kallis kikuke:)
Siis kui me, noored, 8 kuud tagasi last soetasime, mõtlesime ainult sellele, kui armas oleks tulevikus üks väike beebi meie seas:)... ja selle tegevus juures me ei mõlnud "asja" majanduslikule küljele. See oleks ju nii väkk, kas pole, kiku...
Ja veel---
Kuna ma pole halb naine ega elukaaslane, siis meest ma töötama sundima ei hakka (kuigi ta ise juba plaanis sellist varianti). Nagu eelpool keegi tark ütles, pole normaalne, et tudengist isa jätaks õpingud, et peret toita. Tudengite TÖÖ on õppida! Nagu üks mu õppejõud 5 aastat tagasi juba esimesel kursusel ütles: "Kõige raskem töö on õppimine". Ja need mitmed kursakaaslased,kes meil töötasidki õppetöö kõrvalt, kas jätsid õpingud pooleli või pidid võtma akadeemilise (hommikust õhtuni koolis, öösel kuskil klubis tööl, silmaalused hommikuks turseunud, enesetunne vastik, antidepressandid..), kuna lihtsalt enam ei jaksanud oma aega ühele või teisele tegevusele planeerida. Loomulikult on erialasid, mis ei vaja erilist pingutamist, aga ega siis kõik pole laisad ja vali mulisemisoskust valivaid erialasid. Mõni soovib ikka midagi kobedamat õppida:)Ja muide, on erialasid, kus on palju mitmetunnilisi praktikume, mis kestavad hilisõhtuni ning on kohustuslikud, ja isegi kui nad poleks kohustuslikud, siis mõtet üldse ülikoolis käia, kui sa käid tööl erialaste teadmiste omandamise arvelt.
Ju siis teie firmas käisid just sellised üliõpilased, kelle oli aega, et tööl käia. Nii lihtne see kõik ongi. Kõik päevad pole vennad ja kõik erialad pole vennad:) Mõtle nüüd natuke, kas arstiteadust õppiva tudengi ning filosoofiat õppiva tudengi õppekorralduses on mingeid erinevusi...