Meie lähedased on meile kõigile pealesunnitud inimesed. Kõlab jõhkralt, aga valida me neid ju ei saa, nad nö tekivad ise. Oleme õnnega koos, kui me nendega klapime ja nad meile meeldivad. Veri on paksem kui vesi ja hea läbisaamise korral võid pereliikmele kindlasti surmani kindel olla.
Siiski on kõik inimestevahelised suhted vaba tahte tulemus ja kui
keegi meist ei klapi oma õe, venna või vanemaga, ei näe mina küll põhjust, miks PEAKS halvas inimsuhtes virelema. Veresugulus ei anna õigust kedagi solvata, ära kasutada või mõnitada. Kes meist tahaks elada mürgitatud elu?
Siinkohal pean muidugi mainima, et endal mul on perega hullupööra vedanud, ent kindlasti ei tõtta ma hukka mõistma inimesi, kes lähedasest lahti ütlevad. Niikuinii ei tea ma kõiki asjaolusid, et midagi arvata või nõugi anda. Ja enda tervis ja meelerahu siiski ka loevad, sellele ei saa keegi vastu vaielda.