Koolivorm - mina käisin selle viimase & ilusa ajal, mis tegi kõik lapsed võrdseks.
Pikapäevarühmad, muusika- ja kunstikoolid, pioneerilaagrid kus ka tavaliste (üksik)vanemate lastel oli võimalik käia (s.t. nad ei olnud kallid). Kusjuures liigeldi ühistranspordiga või jala, mitte ei lastud ennast igale poole treppi sõidutada.
Kirjaoskus - inimesed oskasid lugeda ja kirjutada - nõukogude aeg vs Nõukogude Armee. Kirjasõbrad üle Nõukogude Liidu.
Ka külakohtades kees elu - lehmad olid karjamaal, põllud olid haritud.
Kohukesi, vahukoort jm defitsiiti saime siis, kui tädi juures Tallinnas külas käisime.
Järjekorrad, järjekorrad, järjekorrad. Vaheletrügivad veteranid. Lastepolikliinikud olid eraldi - ehk siis lapsed ei pidanud pereasti ukse taga koos pensionäridega ootama. Kakskeelsed tänavasildid.
Hirm selle ees, et poisid Afganistani saadetakse.
P.S. nõuka on ikka erakordselt nõme sõna.