Kui on öeldud midagi sellist, mida võib-olla poleks pidanud ütlema, siis miks on meestel vabandamine ja leppimine nii raske? Kas uhkus ei luba või kardetakse olla nõrk? Mehed, kas te kusagil sügaval sisimas südamesopis vahest natukenegi tunnete, et kahetsete öeldut-tehtut ja soovite lepitust, aga esimest sammu ka ei tee?

mees, aga võin vastata.
esiteks ära üldista. kui sina tunned ÜHTE meest, kes ei oska vabandada, siis ei tähenda, et teised on samasugused. praegune teemaalgatus näitab, et oled noor, elukogemusteta inimene. elukogemuste omandamiseks läheb vaja hirmus pikka aega, mistõttu soovitan sul minna raamatukokku ja võtta paar suhtlemisalast raamatut. loe ja sa ei pea jalgaratast hakkama ise leiutama.
teiseks - mehed ei ole nii sõnaosavad ja nii sorava eneseväljendusega, kui naised. meestel on arneneud rohkem tehniline, naistel verbaalne külg.
kuid ka see on praegu üldistus. inimesi on erisuguseid.
ja nii ongi. sinu mees järelikult ei ole väga sõnaosav või ta pole isegi aru saanud, et on midagi valesti teinud, et ta peaks vabandama.
põhjusi võib olla erinevaid. sinu meest tundmata on raske sellele vastata.
ja ära arva, et siin delfis on meesvõlurid, kes sulle kohe õige vastuse kätte annavad.
ei ole.

Kui mees teab et on naisega valesti käitunud aga ei vabanda, siis on ta jobu . Kui mees ei saa aru et ta on naisega valesti käitunud, siis on tal lihtsalt madal EQ. Olgugi et mehelikud mehed on tihti ka uhked ja ei vabanda mõnikord ka seepärast, siis võiks selle uhkusega ikka piiri ka pidada (uhkus eelneb langusele).
See on jama jutt et vabandamine on seotud sõnaosavusega-ei ole. Mehel peab lihtsalt julgust (mune) olema et oma viga naise ees tunnistada.

tõutäkk
tegelikult mõtlesin 100% sama, mis sinagi, kuid üritasin asja ilusamatesse raamidesse panna:))

tihtilugu, mees, kes end väljendada ei suuda ja ei saa aru, et on valesti toiminud, võib olla arengupeetusega.

Naised solvuvad ka asjade peale mille peale ükski normaalne mees ei solvuks. kui pole kokku lepitud kes läheb õlut juurde tooma siis ükski mees enne ei liigu kui on selgeks vaieldud kes läheb. Naine aga solvuks kui mees (kes enne teda hängis kuttidega) end sama elureegli järgi poodiminekule vabatahtlikuks ei anneta. Nii et vaata ikka ka enne kui solvud- vb ta käitus lihtsalt nii nagu me kõik oma esimese naisega, kellelt me esimese aastaga kõige hullemad fopaad kätte õpime.

Naisi loomulikust intelligentsist tundvat mees pole olemas, on ainult kogemus kogemus kogemus. Ja kui seda pole, siis mees mii käitubki nagu seda poleks.

Naiste tavapärane kõnekeel mehele adresseeritult kõlab üle pooltel juhtudel mehe kõrvadele süüdistustena. Mehevahetus ei aita, ikka kõlab näägutamisena, sest mehed nii ei räägiks. Mehed omavahel ikka valivad sõnu ka enne kui süüdistama hakkavad ja reeglina on valmis, et selle eest võib lõuga saada. Läheb aasta miinimum et ära õppida naised omavahel nii räägivadki ja keegi ei solvu. Mõni mees ei õpigi. Näiteks yxikmees.

Mul oli umbes sarnane mõte, nagu VanaKarul, aga tibake teise nurga alt. Naistekad on õpetusi a la "kui naine ütles seda, siis ta mõtles toda". Mehed nii ei arutle ja ümbernurgajuttu, hämamist jms on tublisti vähem. Oled Sa kindel, et ta Sind solvas või on tegemist ainult Sinupoolse tõlgendusega? Kaalu sellist võimalust ka.

ja kaalu ennas ka huvi pärast.

"Kui on öeldud midagi sellist, mida võib-olla poleks pidanud ütlema, siis miks on meestel vabandamine ja leppimine nii raske?"

nagu näha, on autor isegi ebakindel, et kas pidanuks vabandama või ei-võibolla. ehk siis, näiteks, kui mees arvab, et võibolla naine ei peaks nii jäme olema, ei pea naine sellest kindlasti solvuma. niivõinaa on arvamus naise endi huvides ja eikellegi teise.

Ma loodan, et peale tõutäku on olemas veel mehi, kes sarnaselt mõtlevad ja loodetavasti ka käituvad. Taolise mõttelaadiga mehega on ilmselt isegi võimalik (õnnelik) kooselu.

Uskuge või mitte, aga vahest on naiste jaoks sama uskumatu ja segadusse ajav lambist nahutada saamine nagu meeste joaks on mõistetamatu naiste niikuinii solvumine mitte millegi peale.

Vabandmiseks ei ole sõnaosavust vaja, see on lihtne, iseasi, kui paljud selleks suutelised on.

Kui mehed poole peo pealt üksmeelselt otsustavad, kes õlle järgi läheb, siis naised on õige koguse varem valmis varunud, mitte ei kima nokkas peaga rattaga pimeduses :))

vabandamine-see pole eestis tegelikult yldse moodne. kõigil on õigus ja tugevamale jääb ka see. mingit vahet pole, kas mees või naine.

samamoodi pole kombeks endale vastutust võtta samal ajal kui kohustuste eest on lausa vastutus kõrvale põigelda.

ja nyyd-wtf-mis solvamise eest vabandamine. teebki keegi seda-on ta jobu nagunii ega pälvi tunnustust. ära tuleb ikka panna ja nii, et teisel on karp kinni.

"ära tuleb ikka panna ja nii, et teisel on karp kinni"

Seda kunsti sa valdad, alu ;)
Mul ei tule vabandades pähegi, et võiksin kellegi silmis olla jobu.
Et siis vabandaks ehk küll, aga mida teised sellest arvavad? Ikkagi käib uhkuse pihta.

.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Talib 29.04.2013 10.12.

Agnes,

vabandan, kui sul karp kinni jääb:)

alu
mul on nii nii hea meel, et elame sinuga erinevates eestites.
minu eesti on ilus ja armas, sinu oma aga sünge ja rõõmutu.

Noh, ega minagi hakanud kordama, mis eespool öeldud. Vabandamisest ja vabanduse otsimisest on siin suht hiljuti üks teema olnud - ei hakka ka oma arusaama asjast üle kordama.

muidugi..neid inimesi on, kelle ees on vabandatud. aga vaadates neist osade reakstioonile-pole seda kunagi mõtet rohkem teha. mõni ei teagi, et see võimalik on ega oska kuidagi käituda, tunneb end ebameeldivalt või tormab ummisjalu kuhugi (umbes sama esineb kiituse, tunnustuse puhul). mõni kukub sõimama ja tema kõikjal mahatambitud ego ärkab ellu ning asub laiaks tampima seal, kus vähegi lootust on. mõni kukub ennast (ja kogu naissugu) õigustama, haletsema ja kohut mõistma. janiiedasi.

ja mõni yksik saab aru, et vabandati, mõistab selle olemust ja annab ka andeks. nii, et seda inimest ei tahaks kohe kuidagi enam solvata või näha teda solvununa.

aga see on kõrgem pilotaaz, oluliselt keerulisem, kui vabandamine ise.

Ja saigi natuke selgemaks meeste keeruline mõttemaailm ;) Nii lihtne on selleni jõuda virtuaalselt.
Noja ma räägin ju, delfis on igati normaalsed mehed ja mis nad kõik just siin peavad olema, mai saa aru.
:)

Noh jah, alu viimasele jutul lisaks siis need situatsioonid, kus kodanik A viib oma käitumisega kodanik B endast totaalselt välja. Ja kui siis kodanik B on ikka ikka päris korralikult plahvatanud, tormab kodanik A ulgudes minema.
Kodanik B rahuneb, tal hakkab piinlik ja ta läheb vabandama. Eeldab ehk sedagi, et kodanik A mõistaks, mida ta on valesti teinud ja vastaks omapoolse vabandusega; saab aga vastuseks vaid sõimu (vaikimist, intriige, ärapanemist vms). Järgmine kord kodanik B enam vabandama ei lähe - ta on omad vitsad juba saanud.

Väga tuttav teema, kus A (naine) viib B (mees) endast välja. B plahvatab ja A taipab üsna peagi, et käunus põhjuseta B kallal. Läheb A vabadama, aga B ei suuda nii kiiresti ennast andestamiselainele lülitada ja siis tuleb taluda "pilt on aga häält ei ole". See võib kesta tunde!!! Juuube!
Ülilühike viha läheb samamoodi s.iseloomu alla, nuhtlus kaelas mõlemale poolele.

See muidugi ei takista järjekordset plahvatust esile kutsuda ja metsikul kiirusel leppida :) Jõuaks mõni tempos ka püsida :)

Inimesed on erinevad. Teemaalgataja peab ise leidma, mis talle siit kõige paremini sobib. Reegel on aga see, et konfliktides on ikka vähemalt kaks osapoolt.

Ei suuda kaasa tunda mehele, kes valab enesehaletsus pisaraid, aga naiste pisaraid ei pea millekski, selle peale sülitab.

To: Naiste loogika, kl 11.22

Kas kipud üldistama oma ühekordset kogemust?

Ma ei saa hästi aru osadest siinsetest kommentaaridest. Kuulge inimesed, kas te vabandate sellepärast et lihtsalt teistel head tunnet tekitada või? Ja kui inimene kelle ees vabandati ei reageeri nii nagu oodati, siis pole mõtet enam üldse vabandada? Kui A viib B endast välja ja B käitub ettearvamatult kas siis on ainult B süüdi?

Normaalne täiskasvanud inimene vabandab ikka siis kui ta ise on valesti käitunud ning mitte selleks et teistele head tunnet tekitada. Need kes vabandavad selleks et teistele head tunnet tekitada on vaikimisi ühed omaenda vajadusi mahasalgavad ja ebatervet elu elavad masohistid-vähemalt minu arvates.

Kuule Kindermacher, kui ülemus (näiteks A) rakendab minu (näiteks B) suhtes vaimset vägivalda (ütleb näiteks vihahoos et ma olen debiilik) ja mina teen talle sellepeale selgeks et tegelikult on hoopis tema debiilik (ülemus ei oska näiteks protsessi juhtida), siis kas mina peaksin esimesena vabandma või? Ei - ma ei vabanda. Miks ma peaksin vabandama kui minu suhtes kasutati esimesena vaimset vägivalda ja ma sellepeale lihtsalt kaitsesin ennast. Ma ei kavatsegi vabandada-ega ma mingi masohhist ei ole. Hoopis ülemus peaks esimesena vabandama oma sobimatu kõnepruugi pärast.

Täpselt sama moodi on A ja B teistsugustes suhetes-miks kuradi pärast peaks normaalne B esimesena vabandama minema kui A algselt ta närvi ajas (tema suhtes vaimset vägivalda kasutas)? B läheb esimesena vabandama ainult siis kui ta salgab enda vajadused maha.

Karl Kindermaher ja tõutäkk ja Agnes ka
loen teie arutlusi ja olen teie seisukohtadega nõus.

ma arvan, et siin peaks paar üldse kaaluma, kas nad omavahel sobivad. teinekord on inimesed nii erinevad, et kui füüsiline atraktiivsus ja armumine tuhmuma hakkavad, tekivadki tülid ja arusaamatused. inimesed lihtsalt ei sobi kokku.

tõutäkk, kui mina olen valesti käitunud ning mõistan ja kahetsen seda, siis ma vabandan. Aga ma ootan, et see, kes tõukas mind valesti käituma, mõistaks ja kahetseks samuti. Ma ei lähe talle heameelt tegema vaid see vabandus peab ikkagi lähtuma minu sisemusest.
Paraku on üsna palju neid, kes oma silmas palki kunagi ei näe ...

Karl Kindermacher ütles nüüd küll kuldsed sõnad:
"Aga ma ootan, et see, kes tõukas mind valesti käituma, mõistaks ja kahetseks samuti"

tõutäku viimase postituse viimases lõigus kumab vägikaikavedu, mis päris elus on üsna levinud.
Ei poolda ja ise isiklikult kipun esimesena ja isegi siis, kui ei peaks, lepitust otsima.

yldiselt peaks mees teadma, mis ta teeb ja kontrollima, mida ytleb. naistel on lubatud ja isegi ette nähtud emotsioonide ajendil lõugu laiutada tuueks põhjuseks kasvõi synnituse järgset stressi või mida iganes. enamvähem kõik on õigustatav rääkimata andeks andmisest kuni unustamiseni.

seepärast ongi mehel tegelikult targem yldse vait ja yle olla ning alla neelata mingid nähvatused, klähvimised, mida asja ette nagunii arvestada pole mõtet.

aga selle vait olemisega pole naised jälle rahul ja ka selle eest tuleb andestust vahel paluda:)

shit happens!

alu +1

Mehed muidu nii arukad siin, aga vaikselt kipub üldistamiseks kätte ära minema ;)

jah, Agnes, vabandust...aga ilmselt pole siin kellegil eesmärgiks hiilata oma arvamustega Sinu ees.

kogemused on elulised ja naised on ka sealt, meeldib või ei.