Eks Hitlerigi katsetas aaria rassi tootmist ja praeguses pagulastevoolus oleks üks selline minu arust teretulnud nähtus.
Eesti mehe ihalus aasia naise või taolise järele on mõistetav, sest enamik mehi tahab naist, kelle supimulk kinni püsib ja oma arvamuse enda teada jätab või ideaalis ei oma ta seda üldse. Elu taolistega on märksa kergem, kui naisega, kes võib mehe mugavusriitini ja tõelistelt targa olemise kõikuma lüüa. Argumenteerimine, et mehe käigud ja teod on õiged, vajab mehe poolt liigset ajude ragistamist ja nii nimetataksegi osasid naisi plärtsuvateks-paukuvateks fuuriateks.
Absoluutselt toetan eesti mehe otsinguid malbe, vagura ja alandliku naise leidmisel. Aga selliseid on omajagu palju eestiski.
Kui juba jutt läks välismaise vastassoo peale, siis võin öelda, et välismaa mees erineb eesti mehest väga palju ja selleks ei pea kuulma, mis keelt ta räägib. Lihtsalt ta eristub välimuselt ja pole silmipimestavalt kena, kuid ta on maitsekas. Esiteks on eestlase viga unustada naeratada, teiseks oskab välismaa mees (eelkõige pean silmas rootsi mehi) ennast teistmoodi riidesse panna. Isegi, kui nad on vormikandjad, siis neis lihtsalt on midagi teistmoodi.
Ehk ennast armastama hakkav armaskallis eesti mees investeeriks tänapäevastesse rõivastesse ja unustaks jubemugavad põlvpüksid, siis võiks isegi oma arvamuse endateada jätta ja pool suud teatud olukordades kinni hoida. Ja tõenäoliselt lihtsalt naeratamine on meie mõlema soo puudujääk.