...teema on kogunud juba ligi 60 kommi. ja kõik kommijad on veel noored, kenad <30

sest ega siin nurgakeses ei liigu ju 4kymbiseid.

:))

dvd,
ma ei tea ausalt, millest Sa räägid. Minu isa ehitas pärast vangist väljasaamist 53-ndal aastal maja ja tasus veel aastaid pangalaenu, kuigi põhiliselt ISE ehitas. 100 rubla oli kindlasti vinge kuupalk, sest leiba sai selle eest palju. Samas selleks, et saapaid osta, maksid vähemalt 40 rubla ja selle hinnaga oli defitsiit. Normaalsed, korralikud saapad vähemalt 60 rubla. Kui sellest rahast midagi oleks pidanud jääma veel kõrvale panna...
Ja ma ei tea, kuidas töölistega. Minu isa oli ehitusel brigadir, aga üle 140 rubla ta ei saanud. Ema tegi pikad tunnid õmbusvabrikus tööd ja sai 120 rubla. Need hinnad on antud mingi 80-nda aasta seisuga, kui ma juba midagi palkadest jagama hakkasin.
Ega iga päev me küll vorsti ei söönud. Tean, et tädi peres olid vorstiviilud veel üle loetud. Meil nii rängalt ei toimitud.

dvd,
ja veel - meie väikelinnas loomulikult turgu ei olnud. Küll oli kord nädalas lihapäev, mis tähendas seda, et järjekorda sätiti ennast juba hommikul kell 6.
Autost ainult võis unistada, aga isal oli külgkorviga mootorratas. Isa muidugi Tallinnas elada ei tohtinud, sest poliitilisena oli tal Tallinnast 100km raadiuses elamise keeld.
Kindlasti oli neid, kes hästi elasid, aga kas just töölisklass. Vast partei liikmed ja need, kellel oli tutvusi.

eneL
Mina räägin omadest kogemustest!!! Ja ma ei olnud juhtivtöötaja ega parteilane. Tavaline tööline. Ja ma nägin, kuidas tuttavad ümberringi elasid, väga hästi elasid. Ega sa ei taha öelda, et ma mäletan oma elu valesti?
Seda majaehitamise summat mäletan seetõttu, et minu ema võttis kodus teema korduvalt üles, et näed kui odav jne. Ilmselt oli see jutt mõeldud isa kõrvadele, aga tõsise eesti mehena ei teinud isa ema jutust välja ja nii me elasimegi tasuta saadud 3-toalises edasi.
Sul said ema-isa 260 rubla kuus. Kuhu nad selle raha seal väikelinnas kulutasid? Doktori vorst maksis 2.20 kilo. Suitsuvorst 4-5 rubla kilo (poes 3-4 rubla, kui peale juhtusid). Sellise palga eest oleks võinud ennast lõhki õgida.

eneL
Sama nende riietega. Kuna elamiskulud olid tohutult väikesed, siis teie perel jäi iga kuu 100-150 rubla üle. Asi see 50 rubla eest saapad osta. 2-3 inimest oleksid saanud iga kuu uued saapad.

e
Millal tulid kasutusele ühekordsed süstlad? Ja kas see aastaarv on enne või pärast eesti poiste sõjaväes käimist?
Sul on õigus, et ühekordseid süstlaid ei kasutatud vene sõjaväes, aga ka mul on õigus, kui väidan, et eesti haiglates samal ajal ei kasutatud ühekordseid süstlaid.
Paneme asjad ikka samasse aastaarvu.

nüüdsete noorte naiste kõrvadele,just hiljutine kogemus..Suvi 1991,suure võimsa haigla sünnitusosakond.Et ennast pesta,pidi kaugelt mingist ruumist,kus asus ainuke boiler(selline hall kobakas,mis nõuka ajal karjalautades oli) ämbritega dushiruumi kuuma vett tarima.Nii me seal kõik piki koridori kõikusime...Aga meil nõuka-aegne karastatus,kui nüüd midagi sellist juhtuks...

Nostalgia on tore asi, aga ma ei saa aru, kuidas saab suhkrukilo hind v6i korteriyyr v6i see, kuidas troll s6idab, olla olulisem s6na-, tryki- ja liikumisvabadusest?

Panem et circenses...

Koolivorm - mina käisin selle viimase & ilusa ajal, mis tegi kõik lapsed võrdseks.

Pikapäevarühmad, muusika- ja kunstikoolid, pioneerilaagrid kus ka tavaliste (üksik)vanemate lastel oli võimalik käia (s.t. nad ei olnud kallid). Kusjuures liigeldi ühistranspordiga või jala, mitte ei lastud ennast igale poole treppi sõidutada.

Kirjaoskus - inimesed oskasid lugeda ja kirjutada - nõukogude aeg vs Nõukogude Armee. Kirjasõbrad üle Nõukogude Liidu.

Ka külakohtades kees elu - lehmad olid karjamaal, põllud olid haritud.

Kohukesi, vahukoort jm defitsiiti saime siis, kui tädi juures Tallinnas külas käisime.

Järjekorrad, järjekorrad, järjekorrad. Vaheletrügivad veteranid. Lastepolikliinikud olid eraldi - ehk siis lapsed ei pidanud pereasti ukse taga koos pensionäridega ootama. Kakskeelsed tänavasildid.

Hirm selle ees, et poisid Afganistani saadetakse.

P.S. nõuka on ikka erakordselt nõme sõna.

to e: talongid tulid 1987.a. & alustati suhkrust. Ülejäänud asjadest läksid talongidele esmatarbekaubad (tangained, viin, seep, pesupulber - jms) 1991. Puu- ja juurviljad oli niisugune haruldus, et seda sai siis, kui olid õigel ajal õiges kohas, mitte nii, et sul oli talongiga ette nähtud kuus 2 kilo puuvilju.

Ja üleüldse oli päris paljudel aiamaa, kus kasvatati juurikaid & õunu-ploome, mida siis purkidesse pandi & talvel kasutati.