Miks mina kõigi pärast muretsen? Eriti makaakide ja pärakasilmade pärast. Täitsa imelik. olen ju intelligentne naine, oskan võõrsõnu ja puha, aga ikka muretsen täiesti võõraste ja tundmatute asjade üle. On see pikemast rahuldmatusest ja vajadusest mehe järele äkki? Kõik kiheleb pakitseb ja otsib väljapääsu, aga ei meest ega lahendust paista kusagilt. Küpse naise suhtes nii ebaõiglane. Mis meestel viga on, et väljagi ei tehta? Naine parimais aastais oleks ideaalne kaaslane, teaks ja oskaks meest suunata, aga ei tunta huvi, pigem tegeletakse jumal teab millega aga mitte omavanuse naisega. Täitsa imelik, muretsema võtab.