Mis teiste närvidest sa räägid ?
Kui ma olin vait ja tegin nii, nagu näiteks liba-sõbranna tahtis. Allusin täielikult tema sooividele, ei teinud mingeid märkusi ja käitusin nii, nagu TEMALE kasulik oli.

See, et ma nüüd tagantjärgi oma rumalust ja alandust välja elan, on teine teema.
Kui ma endale mõelnud, liba-sõbrannaga mitte arvestanud, oma huvid esiplaanile seadnud, siis probleemi praegu ei oleks.

Kuidas saab närvidele käia keegi, kes on vait, täidab su soovi, käitub nii, nagu sulle meeldib ?

Kui ma käisin "sõbrannale" närvidele, miks ta siis minuga suhtles ? Mina suhtlesin 2 aastat "sõbrannaga" VASTU TAHTMIST. "Sõbranna" segas mu elu need 2a, aga ma süütundest suhtlesin temaga, iial ei saatnud teda minema.

Kui ma nii närvidele käisin, miks see naine viimased 2 aastat ise minuga nii tihedalt KONTAKTI OTSIS, tuli mu poole lausa elama, ma pidin oma peigmeest tema pärast pidevalt minema saatma.

Peale kõike seda, mida ma "sõbranna" heaks tegin, sain sõimata ja öeldi "pugemine on sinu töö". Olin shokis.

Kas sa ei murduks, kui oled inimese heaks kõik teinud ja ta peab sind lollikeseks.

Huvitav ikkagi, et ma käisin närvidele, aga inimene ISE PRESSIS ennast iga päev minu poole ?
Ei tea, miks pressis ennast sinna, kus närvidele käidi. Ja korrutas vahetpidamata " sõbranna on kõige tähtsam".

tsktsk
09. august 2012, kl 15.03

Päris palju teeb nalja see retoorika, et naised ei seksi endale vastumeelse mehega, ainult sellise mehega ollakse koos, kelle vastu on tunded.

-
Arvan ise ka, et see pole nii ühene. Olulisim, mille eest naised on nōus suhtes olema, pole mitte rikkused-varandused, vaid turvatunne. Kui mees seda pakub,
on väga palju naisi seksima mehega, keda nad tajuvad sekuaalselt neutraalsena vōi isegi pisut ebameeldivana.

Neid mehi, kellega naised puht seksuaalse tōmbe pärast on nōus seksima (vastutasuks turvatunnet tahtmata), on tōesti väike protsent meestest.

Kui mees ei ole valmis pakkuma naisele turvatunnet (ega ka naist tüssama), maksab prostituudile raha - lihtne.

Tototaja, et su sõbranna sulle külla ronis ja kontakti otsis, ei pea tähendama, et sa talle närvidele ei käinud. Natuke primitiivne lähenemine või mis, kui kohe selline järeldus teha? Sa võisid talle julmalt närvidele käia. Sa pidevalt kordad ühte oma sõbranna öeldud lauset, sest see kripeldab järelikult väga südamel. Sellest lausest saabki harutama hakata, teemaks "ego paitamine".

Üldiselt unusta ära juba see teema lõpuks. Mõtled 80 aastaseni nii välja soiguda ja minevikus elada? Leia endale tegevust. Hakka käima laulmas, fotograafiaga tegelema, mine joogasse meelerahu otsima, sporti tegema. Või näiteks ehk korraldatakse Eestis Toastmasters stiilis avaliku esinemise õppimist. Kui ennast äpuks pead, siis see paneks proovile ja treeniks närvi. Lisaks elus läheb alati vaja korralikku soliidset ja veenvat rääkimisoskust.

Sisemiselt huvitaval inimesel ei peaks ideedest puudu tulema, kuna hing tahab ikka midagi uurida ja puurida või ennast proovile panna.

Sulle läheb eesti rahvuse püsimine korda ja noorte meeste elud? Siis tee mingi MTÜ sellel teemal ja saad ennast ribadeks tegutseda, saad otsida finantseeringuid ja organiseerida teavitustööd. Aga jäta meelde: kui välja ei tule, kõik seisab ja majandusaasta aruande koostamise organiseeriminegi on ülepea asi ja riik hakkab trahvima, siis pole selles teised õelad ja pahad inimesed süüdi, vaid sina ise. Elu polegi lust ja lillepidu. Vähemalt enamustel inimestel mitte.

Rohkem ma nii mõistlikku teksti ei kirjuta. Kui tulevikus on vajadust veel kirjutada, siis järelikult pole sa mõistlikku teksti väärt. Siis tuleb juba mõnitava alatooniga. Vaata, kuidas ma olen hetkel suutnud ennast isegi kokku võtta. :)

Pane nüüd arvuti kinni ja leia endale tegevust. Ära söö netis teiste närve.

Närvidele käisin talle ilmselt sellepärast, et olin liiga alandlik, alati tema meele järgi, kõigega nõus, mida ta ütles, iial ei öelnud midagi vastu.

Teda võib tõesti ärritada, et ma alandlik lambuke olin, kes tema soove täitis.

Paradoks oli see, et talle oli väga kasulik, et ma selline toslem olin, kel ei olnud oma arvamust, kõike tegi, mis tema tahtis.

Koolis ka lapsed ei salli nohikut, kes midagi öelda ei julge, kel ei ole oma arvamust.

Ära mu tegevuse pärast muretse.

Sinu arust on täiesti normaalne kedagi julmalt ära kasutada, siis veel mõnitada, et " pugemine on sinu töö ".
Mõne inimese võib selline alatu ärakasutamine rööpast välja viia.

Lollikese ärakasutamine su arust normaalne, aga kui lollike sellest hiljem räägib, siis nagu ei ole normaalne.

Lisan veel, et ka mulle käis nii mõnigi asi "sõbranna" juures närvidele.
Aga ma ei öelnud seda mitte kunagi.

Minu viga oli selles, et suhtusin alatusse inimesse väga hästi.

Oleksin pidanud talle ka peale kärata, õelusema, siis poleks keegi kellelegi närvidele käinud ja praegust probleemi ei oleks.

Seega hea olla on lollus.
Ole nahhaal ja oled tegija.

Miks üldse suhelda inimesega, kelle juures nii mõnigi asi närvidele käib ja teha veel head nägu? See on ju silmakirjalik, mitte ei näita headust. Headus on südames, mitte ei ole väline poos.
Hea olla pole lollus. Olles tõeliselt hea kellega tahes, saad headust ka vastu. Hea inimese tunneb ära ja tõesti selliste külge lausa kleeputakse. Nt mu ema on väga hea inimene. Ükskõik, kus ta käib (sanatooriumis, haiglas, reisimas), alati on pärast helistajaid, kes temaga suhelda soovivad. Vahel on päris probleem kohe, sest mitte kõik pole sellised, kellega temagi meeleldi suhtleks või õigemini, kõigi jaoks lihtsalt ei jätku aega.
Õelutsejate ja nahhalide peale hea pilguga ei vaadata ja suheldakse vaid äärmisel vajadusel.

Närvidele käis see, kui ta mulle ebaõiglaselt halvustavalt ütles.

Tegelikult see ka häiris, et meil teisi tuttavaid naisi ei olnud. Vahepeal tundsin, et meid jääb teineteisele väheks.

Aga muidu suhtusin mina temasse siiralt hästi.

Miks su jutt õigustusena näib?
PS Sa ei pea kõike uuesti üle seletama, su story`t tean üleliia hästi.

Appi, mida ma õigustan, kui ma reaalselt suhtusin temasse hästi.

Ei öelnud ma iial midagi halvasti, ei mingeid märkusi - mulle ei tulnud see pähegi.

Mida ma pean õigustama, kui mina olin see, kes KOHUSETUNDLIKULT "sõbrannale" allus ja kasulik oli.
Mina olin ju see, keda ära kasutati ja siis lalaga p-sse anti, kui enam vaja ei olnud.

Milles mu viga sinu arust oli? Kas oleksin pidanud talle aina meelde tuletama, et on mehelikult inetu. Või milles asi ?

Suhtlesime ja mulle ei tulnud pähegi näiteks ta välimust mõnitada. Oleks pidanud su arust või ? Et kuna ma teda iial ei kritiseerinud, siis olen nagu paha või ?

Närvidele käisidki tema märkused minu kohta. Näiteks käisin õhtuti üksi baaris. Nähvas mulle " käid baaris nagu tööl".
Olin väga solvunud, sest TA ISE käis ka varem iga päev baaris üksinda ja mulle ei tulnud pähegi talle nähvata.

Sa ilmselt ei saanud midagi aru, et mulle kraesse kargasid.

Kui ta käitus imelikult, siis mulle ei tulnud pähegi märkusi teha, kust ma võtan sellise õiguse.
Mul ei olnud SISEMIST VAJADUST kritiseerida inimest, kellega suhtlen. Mis õigustamisest sa räägid, ajuvaba jutt sul ikka.

Mind pigem jahmatasid selle naise halvustavad märkused.
Aga mingeid märkusi vastu öelda ei olnud mu loomuses, ma ei tahtnudki midagi öelda.

Inimesed on pärit eri kodudest, saanud eri kasvatuse.
Teda õpetati, et talla nõrgemad jalge alla.
Mind aga õpetati ise tallaalune olema ja teisi paremaks pidama.

Lisan veel, et kui "sõbranna" ei oleks mulle pidevalt sõnadega haiget teinud, siis ei oleks minu poolt mitte mingit probleemi olnud.

See sõnadega haavamine tegi haiget ja tekitas tunde, et me ei sobi hästi. See käis närvidele. Aga siis jälle tegi ta head nägu ja ma unustasin ta valusad sõnad.

Kui ta poleks mulle selja keeranud, suhtleksin mina temaga siiani ja oleksin edasi truu ja sõnakuulelik sõbranna.

Ma olin ju täielik suss. Isegi kui solvusin, neelasin selle vaikselt alla ja olin vait. Kui "sõbranna" tegi uuesti head nägu, olin halva unustanud.

Su kahtlustav loomus leidis ründe sealt, kus seda polnud. "Miks su jutt õigustusena näib?" ei ole kraesse kargamine, vaid väike märkus vaid. Normaalsed inimesed sellise viite peale vaatavad endasse ja mõtlevad veidi. Kui endassevaatamisele järgneb pikk seletus, põhjendus, on see märk, et miskit jõudis kohale, kuid iseendalegi ei taheta seda tunnistada. Kui selgitust ja väljavabandamist ei järgne, näitab see, et inimene sai aru ning tegi oma järeldused. Eksimatuid ju pole ning hea, kui vahel keegi vigadele viitab, ise kõike ju ei näe.
Tototaja reaktsioon oli ülereageerimine, esiteks asusid ülivõimsalt selgitusi jagama, kusjuures midagi uut neis selgitustes polnud. Teiseks, et üldse sellist lausekest "Miks su jutt õigustusena näib?" kraesse kargamiseks pidada, no miks ometi?
Inimesed ütlevad teistele ka ebameeldivamaid asju, eriti lähedastele, sõpradele. Mis sõber see on, kes näeb, kuid ei ütle ja teeb vaid head nägu? Kuidas siis üldse end muuta saab, kui teised su ümber võltsilt käituvad? Muutused on aga väga vajalikud. Muutusteta tekib stagnatsioon, roiskumine.
Inimesed me ümber on meile peegliks ja täidavad vahel ka ebameeldivat rolli, öeldes või peegeldades meile muutmist vajavaid asju. See võib valus olla, kuid vajalik. Ilma valuta ei sünnigi midagi.
Kui sina sõbranna sõnu samuti võtsid nagu praegu minu omi ja teades, et minu sõnade mõttest sa aru ei saanud, siis tõesta kui palju tahes, ilma sõbrannapoolse osaluseta vestluses ei saa kindel olla, et sa tedagi valesti ei mõistnud.
Sul on üleüldine tendents kõikide jutte valesti mõista, no ütleme leebemalt, teisiti mõista, kui need mõeldud on. Selle üle võiksid mõelda, miks nii!

Su jutust tuleb välja, et kui keegi laseb ennast ära kasutada, siis tegelikult vastupidi või ?
Mis ülereageering ?

Mind kasutati ju ära.
Ja ebamugav tunne tekkis mul ainult siis, kui "sõbranna" mu kallal noris. See oli ju ebameeldiv. Kes tahaks, et ta kallal susitakse stiilis "võta see paks joodik ära, muidu jäädki üksi". Olin siis alles 25 ja sale ja polnud mul häda midagi.

Või rõõmustas, et sul tselluliit.
Ma kannatasin kõik vaikselt ära. Sest enesehinnang oli nii madal ja mind oli kasvatatud nii, et mina pean vait olema.

Sisimas väga häirisid need salvavad susimised, aga ma ei öelnud seda kunagi.

Mida ma õigustan ? Seda, et vastu ei salvanud või ? No olin selline äpu, alateadvuses on suur jõud.

Tegelikult ei saagi aru, mida mul õigustada on. Imelik.

Lihtsalt see mu jaoks nii valus teema ja sinu reaktsioon väga ebaõiglane ja tegi lihtsalt haiget.

Sest mind kasutati palju aastaid ära. Ja ma ei saanud aru, et inimene nind nii põlgab.

Kui oleks minu teha, oleks meil olmud väga lähedane suhe. Sa räägid asju, mida sa meist ei tea. Või väljendasin end algselt arusaamatult.

Paraku minu mõttele sa ikka pihta ei saanud, aga tühja sellega.

Mis su jutu mõte siis?

Igal juhul ma ullike suhtusin temasse hästi.
Lihtsalt sapised märkused tekitasid tunde, et me ei sobi.

Valisin suhtlemiseks ebanaiselikult inetu naise. Kenasid naisi ma kartsin.

Uskusin, et inetu välimusega inimestel on hea süda ja nad ei suuda iial halvasti öelda, sest on ise palju kannatanud.
Eksisin selle naise puhul.

Jahmatas küll, et mehelik ja ilmetu naine mu välimust nii mõnitab. Mulle ei tulnud pähegi ta välimust arvustada.

Hinge peal on see, et ma kunagi midagi öeldud ei saanud.

Tototaja, mäletad, paar kuud tagasi öeldi sulle päris tugevad sõnada seoses sõbrannaga.
Umbes sellised sõnad olid - isegi kui su nõndaöelda sõbranna oli halvim, salakavalaim ja sind ärakasutavaim naine, mida tahad nüüd saada, mil seda halba asja muudkui keerutad, soojendad, oma südamesse ehitatud soojas pesakeses pidevalt poputad, kõigile foorumlastele tutvustad, lootusega, et ehk ikka leidub veel keegi, kes pole kõigest osa saanud. Mida sa saada loodad?
Kui ka kogu maailma pilgud sind kaastundlikult haletseksid ja seda sõbrannat hukka mõistaksid, mis sellest muutuks? Kust loodaksid siis uusi lugejaid/kuulajaid saada? Ja milleks sulle üldse neid lugejaid niipalju vaja on?
Sulle on sadu kordi öeldud, lase minevikust lahti, sulle on muudki nõu antud, sedagi korduvalt. Kuna sa kedagi ei mõista, kõik heasoovlikud abistajad välja suudad vihastada ja tülgastuseni oma lugu kordad, mis tuleb sest välja lugeda siis? Foorumis on sulle mõned persoonid (lisaks kunagisele sõbrannale) hambusse jäänud, kelle kallal pahandamist ei suuda sa samuti kuidagi lõpetada. Siin aga on kõrvalseisjaid, objektiivselt hindajaid, kes näevad, et sa tõlgendad teiste inimeste mõeldut/öeldut väga omanäoliselt ja see tõlgendus erineb suures osas enamiku mõtetest. Ehk siis - sina ja su peas asuv maailm ühelt poolt ja kõik ülejäänud sugugi mitte homogeense massi esindajad teiselt poolt.
Miks sinuga üldse suhelda, olgu või foorumis, kui sa ikka enda valitud rada käid? Tean juba ette, et praegu kirjutatava teksti peale tuleb su sulest taas kord äraleierdatud jutt. Sa nopid sest ühe lause, ülejäänule tähelepanu pööramata, üritamatagi mõista jutu mõtet.
Tean seda, ise ka imestan, miks ma seda teen! Leidub ikka kummalisi persoone! (Antud juhul mõtlen sind) Võiksin mööda vaadata, mitte tähelepanu pöörata, kuid miks ma seda ei tee? Oled paras pähkel puremiseks, lootus sinu pähklikoorde väikegi mõra tekitada on praktiliselt olematu, kuid tilluke soov sind tänapäeva aidata, normaalsesse ellu tuua, on siiski veel alles. On pisitilluke lootus, et ehk siiski loed ja mõtled, ehkki su kangekaelsus paneb seda varjama, ärakorrutatud teksti produtseerima. Kauaks seda lootust jätkub? Ilmselt mitte väga kauaks. Õige oleks ühineda üleskutsega sind kui lootusetut üksildlast lihtsalt ignoreerida. Või mis sina arvad?

Ei tahagi seda kurba "sõbranna" teemat lõputult rääkida. Mulle endale teeb haiget, kui sellest kirjutan.
On mitu korda nii olnud, et keegi ütleb midagi liba-sõbrannaga seoses ja siis ma plahvatan, sest see on mulle nii hell teema.
Kui hingel on valus, siis lihtsalt ei suuda alati mitte reageerida.

Piinlik on, et nii haledalt orki kukkusin ja nii palju aastaid. Häbi nii loll ja pime nii kaua olla.

Tere mul mure poiss 32 ja tal ei tõuse ja kui tõuseb vajub kohe ära . Me oleme üritanud ja arsti juurde aeg on ka nii kaugel . Alguses mõtlesin ,et minus asi ,aga kui nägin teda nuttmas ,et me seksielu ei toimi hakkas liiga kahju ja uudishimu suurenes. Tal pole eriti naisi olnud ja ta pole sellele tähelepanu nii pööranud kui nüüd . Mida teha ?

Otsi talle mõni ilus naine.