Mis te arvate, kas tasub Mustamäele Sütiste teele osta vanasse paneelikasse laenuga korter?

Oo ei , ära võta laenu. Ela prooviks üürikorteris, siis sobib paneelikas.

Vana 2- toal korter paneelikas ca 65k vs uus korter 95k. Vahe on sees, kõik pole rikkurid. Ei tundu ka mõistlik üüri tühja maksta.

Kui laenuorjaks ei taha hakata siis on ju võimalus kohe kogu raha ära maksta

65 tuhandega osta KORRALIK suvila Harku vallas, sest Harku vald on ainus, kes on kõik oma nõukaaegsed suvilakooperatiivid veevärgi ja kanalisatsiooniga varustanud. Ilmaski ei läheks Mustamäele elama, pealegi veel laenuga korterisse.

No ikka parem kui olla kodutu või maksta jube kirvest üüri. Käia mingist külmast kökats suvilast iga päev Tallinna, masohist.

Masohhistid elavad ikka Mustamäel, mitte oma majas looduse keskel. Paar korda aastas on vaja Mustamäe haiglas käia, sõidan siis Pääskülast 10. bussiga Vambola peatusse, ja see lühike tee sealt haiglasse, see on lihtsalt õuduste õudus, iga kord mõtlen, kes on need enesepiinajad, kes elavad Mustamäel, on nad üldse inimesed, või on nad zombid või tulnukad? INIMENE ei suudaks Mustamäel elada.

elan mustamäel vabast tahtest. mu lapsed käivad väga heas koolis. liiguvad ise tuta-tuta edasi tagasi ja ma ei pea taksojuhti mängima. ma ise sõidan tööle 8 minutit. lund ei roogi. maja on renoveeeritud. suvel maksan korteri peale umbes 80 talvel 140. kõik. need ongi kõik mu kulud. kui suvilasse läheme harku vallast läbi siis alati mõtlen issand kui kahju mul neist inimestes on, kes elavadki kuskil metsa sees või suvilarajoonis aasta läbi. talvel on kella kolmest pime. kui lumi lahti ajamata siis on kööga ja siis iga jumala päev kogu selle massiga koos ummikutes olla...hommikul tööle ja õhtul koju...vaesekesed. INIMENE otsustab ise milline valik on tema jaoks õige ja mõni INIMENE ei taha maja orjata. Kui üldse maja peale mõtleks siis ostaks mingi eramu kristiines kindlasti mitte harku vallas.

Loomulikult igaüks ostaks maja Nõmmele (mitte Kristiinesse), aga need maksavad 200-300 000. Kui rääkida 2-3 toalise Mustamäe korteri hinnast 60-90 000, siis selles hinnavõrdluses ostaks igal juhul Harku valda kanalisatsiooniga suvila ja raha jääks veel kõvasti üle ka.

Kui load oleks, ostaks ehk linnast välja ning ka ainult sel juhul, kui on pere ja ei ela üksi, sest muidu on seal masendavalt igav.
Teine võimalus oleks, et Tallinnas on imetilluke korter u 20000 eur, kus saaks ööbida, kui linnas väljas käia või on sotsiaalsem periood ja kui tahad üksi olla, siis elada linnast väljas.
Kolmas võimalus on osta odavam korter kõrgete lagedega kivimajja Kopli lõpus, Kristiines või Sikupillis, sest seal on ruutmeetri hinnad madalamadki, kui paneelikates, samas loodust ja rohelust on palju.
Uusehitised ei meeldi mulle üldse, isegi paneelikad on paremad. Kusjuures, probleem ei ole niivõrd paneelmajas, vaid keskkonnas ja ka see on maitse asi. Mulle meeldib kõrghaljastus ja näiteks Nõmmel paneelmajas elada on tunduvalt meeldivam, kui Mustamäel. Aga mõnda teist ei häiri see üldse.

Korteris kui sellises - olenemata asukohast ja maja suurusest - on jube õudne elada. Inimesed su peal, kõrval, all, autot pole mõistagi kuhugi parkida, pidev kisa ja lõugamine, pesu ei saa õues kuivatada jne, jne. See on asja üks külg. Teine asi on rahaline pool. Kortermajas maksad mingeid ebamääraseid küttearveid, kuigi tuba on külm, mingeid ühistuarveid, remondifondi, raamatupidajatasu ja kurat-teab-mida. Majas elades maksad TÄPSELT selle eest, mida ise isiklikult tarbid. Kõige parem oleks muidugi 100% ahjuküte, elasin 13 aastat Nõmmel vanas majas, kus oli vaja 2 ahju ja 1 köögipliiti kütta, kuidas mulle küll meeldis see puudelõhkumine ja ahjusoojus. Aga - seal polnud kanalisatsiooni. See oligi põhjus, miks müüsime maja maha ja kolisime 9 aastat tagasi, buumi kõrghetkel, linnast ära ühte tollasesse uusrajooni. Kõik on ilus ja mugav, aga - ahjukütet ei ole. Mida aasta edasi, seda rohkem tunnen puudust. Aga pole vajadust ahju järgi, terves majas, mõlemal korrusel on vesipõrandaküte gaasiga köetav - lihtsalt pole ahju vaja. Ilu pärast ei hakka teda ehitama.
Tallinna ümbrus on täis nõuka-aegseid suvilarajoone, alles ükspäev avastasin, millised "suvilalinnakud" asetsevad Saku ümbruses, kui neis oleks tsentraalne vesi ja kanalisatsioon, jookseks Õismäe-Mustamäe inimestest tühjaks, igaüks, kellel on selline suvila, koliks sinna aastaringselt elama. Harku vald on selles osas eesrindlik, nemad tegid omal ära.

Oleneb Su töökohast, (planeeritavast) laste arvust jms.

Lastel on seal võimalik kohapeal omapead koolis käia - see on kõva pluss. Kõik need maakohad, mis on nii lõpmatult ilusad (ja üleshaibitud), on tegelikult ühe suure puudusega - logistika. Sa pead olema oma laste taksojuht. Kui nad saavad kooli ja trennidesse või huviringidesse ise jala või ühistranspordiga käia, on see vanematele suur aja ja bensiini kokkuhoid.
Sama su enda töökohaga. Kui töökoht näiteks Viimsis - no siis otsi korter parem Lasnamäele või vaheta töökohta. Kui töökoht kättesaadavas kauguses, pole hullu. Ja töökoht peaks olema ka ühistranspordiga kättesaadavas kauguses. (Tõsi küll, ka meil on jäänud kolleeg Mustamäelt Piritale tööle tulemata, sest "auto oli katki". Ütled siis selle peale, et aga ühistransport ei olnud katki - selle peale on vaikus, mis heliseb õudusest.)

Muidugi on väga peen rääkida, et vähem kui oma maja ja hektariline aed ei ole elamiskõlblikud tingimused. Aga ütleme ausalt, et suurele osale inimestest käivad lihtsalt üle jõu need oma maja linnalähedases rajoonis ja tunniajased sõidud tööle-koju läbi ummikute. Ja tegelikult inimesed ju elavad Mustamäel ja on endaga rahul. Ja kui palju neid seal veel on! Inimesed elavad ka Lasnamäel ja on endaga rahul.
Muuseas, Lasnamäe korterid on selle poolest paremad, et neil on suurem köök.
Kui majal on tehtud välisseinte soojustus ja ümber on kõrghaljastus, on see maja vägagi elatav.
Kauplused on käe-jala juures, mis maakohas jääb ainult unistuseks.
Lisaks: suurem osa Sütiste teest on praktiliselt vastu nõlva-alust metsa, kus olen isegi orienteerumas käinud. Nii et sul on seal kohe kõrval park, kus saad ise jooksmas käia ja lapsed jalutamas või rattaga sõitmas - see pole umbne paneelikate rajoon.

Mina sinu asemel ei kuulaks neid rahaga eputajaid, kes üritavad endast nii poshi muljet jätta, et nemad korterit elamiskõlvulikuks kohaks ei pea. Ja Sütiste tee on Tallinnas üsna hea koht. Ta pole muidugi moodne koht, aga elutingimused on suht-koht mugavad.

Aga kõige rohkem loevad muidugi konkreetse maja ja korteri enda tingimused - kui suur see korter on; kas seal on korralik ühistu; kui ökonoomne on küttesüsteem (palju maksad külmal talvel); kas maja on soojustatud; millised naabrid satuvad jms. Aga suur osa neist probleemidest on ka majade puhul aktuaalsed.
Nii et konkreetseid tingimusi teadmata ei oska siin keegi nõu anda.

Sütiste tee on Mustamäe eliitrajoon. Ise selles parkmetsas jalutanud küll ja veel, ka päikest võtnud seal. Sellesse piirkonda soovitan osta küll. Need vanad paneelmajad pole nii hullud midagi, tänapäeval on neid renoveeritud. Muidugi maja seisukorra vastu pead huvi tundma. Keegi siin mainis, et korterites on külm, ega ikka ei ole küll, eriti kui on uued radikad pandud, need annavad väga hästi sooja. Pesu saab väga hästi rõdul kuivatada. Mis kärasse puutub, siis eks see sõltub naabritest. Ostmisel pead ka seda uurima, kes trepikojas elavad. No suvila? Teatavasti on suvila soojustamata maja. Sinna ikka matad raha veel nii, et vähe pole.

aasta tagasi ostsin Mustamäele korteri ja olen siiani meeldivalt üllatunud- soe, rahulik maja, kõik käe-jala juures,puhas-korras, vaikne elukeskkond. Võrreldakse siin suvilaga Harku vallas- naerukoht:)ja Nõmmele ei koliks ma ilmaski- mulle lihtsalt ei meeldi seal.

Tahaks selle teema enda jaoks ära lõpetada ja n.ö. lõpusõnad öelda. Esiteks: suvilakökats pole mingi poosetamine ega rahadega laiamine, nagu keegi nimetas. Teiseks: tehke silmad lahti ja vaadake, kui palju on uusi POODE kerkinud Tallinna ümbrusesse, Konsumid ja mõned Co-marketid on tekkinud sinna, kuhu ei oskaks arvatagi, et keegi poe ehitab. Kolmandaks: väga palju suvilarajoone Kiisa-Saku-Rapla suunal ja Kloogaranna suunal asuvad raudtee ääres, ja rongiliikluse peale võib 99% kindel olla, välja arvatud mõned räiged avariid raudtee ülesõitudel, mis löövad rongiplaani sassi. Neljandaks: kui tekib kuhugi püsielanikkond, siis hakkab ka muu elu arenema, tekivad lastele mänguringid, väiksed lasteaiad jne.
See on meie kõigi enda teha, kas tahate surmani vireleda Mustamäel-Õismäel, või kolite oma suvilatesse, mis teil õnnestus nõukogude võimu viljastavates tingimustes tutvuste kaudu saada. Minu vanemad üritasid 30 aastat, ei saanud suvilat, kuid väga paljud siiski said. Ja just vanemad inimesed, kes on eluaeg ainult suviti ja nädalavahetustel suvilas käinud, kuid olles nüüd pensionil, on kolinud jäädavalt suvilasse elama. Mustamäe korter on välja üüritud või mõni õnnelik on suutnud selle suisa ära müüa.
Tänan tähelepanu eest!

Miks paljud inimesed ei taha uuselamurajoonide asemel elada juba väljakujunenud infrastruktuuri ja korraliku kõrghaljastusega asulates või väiksemates linnades, kus esmased teenused on kohapeal olemas? Miks kirtsutatakse nina, Tallinnast või Tartust paarikümne kuni poole tunni autosõidu kaugusel asuvate piirkondade peale, kuigi korteri asemel saaks odavama ühepereelamu, oma aiaga ja suurema privaatsusega?

Tegelikult ei ole ahjuga kütmine tervisele kasulik, sest põlemisosakesed lähevad ruumi.
Teiseks, tundub nagu enamik siin eeldab, et teemaalgataja on suhtes ja lastega või üldse tahab sellist perekondlikku elustiili, kus enamik ajast suhtleb perega ja vahel harva käib sõpradel külas. Võib-olla on ta lastetu, üliõpilane, pensionär või üksik inimene, kes ei tahaks elada kuskil pärapõrgus. Maja ost linnast välja on loogiline ainult perekonnale, suhtes või eraklikule inimesele, kes ongi suurem osa ajast omaette. Või, kui sul on seal sõpru. Kui saad iga päev Tallinnas sõpradega kokku, siis ei taha mõelda, et nüüd ei tohi tilkagi alkoholi juua, sest olen autoga. Kodust ei saa enne pidu samuti läbi käia. Täiskasvanud inimesel on ka trennid ja huviringid, mitte ainult lastel. Sõidab 40 min edasi-tagasi mõnda huviringi ja kulutabki õhtu sõidule.

Mustamäe lõpust sõidab troll Balti jaama pool tundi, kusjuures see on väga piinarikas pool tundi.
Sauelt Balti jaama sõidab rong samuti pool tundi ja see aeg läheb märkamatult, sest sõit on mugav ja meeldiv. Kõigele lisaks oled puhanud, sest elad oma majas, värske õhk on ümberringi, vene patsaanid ei lõuga kuskil, meel on rõõmus ja samm kerge. Võib-olla jõuad veel hommikul pool tundigi värskelt sadanud lumes õuetee lahti lükata, tõmbad kopsud värsket õhku täis ning saad uut päeva heas tujus alustada.
Mida head peaks hommikuses trollis trügimises olema, küüslauguhaisused vankad, lõugavad koolilapsed, lõputu lõkalõkalõka. 10, 20, 30 aastat järjest. Kas see on ELU?

vott Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Täiskasvanud inimesel on ka trennid ja h
> uviringid, mitte ainult lastel. Sõidab 40 min edas
> i-tagasi mõnda huviringi ja kulutabki õhtu sõidule
> .

Keegi tõi siin välja, et Mustamäe lõpust sõidab troll Balti jaama pool tundi, kas see pole siis huviringis käies, kogu õhtu sõidule raisatud aeg? Ei pidanudki silmas edasi-tagasi paaritunniseid sõite või konkreetselt üliõpilasi ja pensionäre, kelle jaoks korteris elada on mugavam. Paljud pereinimesed eelistavad elada pigem ridaelamus uuselamurajoonis, kus pole korralikku haljastuski, rääkimata muust ja samal ajal tehakse maha asulaid ja väikelinnu, mis asuvad Tallinnast või Tartust 20-35 min autosõidu kaugusel. Pean silmad eriti neid täisjõus noori peresid, kes hakkavad otsima elukohta ja kergekäeliselt müüvad maha oma vanavanemate eramuid, mis asuvad suurematest linnadest mainitud kaugusel ja ostavad endale elamiseks asemele korteri Lasnamäele, Mustamäele või Annelinna. Osade inimeste pealiskaudne suhtumine, tallinlased versus maakad paneb vahel imestama, kuidas hoolimata lühikestest vahemaadest, kuvatakse asukohatest negatiivne kuvand või tõmmatakse oma peas piir ette.

Sütiste tee äärne on põhimõtteliselt hea koht.
Seal on olemas kiire ja piisavalt tihe side kesklinnaga. Muidugi, kui oled krooniline autoomanik, siis see side ei loe - aga siis pead ka olema igal õhtul kaine autojuht ja ei mingeid sõpradega koosviibimisi või baaris-restoranis olemist. Kui on ühistransport ka, võid nendel päevadel auto koju jätta. Kui on lootusetult libe või paks lumi või autoga midagi juhtub, on varuvariant olemas.
Ja seal on kena ümbrus selle eespoolnimetatud Mustamäe nõlva pargi näol. Ka poed on piisavalt lähedal, saab jala lipata.

Aga muidugi otsustab asja see, millises konkreetses majas see sinu soovitud korter on. Nii et nõua selle korteri eelmise kuu kommunaalkulude arve ja vaata korter oma silmaga üle, see on kõige tähtsam.

mina valisin pelgulinna kolmetoalise ahiküttega korteri. meil on renoveeritud kotleri projekti järgi ehitatud maja ja parkimiskohti õues küll, lisaks rohelus ja külluses mänguväljakuid. üür on aastaringselt 70.-
maamaja on privaatses metsas tallinnast 50 km. seal oleme suvel ja nädalavahetustel.
aga nii sobib just mulle. võimalik, et kellelegi meeldib suvilaputka ja teisele jälle paneelikas. tee nii, kuidas sulle endale kõige parem tundub. mina olen teinud ja ei kahetse.

Mina olen pea oma terve elu (38a) Mustamäe elanud ja mulle meeldib siin. Endale ostsin ka korteri Mustamäele ja just Sütiste teele. Minu jaoks Mustamäe ja korteris elamise plussid: kõik vajalik on käe-jala juures (poed, rohelus, terviserajad jne); rahulik Nõmme ühel pool ning kesklinn teisel pool, kuhu saab kiirelt ja mugavalt ühistranspordiga. Kuigi oman autot, siis kesklinna ma autoga ei trügi. Minu jaoks mõttetu. Miks peaksin parkimise eest maksma, kui saab ka ilusti bussiga linna sõita ja tasuta. Auto on mul lihtsalt mugavuseks ja selleks, et saaks kiiresti külma ilmaga tööle, mis asub tegelikult vaid paari km kaugusel kodust kesklinna suunas. Suvel liiklen üldse rattaga - ülimugav! Korterikasuks räägib ka asjaolu, et kulud on madalad ja mulle meeldib, et on inimesed on ümberringi. Ma pole kunagi oma maja ihalenud. Mis ma üksi elades seal pihta hakkaks. Mul pole isu lund rookida, ja muru niita, majas lõputult tõid teha ja raha sisse panna. Korter on iga kell mugavam ja odavam.

Mina arvan, et Sütiste teele korteri ostmine on väga hea valik. Juhul, kui Sulle endale ikka ka meeldib siinne ümbruskond.

Haisevad prügikastid, kriiskavad kajakad, röökivad vene lapsed, tossu ajavad autod akna all, suitsetavad tiblad akna peal...
Palju õnne, see kõik kuulub Teile, kui asute Mustamäele elama!

viimasele. kui sa ei tea, mida räägid, siis pane oma pudrumulk kinni. kriiskavaid kajakaid on igal pool, haisvaid prügikaste pole juba ammu, on prügimajad. röökivaid lapsi on igal pool - nii eestlasi kui venelasi. tossutavaid autosid on südalinnas kordades enam. suitsetavad tiblad akna peal? no meie majas pole, meil üldse neid nn tiblasid ei ela siin. ise olin kunagi küll see nn "suitsetav tibla", tegelt eestlane siiski - jätsin suitsu maha. aga vot Lasnamäele ma tõesti elama ei läheks. Mustamäel siiski palju rohelust.

Kui saaks päranduseks näiteks Lasnamäele või Mustamäele korteri, siis kindlasti see müüki või välja üüriks. Ise ei elaks neis paneelikates päevagi vabatahtlikult.
Üldse ei istu mulle mingis paneelikas elamine, nagu mesilastarudes elamine. Paar aastat tagasi sai tuttaval külas oldud lasnamäel nädalavahetusel. 3 päevaga sai seal kandis sellist äksionit nähtud, et Van-damme ja Stiiven Seakael oleks püksi kusnud. Peale selle, et mu autol rehvid läbi lõigati ja naabrimehele molli anti, mingite tiblade käest, saime mingi alumise korruse umbkeelse tsurkast muti sõimu osaliseks, et mis teevad mingid Eestlased nende majas! Fakk, kus riigis ma elan, kui enam Eesti keelt ja oma maal ei tohi ka vabalt rääkida ja käia.
Sõber ütleb, et harjunud selle eluga, kuid mis elu see on, kui pead iga päev mõtlema kas täna on auto terve või üldse alles jne, jne.
Ükspäev töökaaslane, kes muide elab ise Mustamäel Tammsaare teel kurtis, et tema Audi küljeklaas oli sisse löödud ja kõik väärtuslik minema veetud.
Mis mugavustest ja heast elust te räägite paneelikates elajad, kui teiste idiootidest naabrite või kõrvalmajade kaagid alatasa inimestele närvidele käivad ja probleeme tekitavad. Ja pole mõtet tulla seletama, et meie kandis või majas elavad normaalsed inimesed. Kus elab palju inimesi ühes koos, seal on alati keegi teistele pinnuks perses. Kas noored panevad pidu niiet maja kajab või muidu narkomaanidest kaagid räuskavad ja varastavad, kuid kindel on see, et nendes "mesilastarudes" elu keeb ja rahu kui selline on illusioon!!!

Kullake! Ise elanud individuaalis, nüüd Mustamäel. Tõesti - oma maja on tunduvalt mõnusam, aga kuna polnud ainuomanik, siis tuli kompromiss leida. Kõigepealt läksin kesklinna Liivamäe teele, et hea ligi tööle käia. Vot seal tõesti üle poole aasta vastu ei pidanud, venelased hakkasid lämmatama. Nüüd Mustamäel, trepikoda rahulik - enamus eestlased - tõesti korteriuksi paugutatakse nii nagu torust tuleb - no mulle vaikus meeldib. Keegi teeb suvalisel hetkel remonti - ka vastik. Eks ta ühiselamu ole, aga kui naabrid on ikka enam-vähem normaalsed - annab elada! Oma maja muidugi parem, aga no eks elu teeb oma korrektiivid ja tuleb ümber harjuda - paraku! Aga Lasnamäele tõesti ei läheks - seal vist umbes samasugune seltskond nagu Liivamäe teel:(

põrandaküte on vaikne killer, kui sul on probeeme vererõhuga või südamega. vesi või mitte, suur miinus on taoline küte.

parem maale avarus. see nelja seina vahel tapab aegamisi psüholoogiliselt. kõik hädad süvenevad. see on kohutav poinditu eksistents, ära tee seda rumalat sammu.

mina olen rääkinud

ostaks üldse purjeka. ja elaks seal. ma ei kannata neid igasuguseid seinu ja asju

vaikselt selle mereloksumisega.

aga jah, korterelamud on saata leiutis, nad suretavad inimese sisemiselt, järele jääb ainult surnud kest, see oleks hingeline enesetapp