totutaja,
mina olen oma panuse eesti iibesse andnud ja eesti mehega. 18-selt sünnitamine tundus täiesti loomulik, kuna abikaasa soovis väga seda ja omas normaalset sissetulekut. jah, ka välismaa mees soovis ühist last, aga ei tahtnud end temaga lõpuni siduda.

aga 20-selt ongi õige aeg maailma ja iseennast avastada, seigelda ja sarvi maha joosta. millal siis seda veel teha? kas 4-kümbiselt mehe ja laste kõrvalt?:p
arenenud maades peetaksegi loomulikuks, et pere luuakse kuskil 3-kümbiselt. või peaks sinu meelest vaestest aasia riikidest eeskuju võtma, kus juba alaealised sünnitavad, terve elu raisatakse orjamisele ja elu nautimisest, karjäärist ja haridusest ei osata undki näha.

minu tutvusringkonna noored naised hetkel küll uhkete autode ja rahas suplemisega silma ei paista. sõidavad vanade pannidega ja ootavad palgapäeva. ainult üks sõbranna oli mul kunagi, kes sai endale üht-teist lubada- hunnikus kuldehteid, karusnahku ja kallist kosmeetikat, uus auto ja välireisid. selle kõik maksis kinni üks soome sugumürsk, kes mõne korra kuus end eestis rahuldamas käis.
see sõbranna tõttas muide peale ülikooli lõpetamist kohe eesti iivet tõstma, kuna leidis vana eesti ärimehe, kes suutis lapsele turvalise tuleviku tagada. selline on reaalsus...

kuna sul endal lapsi pole ega ka aimu uue maailmakodanikuga kaasnevatest kuludest/muredest, pole mõtet süüdistada laiskuses noori naisi, kes vastutustundetult ei sigi. kõige suurem lollus on süüdimatult paljuneda, olemata emaksolemiseks sotsiaalselt ja materiaalselt valmis.
kas sa ise tõttaksid rasestuma, kui poleks kõrval toetavat, armastavat abikaasat ja olemas tasuvat tööd, mis ka peale lapse sündi sissetuleku garanteeriks?
kuidas sulle töötu üksikema roll sobiks?

Ükski naine ei soovi last ÜKSI kasvatada selle vähese lastetoetuse eest! 19 € kuus??? Ja kui laps on väike ja mees jalutas minema? Usun, et ka lastetusmaks ei mõjuks, kui palgad nii väikesed edasi on. Üksi elab inimene mingil moel ära, aga kui lisasuu(d) toita on, siis tuleb hambad varna panna.

primadonna,
kõiki arenenud maade lollusi ei tasu mõtlematult üle võtta, sest 35+ ei ole mitte naise (ja ka mitte mehe) jaoks parim vanus tervete järglaste saamiseks.
Kuniks iibekordaja on rahva säilimiseks ja taastootluseks ebapiisav, pole mõtet arengumaade sarisünnitajatega demagoogitseda. Või tahad käia tulevikus viimaseid eestlasi loomaaias raha eest vaatamas?
Tänapäeva sotsialistlik-kapitalistlikud lääneriigid sunnivad oma kodanikele igasugu asju peale nagu nt sõjaväekohustus, identimine, maksud jne, asi see sünnitamist peale suruda pole. Sest naiste vabatahtlikkusele lootes jäävadki lapsed sündimata.

35+ naised on enda arvestamisega nii ära harjunud, et ei viitsigi enam lastega tegelema hakata. Täiesti loogiline, mida vanemaks inimene saab, seda raskem on harjumusi muuta. Samuti teadvustab 40a naine endale, kui suur kohustus ees seisab ja ei tahagi seda kohustust endale võtta.
Mu ema sünnitas mu 37a ja leidus noorena noorte naiste seas õelaid näägutajaid, et ma vana ema laps. Kuigi 37 nii meeletult vana sünnitamiseks ka pole.

Kui keegi tõesti SUNNIKS mind sünnitama siis läheksin kindlasti minema mõnda teise riiki kus sellist hüsteeriat ei ole.

Mis küll ometi tänapäeva naistega lahti on? Iga naine tahab ometi olla ema, see naistesse sisse programmeeritud. Vastupidine soov on mõistusevastane.

"asi see sünnitamist peale suruda pole"
Vabandan juba ette, aga nii idiootlikku arvamust pole ma veel kuulnud. Ok jätame kõrvale inimõigused, ema-lapse vahelise isiklikku suhte ja peresuhted ning igasugused muud moraalsed väärtused ning majandusliku külje. Selle seaduse kehtestamisega võid suht kindel olla, et viimasedki naised pühivad kodumaa tolmu jalgelt!
Jällegi, miks te süüdistate madalas iibes eranditult NAISI. Naine tahab lapsi sünnitada peresse, kus on ka isa. Üksikemasid on meil liigagi palju ja üksikemadel on raske.
18.5% lastest PRAEGU elab allpool vaesuspiiri.

Olen nõus, et iivet saab riiklike meetme kaudu reguleerida ja soodustada sünnitamist noorte naiste seas.

Süüdistada noori naisi mittesünnitamises on mingi imelik topeltmoraal.
Sry, aga kuskil Tallinna kesklinnas või Stockmannis peale passides ei saa te läbilõiget Eesti naistest. Ka minu tutvusringkonnas ei ole neid ülirikkaid mimme, kellest kõik räägivad. Kuigi valdav enamus on kõrgelt haritud ja töökad, aga mingitest mitmetest puhkusereisidest aastas ja uhketest autodest on asi väga kaugel. Olge siis ise esirindlikud ja sünnitage 7 last, eriti käib see suvalise jorsi kohta.

Asi ju selles, et naised ei taha truu, tagasihoidliku, tulevase hea isaga lapsi teha. Selline mees naisi ei eruta, on naiste jaoks igav.
Küll mehi, kes oleksid head isad, aga lapse saamiseks põlgavad naised sellise mehe ära. Kõik saab alguse ikkagi naistest. Loodetakse enda külge siduda mõne seksika mehe, kel naisi jalaga segada ja naiste tähepanust ära hellitatud.

Naistele ei kõlba ju head isad ja truud mehed, kes aitaks lapsi kasvatada.

No see oleks umbes sama hea, kui ma ütleksin vastu, et meestele ei meeldi tagasihoidlikuma välimusega, aga armastusvõimelised naised... Subjektiivne üldistamine ja mitte asjasse puutuv. Loomulikult on endale õige partneri leidmisel vaja õnne, mingil määral pingutust ja tööd iseendaga.
Liigset tagasihoidlikkust võib tõesti negatiivseks omaduseks pidada. Selge see, et alguses on ikkagi vaja natuke rohkem üritada, et muljet avaldada ja kui muidu perspektiivikas mees ei suuda enda häid külgi välja tuua, siis kaobki naine varsti ära.
Muuseas, kui asi puudutab puhtalt "seksikust", siis seda saab praktiliselt paari nipiga muuta ja naised lähevadki "õnge".

to Nneka: ütle mulle palun, milliste tunnuste alusel võib selle hea ja koduhoidva mehe ette kindlaks teha?
Tean kahte naist, kes võtsid endale kõigi stereotüüpide järgi sellise mehe, kelle peale justkui võiks kindel olla: vanust ja haridust piisavalt, ei joonud, ei ajanud naisi taga, väliselt pigem nohikud kui casanovad, üks veel kristlane ka. Ja mõlemad naised on praeguseks üksikemad ja mehel uus pere. Sattus lihtsalt raseduse ja imikuajal teine väga aktiivne naine meest taga ajama ja kõik. On ka vastupidine näide elumehest, kes on täiesti ära kodustatud ja elab juba mõniteist aastat truud abielumeheelu. Nii et mina küll ei oskaks kellelegi soovitust anda, kuidas see peret hoidev mees, kes ei anna esimesele kiusatusele järgi, ära tunda.

Kuidas asjasse mittepuutuv? Just puutub asjasse. Naised tahavad mehi, keda tahavad ka teised naised. Sealt need üksikemad tulevad. Tehakse lapsi mehega, kes seda naist nii väga ei ihaldagi. Sest sellise mehega tekib naistel keemia ja soov laps saada.

Samas on mehi, kes oleksid ideaalsed isad, aga naised nendega lapsi teha ei taha, sest nad ei eruta naisi. Ikkagi saab kõik alguse naiste valikutest.

Eelmime on Nnekale, mitte Nneka.

Kas saaks täpsustada millised on need mehed, keda kõik naised tahavad?

Mus tekitab üliharuharva mõni isend tuksatust ja ei saaks täheldada, et sel mehel naistekari sabas oleks.
Anomuidugi, konkreetne selgrooga mees suudab tüütu karja endast kaugele maha jätta, ega kaifi edevuselaada peaosa.

Ideaalsed mehed on ainult nekroloogides.
Aga nagu ma siit aru olen saanud, on To-taja näinud mehi ainult ohutust kaugusest, telekast või pildi pealt, nii et tema arvamus ei saa olle eriti tõene.

Agnes, kui üldse ei tuksata, siis äkki andurid ei tööta korralikult?;)

patsidega,
ära hirmuta, ma loodan, et kõik on töökorras, aga las parem tuksatab harva ja ühe peale, mitte iga isase ;)

On ju teatud tüüp mehi, kes läheb paljudele naistele peale. Küll näinud, kuidas naised kellelegi vägisi peale pressivad. Selliseid mehi muidugi vähe.

Üle 10a tagasi suhtlesin isegi mehega, kellele naised lausa peale käisid. Nägin seda ise ja korduvalt. Naised ise selliseid asju tunnistada ei taha. Kes tahab öelda, et käis mehele peale, aga ikka sai korvi.

Samas jälle need, keda naised ei taha, oleksid jällegi truud pereisad.

ei, eelmine, ei ole nõus: elu näitab, et need, keda naised ei taha, kipuvad olema truud esimese kiusatuseni.

Erandeid on jah, aga üldiselt on selline mees õnnega koos, et naise sai ja hoiab teda kui silmatera. Kusjuures selliste meeste naised kipuvad ringi tõmbama. Kodus ju tossike mees, kes midagi öelda ei julge.
Tean isegi mehi, kes truult ootasid, kuni naine teistes meestes käis. Lõpuks naine läkski teise juurde. Aga mees sai kooselu jooksul väga haiget.

Mina jälle arvan, et teatud tõenäosusega on tegu kompleksides vennaga, kes kasutab iga võimalust endale tõestamiseks, et on siiski tegija. Ei usu mina mitte, et nohikud on truumad, neil on lihtsalt vähem võimnalusi.

Mu point oli selles, et üldise grupina ei saa süüdistada ainult naisi selles, et need ei sünnita. Justnimelt on mehed ju meil Eestis need, kes naise lastega maha jätavad ja naised tahavad pere teha koos meestega, kes ka lapsi tahavad. Kui kedagi üldse süüdistama peab, siis naisi ja mehi korraga
Mitte asjasse puutuv selless suhtes, et ei ole ju nii, et 90% naistest jooksevad 1% parimate meeste järgi või midagi selletaolist. Seega ühiskonna tasandil ei ole oluline.
Ka eraisikute tasemel hinnatakse enda võimalusi valesti. Ei pea olema mingi überseks mees kalli maja ja autoga, et endale hea partner leida. Mina arvan, et nende überedukatel on isegi mõnevõrra raskem.. aga see läheb igavaks jahumiseks ja oleks nii või naa mingi stampidesse panek.
Suhted on suhted ja need on kahe inimese vahelised läbisaamised. Siin ei ole mõtet rääkida mingitest subjektiivsetest arvamistest, sest me oleme kõik liiga erinevad.
Mina võin küll öelda, et mind on seni ligi tõmmanud üldsegi mitte mingid naistelemmikud ja ma arvan, et pole ainuke

Just naised algatavad lahutust sagedamini. Meestel ei ole tihti julgust elumuutusi teha. Niipalju kui ma tean, on kõik lahutused naiste algatatud.
Naised peaksid lapsi tegema mehega, kes seda naist ka tõeliselt tahab. Aga naisi ei eruta tavaliselt selline mees.

Ma tõesti ei tea, kes algatavad peamiselt lahutusi ja tuleb küsida, et mis on selle põhjused? St. kui mees on ikka ula peal, joodik ja pere eest ei hoolitse, siis...
Jällegi retooriline küsimus, et kuidas aru saada, milline mees tahab naist tõeliselt ja milline mitte?
Kas pealtnäha tagasihoidlikku tagasihoidliku palgaga ja tagasihoidliku välimusega inimest valides saab naine suurema kindluse, et mees oskab ja teab paremini, kuidas pere eest hoolitseda ja nö armastab seda naist rohkem? Mina nii ei arva, puhas stamp.
Naiste ja meeste vahel peaks olema ühine side. Selge see, et ühepoolse armastuse korral suhe eriti ei kesta. Nii et mõlemat pidi oleks imelik, imelik on ka öelda, et naised peaksid endale täiesti mittemeeldiva mehe valima lapse isaks, sest see suhe ei jää niikuinii püsima.
Nüüd läks üldse feministlikuks suhtekorralduseks :) Eks igaüks toimetab nii, nagu paremaks peab ja nagu süda ütleb.

Need mehed, keda ma tean, on tossikesed, kellest ei olnud üldse ula peale minejat, samuti polnud joodikud. Naised ilmselt tüdinesid mehest, tunded kustusid, kui neid algul üldse õieti oligi.
Tundub küll, et naiste lahutamise peamine põhjus on tunnete kustumine või teine mees.

No seda ma ju räägingi, et "need mehed, keda mina tean". Siin teises foorumis üks ütles, et kuna tema ei tea oma lähedastest kedagi, kes kanepi tõttu haiglasse on sattunud, siis järelikult kanep on ohutu.
Teine on öelnud, et kuna tema näeb tänaval rikaste autodega sõitvaid kallites riietes naisi, siis järelikult on meil naised ikka pururikkad.
Need subjektiivsed teadmised eriti midagi ei aita. Ma tõesti ei viitsi otsida, mis statistika lahutuste kohta ütleb ja see pole ka nii oluline.
Selles mõttes, et tunded on ka olulised ja seni on meil kehtivad peamised inimõigused e. me saame otsustada, kellega ja kuna me oma elu elada tahame ja kellega lapsi saada.

"Mis küll ometi tänapäeva naistega lahti on? Iga naine tahab ometi olla ema, see naistesse sisse programmeeritud. Vastupidine soov on mõistusevastane."

Kust sa võtad, et iga naine tahab ema olla, kui eelkõige käib naiste survestamine emaks saada läbi ühiskonna surve. Vanast ajast peeti isegi lapsega tüdruku staatusst kogukonnas kõrgemaks kui vanatüdruku oma. Lapse saamine oli risk, asjade paratamatu käik ja meeletu risk ema tervisele, tänapäeval on terviserisk sünnitusel vähenenud, aga öelda, et rasedus naise tervist ei mõjuta ei saa ka kuidagi. Rääkimata kohustusliku tööelu katkemisest, pensioni vähenemisest jmt "tühiasjadest."
Mingit mõistusevastasust ei ole soovis lapsi mitte saada, sest keegi ei tea kuidas talle rasedus ja sünnitus mõjuvad, kui kiiresti ta taastub ja millisel määral, st see on suur risk noorele naisele, kes võib lapse saamisega kaotada püsivad elatusvahendid, meeste minemajalutamine ja lapse mittetoetamine on peaagu norm juba, mille pagana pärast peaks noor inimene tahtma oma niigi ebastabiilset elu veel hullemaks muuta?
EI maksa mingeid instinktide teemasid kerida mida tegelikult ei ole olemas, isegi emainstinkt on läänemaailma müüt ja ei enamat. Naised sünnivad inimesteks eelkõige ja alles elu jooksul võibolla saavad neist emad.

Lisaks selle, mille üle siin arutletakse, et sünnitame lapsi, et ise vanaduses hakkama saaksime. Võtame sellise olukorra, et nt kui mina lapsed sünnitan ja nad on töös tublid, siis koguvad nad raha eelkõige mulle. Eks vanasti sünnitati ka lapsi suures osas sellepärast, et nad aitasid tööd teha ja suureks jäädes jäid nt talu juurde töötama jne.
Ma arvan, et see lisaks ka mõnele motivatsiooni juurde. Kui ühe vanema lapsed teenivad raha, millest üks suur osa läheb kuskile suurde ühispatta kogukonna hüvanguks, siis need konkreetsed vanemad saavad väga vähe tunda seda kasu, mis lapsed juurde toovad...

Kõrvalteemas küll naised tõstsid kisa, kui mees ütles, et lapsi ei soovi. Milles asi, kui osad naised ei taha lapsi nagunii?
Tegelikult kui naisel ei ole lapsi, kaob mingil ajal motivatsioon ja elu eesmärk. Mäletan teismelise ajast, kui tühi ja kurb oli lasteta naise elu. Need naised oli kuidagi stressis ja masenduses, nende läheduses tekkis tühi tunne. Või oli Nõukaajal teisiti ?