On selline kummaline hingeseisund, et ei oskagi nime anda. Õigupoolest oleks ju nagu kõik korras: kodu, lapsed, mees...aga hing on kuidagi tühi. Kõik on muutunud kuidagi argiseks ja kurvaks, teen oma tööd ja tegemisi rutiinist, kasvatan lapsi rutiinist, suhtlen mehega rutiinist. Arusaamatu väsimus ja tüdimus võtavad võimust. Tekivad pisitülid, jaburad hõõrumised pisiasjadest. Hoolimata, et mees on kena ja korralik, lapsed armsad ja toredad, töökoht, hoolimata palga pisidusest, rõõmu ja rahulolu valmistav, aga midagi jääb nagu puudu. Kooselu algusaastatel oli teisiti-jalgadel olid tiivad, rõõmu ja rahulolu jätkus kõigisse päevadesse. Nüüd on kõik muutunud halliks ja nõmedaks. Ma ise ilmselt kõige rohkem. Kas tegemist on süveneva depressiooni või millegi muu sarnasega- kui on kellegil samalaadset kogemust sellisest hingeseisust välja tulla, kuulaksin(loeksin) rõõmuga.

Märtsi kuus ongi nii. Vitamiinid saavad otsa ...jne... hing ja keha vajavad nüüd hallust, puhkust enne õitselepuhkemist.

võta koer!

to Alma - hakka kevade saabudes tegelema jalgrattasoiduga. Vota endale selline eesmark osaleda Eestis toimuvatel maastikurataste voistlustel. Seal on osalejaid igast soost ja vanusest ning kelle sportlikud tulemused on tihtipeale tahtsad neile enestele. Voi siis voita oma naabrit voi tookaaslast voi soita parem aeg voi koht kui eelmisel korral. Vahelduv loodus, enese uletamine see koik kokku annab positiivse emotsiooni, soidule jargnev vasimus, inimesed kellega kohtutakse jne. Sellest saab narkomaania, ilma milleta ei kujuta enam elu ette. Koige tahtsam selle juuures - hangi endale korralik ratas ja korralikud soiduriided ning sa naudid koike kaks korda rohkem. Mine spetsiaalpoodi, seal soovitatakse head asja!
Edu ja kohtumiseni voistlustel!

sügisel oli nii....hoidsin enda sees kuni lõpuks nutsin mehele kõik välja ja tema käskis siis mul ennast kokku võtta!:))) andis soovitusi ka mudugi. hakkasin vähehaaval trennis käima (kord nädalas koos lapsega, kuna talle väga meeldis siis torkis ise tagant ja ei saand minemata ka jätta)...siis puhusin elu sisse ka om kunagisele suurele käsitööharrastusele millega väh viis aastat enam polnud tegelenud. jah, see kõik tuli algul teha tõesti tahtejõuga...aga vähehaaval hakkab meeldima ja mul läks yle. elu on jälle mõnus ja armas :)))) edu sulle!

Pagan, Nils, minu jalgrattasport on nii unarusse jäänud, et mina Sind küll võistlustel ei kohta :(

Aga hea point igavuse peletamiseks - võtta üle sportimine....tõstab toonust, trimmib välimust, adrenaliin....mnjaa.. (ei tea, kas mind ka aitaks?)

hingeseisund sama.vahelduva eduga.vahel harva oled tõusulaines,et siis pikaks ajaks sügavusse kukkuda,miski ei paku huvi,kuskile ei taha minna.sportimas käin,seegi kuulub rutiini juurde.vahel võtab hinge kinni.ei saa enam hingata,see tühjusetunne on niii valus.kohati teed kaelamurdvaid trikke,näiteks autoga liikluses.üritad end üles raputada.autos üürgab megakurb muusika.kapseldud endasse.midagi pole rääkida,midagi ei taha rääkida.mehest on ka kahju.näen,et temalgi on seetõttu paha.

väga õige, Nils, mulle mees käis täpselt samasuguse ettepaneku välja:))) noh, eks siis näis, äkki võtangi tõsisemalt ette lume sulades;)

miks delfi mulle murka nime annab, ja nyyd pakub vovikut....

to Nils:

anna link, ma võibolla isegi natuke osaleks :)

aga, soovitus Almale minna poodi, osta korralik ratas ja sõiduvarustus(riided+muu nänn) on pehmelt öeldes ebakorrektne. vähemalt summa, millega peaks arvestama, tuleks ära mainida. pakun välja, et ratas ise võiks maksta 8-10K...

to Tigr - siis on viimane aeg ratas tolmust puhtaks puhkida ja soitma hakata.

algajale naisterahvale sobiva ratta peaks ikka 7 thhiga kätte saama. aga riided ....vot see on mudugi omaette ooper. yhiku hind alates 1 thh ja siis on neid ju iga ilma jaoks erinevaid vaja niiet.....teist niipalju:(

ratta fännid ! Andke ka infot kus kohas ja millal leiavad aset need ratta vöistlused?

http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/MEELELAHUTUS_JA_HOBID/Sport/Jalgrattasport/

hakka sealt pihta ja vaata kuhu jõuad. seal kõigest juttu jalgratta valimisest kuni võistlusteni

Nils: aga väljas on ju niiiii niiske ja külm ilm...ja ilmselt on asi ka minu tavapärases sõidumarsruudis....ikka seesama Kakumäe...ehk peaks ennast Viimsisse üle viima?

Tigr...ja mis Kakumäel viga on? Ilus loodus, rahulik miljöö, head teed....

Alma, see ei saa nii olla, et kõik on korras pere, töö jne. ja järsku kõigest tüdinud, väsinud. Midagi on kuskilt kindlasti mööda. Ajada kõik kevadväsimuse süüks? Sellist väsimust ei saa ju olla!!!! Kevad on ju kõige ärkamise ja tärkamise aeg. Hngeline väsimus, tüdimus kõigest on mingi psüühilist laadi probleem, mille lahendust tuleks otsida endast. Ole tubli (proovi)! Elu on siiski väga ilus!!!!!!!!

Mina küll rattaga sõita ei viitsi. Annaksin teistsugust nõu: vaheta keskkonda, sõida kuhugi. Üks kena reis on hea argirutiinist lahti raputaja ja "tühja aku" laadija. Või tee kasvõi üks päev endale - võta end kõigest vabaks, käi saunas, massööri juures, ilusalongis. Osta omale uus kleit ja mine õhtul mehega uue ning kaunina kohtama/õhtustama.
Igatahes jaga oma muret abikaasaga. Koos on ikka kergem.

Marga: võin öelda, et kui hing ikka väga haige on, siis ei aita ka keskkonna ajutine vahetus mitte kui midagi.

Feliks: tead, tüdimus tuleb peale sellest ühest ja samast ringist, linna ei taha sõita ja Tabasalu mäest ei jõua lihtsalt üles sõita (Lucca keskus on senini piiriks) :$

ei aita jah see nädalaks kuhugi sõitmine. aitab see kui oma rutiinseid tegevusi muutma hakkad. see sisemine rahulolematus võib tekkida just sellest kui jäädakse mingisse ringi...

Elu käib teatavasti lainetena ja me tunneme ennast hästi tõusul olles, vot siis ongi need tiivad jalgade küljes. Siis aga saabub tõusulaine ülemine punkt, kust edasi pole enam kuhugi minna. Tundub, et oled praegu selles punktis oma pereeluga ja alateadlikku ängi tekitab teadmine, et nüüd hakkab varsti langus. Eelpooltoodud soovitused avastada endale mingi uus hobi on selles mõttes head, et seeläbi tekitad endale teatud mõttes uue tõusulaine, mis kaasned uue hobi või tegevuse avastamisrõõmuga.
Paljud paarid tekitavad ju neid väikseid tõusukesi oma suhtes tülide ja skandaalidega, mille järgi siis oleks niii magus leppida. Ühtlane heaolu võib olla sama masendav kui ühtlane rahuloematus.

Lugedes neid ridu, tundus mulle, et see on minu kiri. Mul on täpselt samasugune tunne ja lahendust ei ole mitme kuu jooksul leidnud. Äkki on tegemist ka haigusega "depressioon" nagu Elektra kohta Kroonikast lugesin. Minul isiklikult ei ole seni veel arsti juurde minekuks jõudu jätkunud, samas tundub, et ise ka enam olukorda muuta ei suuda. Mis puutub rattasõitu, siis sellega hakkan küll varsti tegelema, aga ma ei usu, et see on minu puhul lahendus. Reisimine (ilma pereta) oleks ehk lahendus, aga minul isiklikult ei jätku selleks raha. Mida siis nüüd teha, kas minna mehest lahku ja sukelduda veel rohkem depressiooni?!

Tigr: nii et Sul on tekkinud rutiin ühest ringist...nii on ju tekkinud rutiin ka Almal...kui Tigrile soovitan et sõitku kus iganes...kus huvitav, siis Alma võtku end pihku, raputagu lahti argirutiinist, nagu paljud on soovitanud..Alma mure onmgi selles, et kui kõik on ok, siis hakkab loomulikultigav...noh saab j ulasta vahepeal natuke asju korrast ära....peaasi on mitt emagama jääda, sest siis järgneb kevadväsimusele suverammestus, pärast mida tuleb sügismasendus ja talveuni:)

Avastasin enda jaoks huvitava viisi tusatujust ülesaamiseks raamatust "Preili Smilla lumetaju". Üldiselt tavatsetakse end sellisel juhul tegutsemisse matta, mis peegeldub ka enamuses siinsetes kommentaarides (tee sporti, mine juuksurisse, reisi!). Nimetatud Smilla aga ei põgenenud depressiooni eest, vaid süvenes sellesse ning lasi muredel endast läbi minna - et siis n.-ö. tunneli teisest otsast puhastatuna välja tulla. Olen moodust jõudumööda proovinud (leban lihtsalt voodis tundide kaupa ning mõtlen sünge tuimusega, kui kurb ma olen) ning võin öelda, et ebamäärased mustad mõtted kaovad mõne aja pärast ja päike tuleb jälle välja!

aga mina olen tegelt murka :(

vahel lausa ootan,et mehel saab kõrini ja ta leiab endale parema ja ilusama naise.minul pole talle midagi pakkuda ja temalt ei saa ise ka seda, mida tahan.ja alandav on manguda ka.

vabandan , murka, a see polnd nagu päris minu syy kah et delfi mulle sellise nime andis:)

to alma:

ma tahaks uskuda, et selles, mida sa läbi elad ei ole midagi imelikku või haiglast...
vahest inimese võime kõigest aegajalt väsida ja tüdineda, ka heast sealjuures, eristab teda näiteks rongist, mis olenemata ilmast või reisijate arvust ikkagi ainult mööda rööpaid sõidab...tunde, päevi, aastaid ühtemoodi.
proovi ennast mitte süüdlasena tunda...ehkki on ehmatav ühel hetkel avastada, et muidu headmeelt valmistanud inimesed ja toimingud äkki enam midagi pakkuda ei suuda...
riskides olla ninatark ja seletada asja oma mätta otsast, väidan - see tunne läheb mööda mingi aja pärast...ja võib ka mõne aja pärast korduda...ainult siis oled juba kogemuse võrra targem ja see ei hirmuta enam nii palju, kui esimest korda...

to Pipi and Tuust - ratas millega voistlustel rahmeldada, voikse olla algajale naisterahvale hinnaklassis 5000- 8000, saab korralikke soiduvahendeid millega mooda maastikku kimada ringi. Soiduriide detail (n: soidupuksid) naistele nii palju kull ei maksa kui 1000 raha, korralikud asjad spetspoodides 400- 700 EEKU, sarkidel sama vahemik.
Lahingusse!

Muide, päris hea stressiravim on ratsutamine, samuti iagsugune muu loomadega tegelemine. Ise olen rastutanud oma elust kokku 7 aastat ja tean, et see vallutab paljude inimeste hinge kui selleks võimalust anda. Proovi kas Veskimetsas, Hipodroomil, Jüris või Tondil või kus iganes.
Teine, millest tundsin tohutut rahuldust, oli oma koeraga koertekoolis käimine ja tema arengu jälgimine. Koera võtmine on muidugi tohutu vastutus ja lõpuks võib temaga tegelemine sulle koormavaks kohustuseks saada kui sa päris loomasõber pole.
Argirutiinist aitavad lahti saada ka igasuguste igapäevaste liigutuste varieerimine. Peale tööd koju minemise asemel mine kokandus (või kudumis-)kursustele, sõida koju teist marsruuti pidi, söö lõunasöögiks prae asemel näiteks meega pannkooke, pane selga värvilised riided, lõpeta enda koormamine nii palju kui võimalik ja tegele asjadega mis võivad sulle huvi pakkuda.
Varst tuleb päike välja ja kõik muutub rõõmsamaks.
Ilusat kevadet teile!