hingeline ja ka füüsiline enesetapp, jääd ju haigeks ja kängu seal korteris, istud ainult diivanil ja õgid, kusjuures 30 aastat maksad laenu selle ÕNNE eest, ära minna ka ei saa. isegi pealemakstes ei võtaks selliseid inimkatseid ette.

Ise eelistan maja. Kuna ei ole miljonär siis väike, korteri suuruse ruutmeetrite arvuga majake ajab asja ära. Aga vabatahtlikult ma ei tahaks iial elada Mustamäel. Teine koht mida väldiksin on nn põlised uute rikkurite rajoonid nagu Pirita teatud rajoonid või Kakumäe, kus peab kogu aeg naabrist parem olema.

Mitte kajakate ega venelaste pärast ei väldiks Mustamäed. Kajakaid on Pirital kindlasti rohkem ja venelasi sama palju, nad ju eelistavad oma jõukust näidata. Aga ma olen nõus nendega kes ei suuda korteris istuda, see on nii masendav, natuke nagu vangi tunne. Eriti kui ümber on palju samasuguseid korter maju. Eestlane ilmselt ei ole ikkagi korteri inimene vähemalt mina mitte.

mõned viinamarjad pidavat jah jube hapud olema:)

Ei kujuta ette üksi majas kükitamist ja pikkade vahemaade rühkimist, pikki tunde ühistranspordis. Paneelikas on minu jaoks kõige normaalsem. Kiiresti saab koju, ei pea muretsema katuse, torude, aiaaukude misiganes asjade pärast.

Naasen väga rõõmsalt oma paneelikasse. Vähe olen näinud maju, kus elatada tahaks. Mingi vana niiske hurtsik ajab mul õudusjudinat peale. Uued majad on jällegi vastikult sünteetilised. Maja on siin väga vaikne, naabreid praktiliselt ei kuule. Aknast näen rohelust. Õues ei lälla küll keegi. Olen elanud ka Lasnal ja see on kõige mugavam paneelrajoonidest üldse.

Lasnamägi on suur ja lai. Mõned piirkonnad on inetumad ja ebameeldivamad, mõned aga väga normaalsed ja paremad kui Mustamäe või Õismäe. Avarad korterid ja ruumi rohkem ka väljas. Hruštšovkad on kõige rõvedamad ehitised üldse. Mustamäe, Pelgurand vastikud kitsad majad.