Inimeste ignorants ületab igasuguse mõistuse ikka....
Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erisus teistest kesknärvisüsteemi toimivatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Kanep ON narkootikum nagu iga teinegi, tal on vaid võrdlemisi väiksem sõltuvust tekitav toime, kui teistel levinud narkootikumidel. Kuid samas sellel on nii füüsilist kui ka psüühilist sõltuvust tekitav toime. Ka heroiin saadakse praktiliselt otse taimelt (oopiumi), see ei tähenda midagi. Kokaiini puhul on vaja läbi viia väga lihtne biosünteesiprotsess kokataimedest. Ära aja inimestele kärbseid pähe, kahekympine!
Kahekympisel võib vaid ühes asjas õigus olla. Kanepi tarvitamisel eraldi tavaliselt ei ole vägivalda soodustavad efekti. Samas võivad ärajäämanähud suurendada ärrituvust, agressiivsust.
Selline mõiste nagu „kanepi mõistuslik tarvitamine“ on puhas luul. Erinevalt alkoholist, ei ole kanepi puhul välja tiitritud kogust, mis tarvitajale täiesti ohutu oleks ja ilmselt sellist kogust ei eksisteeri kuna erinevalt alkoholist mõjub kanep otse ajuretseptoritele.
Juba ühekordne tarvitamine võib tekitada psühhoosi ja selliseid juhtumeid on ka Eestis olnud. Kanep suurendab psühhoosi tekkeriski 70% võrra (risk on kolmekordne, kui tarvitatakse vähemalt 3x nädalas) ja spetsiifiliselt tekitab rohkem just skisofreeniat. Samuti on kanepit tarvitavatel inimestel taastumine raskema kuluga ning on suurem oht ka teiste psüühiliste haiguste tekkeks. Need on juba haigused, kindla diagnoosiga. On leitud ka, et kanepitarvitajatel esineb ka mittetarvitamise ajal luulumõtteid ja paranoiat.
Probleem on selles, et tarvitaja ise ei saa sellest aru, sest need on tal nö ajus kinni ja ta ei oska neid mõtteid objektiivselt hinnata ning kõrvaltvaatajal tüüpiliselt ei ole neist mõtetest aimugi ning need jäävad diagnoosita.
On tõsi, et otseselt ajusurma kanepi puhul on raske saavutada, kuid kanep suurendab mikro-ajuinsultide tekkeriski ja seda just sageli noortel inimestel. Samas on olnud ka surmajuhtumeid, nt. 24-aastase tarvitaja surm ajuinsuldi tõttu, ainsaks riskifaktoriks kanep. Südameinfarkti puhul suurendab kanep surmariski u 3-kordselt ning suurendab ka kodade fibrillatsiooni tekkeriski.
Meestel suurendab tarvitamine munandivähi tekkeriski 2-kordselt ja just eriti pahaloomulise vähi arvel. Arvestades, et munandivähk on peamine vähk meestel vanuses 15-45 . a, on see suur riski tõus!
On tõestatud, et kanep mõjutab olulisel määral kognitiivseid oskusi: tähelepanu, mälu, loogilist mõtlemist, kuulmis- ja nägemismälu protsessi ning mälu protsessikiirust. Mõju kognitiivsusele sõltub geneetikast, kujunenud aju plastilisusest ja muudest faktoritest. Tavaliselt langenud kognitiivsust saab mõõta spetsiifiliste testide mõjul ja kui inimene ei ole neid teinud, siis on raske tekitatud kahju hinnata. Isegi tugeva häire puhul kujundab aju ennast nii ümber, et jääte suhteliselt töövõimeliseks ja ise ei pruugi sellest häirest aru saada. Ehk siis üldiselt muudab kanep inimesi „aeglaseks“, „tuhmiks“, „eemalolevaks“, mida paljude kanepitarvitajate puhul ka märgata võib. Kanep mõjutab ka suhteliselt lühikese tarvitamise järgselt tuju ja stress-vastuse regulatsiooniprotsessi, mis hilisemas elus segab raskete olukordadega toimetolekut, suhteid ja muud igapäevaelu. Noorukitel, kes tarvitasid mingi aja jooksul enne 18. a kanepit, esines hilisemas kontrollis väga tugev langus puhtalt IQ osas (ei sõltunud haridustasemest või koolist väljalangemisest). Tõsi, juba väljakujunenud ajuga (25..-) inimestel seda IQ langust ei täheldata, peamiselt on häiritud teised kognitiivsed oskused.
Rasedate on oht enneaegselt sünnitada (kahekordne risk) ka siis, kui nad on mingil määral kanepit tarvitanud kuid ja kuid enne rasestumist.
ENAMIK neid seoseid ei esine ainult äärmuslikel kanepitarvitajatel, vaid ka nn pühapäevapopsutajatel.
Kanepit on ravina kasutatud peamiselt vähi lõppstaadiumis ja raske multiipelskleroosi puhul lihasrelaksandina, kusjuures viimase puhul on arvatud, et see positiivne toime ikkagi ei kaalu üles nii suurt kognitiivse võimekuse langust.
Nii et kui mehe eesmärgiks on saada endast äralõigatud munadega pooletoobine luuser, siis lasku käia. Muuseas, enamasti on tarvitajad juba algselt varjatud depressiooniga või sotsiaalse ärevusega inimesed
Paluks aga mitte levitada mürkainete kohta igasugust võltsinfot, mis on peamiselt narkolevitajate endi poolt edastatud või rahastatud või sõltuvuses tarvitajate eneseõigustus!
"Ma arvan, et ühe normaalse tarbija arvamus, kes pidevalt normaalsete tarbijatega kokku puutub" Tead, sa ei tea asjast essugi! Riski omaenda tervisega ja mürgita oma aju, kui tahad, aga ära mängi siin suurt elutarka. On olemas rohked teaduslikud uuringud ja meditsiiniline kogemus ja on olemas kellegi subjektiivne kallutatud vaade asjale. Kumba usaldada?
P.S Kanepist kannatanud inimesed enamasti häbenevad väga tekitatud kahju, ega nad ei ole aldid rääkima jah negatiivsetest tagajärgedest.
Kõigest mõned teaduslikud uuringud
http://www.medscape.com/viewarticle/769805
http://www.medscape.com/viewarticle/770586
http://www.medscape.com/viewarticle/768324
http://www.medscape.com/viewarticle/766633
http://www.medscape.com/viewarticle/747420
http://www.medscape.com/viewarticle/756576
http://www.medscape.com/viewarticle/756576