to Kulla naised:
nagu dea ütles, on sõjavägi kõigest 8-kuuline korra elus ette tulev sündmus, millel on kindel algus (mida sa ette tead) ja ka kindel lõpp. Pärast seda lõpukuupäeva sulgub uks ja kõik.
Paraku rasedusega on nii, et see 9 kuud on alles ALGUS, absoluutselt prognoosimatu ja teadmata lõpuga. Ja laps käib sinuga kaasas ikka kogu Sinu terve edaspidise elu. Ei ole nii, et olen 9 kuud rase ja kõik, uks kinni. Kui võrrelda sõjaväekohustust rasedusega siis peaks olema nii, et olen 9 kuud rase ära ja siis annan lapse ära, pesen käed puhtaks. Kõik. Nii see pole. Nii et ei saa KOHUSTADA naist last saama, sest sellega kaasneb kohustus muuta kogu oma edasist elu. Sõjaväes käimisega su elu ei muutu.
Aususe huvides ma pean isiklikult mainima (järgnev on pigem huumoriga öeldud, eks!), et kui variandid oleks võrreldavad siis ma valiksin raseduse asemel sõjaväe ;) Mulle oli see lihtsam kui rase olla. (Mõlemad kogemused korduvalt olemas nii et võrrelda oskan/saan).
Sõjavägi - figuur püsib ideaalne, sind sunnitakse treenima aga mitte üle jõu, toit ja riided on olemas, elamispind ka, ühiskonna suhtumine on normaalne, arstiabi alati kättesaadav ja tasuta, kõik mured lahendatakse sinu ülemuse poolt vastavalt kirjalikule avaldusele ;)
Rasedus - mnjah, lugege sedasama delfi naistelehte, saate kõik hinnangud sellele teemale. Kehakaal ja figuur muutuvad nii, et hoia kinni peast, raske ja halb olemine, ...