no ma lugesin ka huviga. mote hoiab pead ka selgena, et kas ikka on paris voimalik nii voi ikka pole. juhul kui manasin parnust vandrani koik kohad, mis veel ka kinni olid, siis tekkis tunne, et uks jama ja hala kaib. no aga sellegipoolest oli huvitav.
millega ise vastaks, mitte millegiga. juhul kui ma tahakisn olla kellegi kolmandaga, siis oleks see midagi vaga ootamatut midagi aarmuslikku. nimelt on see tume mees ja seda suudan panna oma fantaasiasse reaaluselt samuti. lihtsalt on voimalused selleks olemas. olen ise juba 45 aga sex on ainus mille ule ma suurt naudingut tunnen. oleme ehk partneriga st mehega joudnud ei tea mitmenda levelini...paljudele tunduks jabur, kui raagiksin, mida hindan. kolmanda vastu pole endal midagi, minu mehel oleks, talle ei sobiks ja meil tuleks aasta tood sellega teha, et see toimiks. mina kolmandana tema juures, teda nautimas tahaksin kull olla ja ei oleks hirmul, et temast ilma jaan. hetk aga on peas, et kas see oleks oluline voi mitte. mis viga kui sul on tegelikkuses ju olemas tohutult onnelik abielu ja sex elu, milleks siis seda veel kuhugile edasi suruda. suruda kuhugile, kui ei teagi, kas see rikuks voi elavdaks. ehk nimetaks seda hirmuks oma norm elu koigutamise kohapealt.
no igatahes laheme puhkusele ja seal siis selgub, et kas ja mis ja kuidas. mida kaugemal ja mida huvitavamal pimmal seda rohkem pinevust pakub. ise seda looma vist ei hakka.
korjan motteid, eks kirjutan hiljem....soidan veidi ringi....