Mul on üks sõbranna ja mul tunne, et ta justkui kasutab mind väikestviisi ära. Olen talle justkui lohutusauhind, et kui midagi muud teha ei ole, siis äärmisel juhul on ta nõus minuga koos midagi ette võtma.
Siiani olen ikka arvanud, et tegu on minu oma paranoiaga, aga mõni nädal tagasi pidasin oma sünnipäeva. Oli tore pidu minu suvilas, kohal oli palju erinevaid inimesi. Kutse sai meilitsi saadetud ka kõigile, kaasa arvatud siis sõbrannale. Kutsele ta ei vastanud, õnne ei soovinud. Nädalake hiljem aga helistas, et äkki ma tahaks tema poole tulla, et ta on kodune praegu. Lubasin mõelda, aga otsustasin siis, et ei mõtlegi sellele ja lihtsalt ei lähe. Ühendust ka ei võtnud enam temaga, õudsalt vihale ajab temapoolne taoline suhtumine ja mõtlesin, et vastan samaga.

Olen ülekohtune, saan asjast valesti aru?

totaalne nu$$ipuudus tundub teil mõlemil olevat, et selliste pseudoprobleemidega viitsite tegeleda.

Väga armas siis, et sa oma hülgemölaga minu pseudoprobleemiteemale ikkagi vastata viitsisid. Aitäh!

Ma oleks samamoodi käitunud. Usun, et sa käitunud valesti, vaid just vastasid talle samaga.

Olen püüdnud siiani käituda just vastupidiselt sellele, kuidas minuga on ebameeldivalt käitutud, põhimõttel et ma pole nii loll ega nii madal ega nii kitsarinnaline ega ... mis iganes.

Aga nüüd... pärast pikki aastaid olen aru saanud, et käituda tuleb nahhaalidega just täpselt nii nagu nemad sinuga käituvad. Ehk siis nagu küla koerale, nii ka koer külale.

Loodan, et said mu mõttekäigust aru.

Võta heaks!

aadule - sul endal paistab krooniline ajupuudulikkus olevat!
Ullale - arvan et sa ei ole ülekohtune ja selline inimene ei vääri sõbranna nime, kui sinu sünnipäeva ka juba ignoreerib. ok, tulla ei saa aga siis vähemalt ütleb nii ja soovib meilitsi või tagantjärgi õnne. endal ka mitmeid kordi elus selline tunne olnud, et mõnele inimesele olen ainult ''tagavarasõber'' ja üldiselt ei arva, et sellise mõtlemisega kellelegi ülekohus oleks teinud. ja kui inimene ikka sinu sünnipäevast välja ei tee (kas siis meelega või ei ole see tema arvates piisavalt tähtis) ja hvõtab ühendust ainult siis kui endal paremat teha pole ... thanks but no thanks! sellist ''sõpra'' on parem mitte omada. arvan et sul peale tema piisavalt tõelisi sõpru on, kellega sul tore sünnipäev oli.

Iseasi oleks see, kui sa poleks kutset saatnud ja pidu korraldanud. No ütleme nii, et ei soovinud sel aastal lihtsalt pidu pidada ja siis sõbranna jätab tulemata aga telefonikõnega oleks ikka pidanud meeles pidama. Niiet, mingit valesti käitumist sul omasuhtes välja pole vaja mõelda. Tegid täpselt nii nagu talle ära kulus. Ja kusjuures ma ei suhtleks sellisega ka edaspidi mitte. Blokeeriks ära igal pool.

aga mina oleks küll külla läinud ja kohe uurinud, et miks ta siis sünnipäevale ei tulnud ja ette heitnud, et miks ta ei teatanud, et tulla ei saa. Siis saaksid oma paranoiale lõpu teha

Ei ole ülekohtune. Mis sõbrannad teil need sellised on üldse, kes teineteise sünnipäevagi ei suuda meeles pidada. Meilisaatmine on siin üldse teisejärguline, ma leian.
Kuna minul endal on kõikide vähegi lähedaste sünnipäevad meeles ja pean ka neid isiklikult meeles, siis ma täiesti välistan nendega suhtlemise, kes mind ennast meeles ei pea. Paar juhust on olnud ikka ka elu jooksul, et sina oled see, kes jookseb ja aitab, aga su sünnipäev - vat selle meelespidamine käib niisugustele üle jõu. Mkmm. Ei tule kõne allagi.

Pidu tuleb panna sedasi...

mul oli sama asi siin hiljuti. Pidasin sünnipäeva ja kutsusin ka facebooki kaudu külalised. Ühed, mu teada lähemad sõbrad, isegi ei vastanud kas tulevad. Enne sünnipäeva nägin neid juhuslikult linnas ja nad siis moka otsast mainisid, et ei saa tulla, tööl. Kui sünna käes oli, ei helistatud ega soovitud õnnegi, siiani pole soovinud. Möödas paar nädalat. Pole ühendust ka minuga võtnud. Aru ei saa mis juhtus. Sõpradeks ei oska neid enam pidada.