.

mina sain hakkama(kui veel tööl ei käinud,umbes pool aastat tagasi) kuskil 1500.- üüriraha arvestamata

mulle andsid vanemad 2000 kr kuus, kuigi elasin ja õppisin tallinnas.

Kui elab yhikas, siis selle yyr ca 1000 kuus. Siis tuleb veel arvestada, et õppematerjale on vaja sageli paljundada.

nii palju kui võimalik, nii vähe kui vajalik. alati saab enne kuu lõppu otsa :D mina sain 1000 kuus, üüri arvestamata. kuna oli vähe siis muidugi läksin kooli kõrvalt ka tööle. üliõpilane ju ikkagi täisealine inimene.

anna nii palju kui annad ikka saab enne kuu lõppu otsa
koolitamine on kallis vanematele, sellega peab arvestama
30000 läks aastas+õppelaen

hästi elate kyll siin. kui mina 3 aastat tagsi koolis käisin, siis sain 100 kr nädalas. + yyriraha yhiselamus. elasin ära kyll. (kartul, makaron, nuudlid, pudrud - see oli pöhiline toit. nädalavahetused olin kodus ema juures. löuna ajal söin sooja toitu kooli sööklas). läksin ka tööle, siis sain riideid ja muid asju osta. (ema ostis ka, kui vaja oli). oleksin olnud yliönnelik, kui oleksin kasvöi 300 kr nädalas saanud.

Mina elasin ära (lõpetasin paar aastat tagasi) õppelaenust. Saab vägagi hästi hakkama (elasin ühikas) Kodus käies pandi muidugi tihti ka toidukott kaasa. Oleks võinud vanematelt ka rohkem küsida, kuid juba täiskasvanu võiks ikka ise hakkama saada. Teise kursuse lõpust läksin poole kohaga tööle ka. Minu meelest on hea kui on mingi suurem summa pikema aja peale, siis õüitakse ka asju ette planeerima

mina annan oma pojale 300 krooni nädalas pluss üüriraha ja sõiduraha

MIna sain 2000 kr kuus. Ühikas ei elanud. Kodus ka ei elanud. Kodus käisin söömas ja kunagi raha ei olnud.

Tallinnas õppiv noormees: nädalas 500 krooni(kuus 2000kr)+ üür + noormees käib vabal ajal tööl, et osta riideid ning tegeleda hobidega.

jõukad vanemad, mis muud.

Viimase aasta koolis elasin vaid õppelaenust (15 000). Ise teadsin, kuidas majandasin ja mida ostsin, aga summa oli selline.

ülikooliajal (kaks aastat tagasi) õppelaen aastas 15 000 ja 300 krooni kuus. Raskustega, aga hakkama sain.

mulle kandis isa algul 500.-, pärast 800.- nädalas Tallinnas õppimise ajaks. Elasin ühikas. Õppelaen läks õppemaksu katteks.

Pojale 200 nädalas, üüri maksan ise, riiete jaoks annan eraldi.
Elab ära, läbustada ei saa ja vist ei tahagi. Ütleb, et kui ise ükskord palka hakkab saama, ei tea, kuhu need tuhanded panna. Elame näeme, viimane aasta hakkab jooksma.

mina elasin üürikas koos kahe kursaõega. üüri maksid vanemad aasta ette ära. kommunaalid ca 500-1000eek jagasime kolme peale.

vanemad andsid 2500.-
sellest maksin kommunaalid, sõin, ostsin raamatuid, pidutsesin, ostsin riideid:) suuremateks kulutusteks andsid vanemad eraldi raha- saapad vms.
teisel- neljandal kursusel võtsin elamiseks lisaks ka õppelaenu, mida aasta otsa vaikselt kulutasin.

aga 2500 elas ära väga hästi (riided kaltsukast/turult, söök kõige odavam, jook õlu)
:P

1000.- krooniga saab Tallinnas kuu aega ilusasti hakkama kui üür + raha riiete ostmiseks maha arvestada.
Liiga palju ei tohi kah anda, mul endal suguvõsas negatiivne kogemus: perepoeg sai liiga palju raha (iga päev jätkus peo panemiseks) õppimine muutus teisejärguliseks ning kool jäi hoopis pooleli, nii et vanemate raha raisatud. Ja tegu ei olnud sugugi rikaste vanematega!

mina sain mingi 150 eeki nädalas + üür, arvestades et elu kallimaks läinud saab mu vend vist mingi 250 + elab minu juures... sellest siis sööb lõuna aeg kah ja ostab koolitarbeid ja muud vajalikku, riiete ostmiseks käib suvel ja vahel õhtuti tööl... vahel annab ka ema sest vend käib iga nädalavah maal abiks tööd tegemas...

Kuidas on võimalik arstiteaduskonna tudengil olla koduõppes Kuller toob laiba kontaktivabalt ühika ukse taha ja tudeng muudkui lahkab ühisköögi laua pea