Põhiteemas on enamvähem kõik vist valmis juba kellegile peksa andma ja seoses sellega oleks huvitav teada, mida võiks mõelda naine, kui ta on just kannatanud valu, alandust. Kuidas ta tunneb, mida mõtleb, mida või kuidas sooviks ta lööjale tagasi, ehk siis, millised emotsiooni, mõtted tunded.
Vaprad isepeksjad amatsoonid muidugi võiks ka kirja panna, et mida ja kuidas nad mõtlesid just enne kellegile midagi pähe kinni virutamist või killustamist, kas neid valdavad ka mingid kahetsustunded või saab sellest ainult indu juurde puruks peksta kõik, mis võimalik.

vat mina olen see amatsoon, kelle esimene abielu pudeneski kildudeka just selle pärast. väga noorena sai see ette võetud ja loomulikult olin ma siis lausa kurat ise. arvan, et alateadlikult kopeerisin oma vägivaldse ema käitumist. õnneks oli mees armas ja õrn ning sain lõpuks ise aru, et vajan abi. aga siis oli juba suhe mõranenud ja noorena nii kergelt seda asja ei jäta. mis ma tundsin... ilmselt alateadlikku viha meeste vastu, mille olin enda teadmata emalt n-ö kaasavaraks saanud:D nüüd tundub see kõik naeruväärne, kuid ega ma kahetse midagi, sest kõik mis elus toimub, toimub mingi põhjusega. oleksin võibolla siiani mingi hull bdsm-i fänn võibolla hoopis, kui poleks saanud oma frustratsiooni mehe (tasase ja rahuliku) peal välja elada:DDD

Sõnadega saab palju rohkem haiget teha, ka sõnadega saab tappa.
Mingi laksu unustad lihtsalt ära, aga halvad sõnad võivad oi kui palju haiget teha ning need armid ei pruugigi paraneda.

Nüüd on selge, oled peksja ja sadist, nüüd on füüsiline vägivald lihtsalt asendunud psüühilisega, mida siingi teiste peal kasutad.

kus sa õnnetu seda välja lugesid et ma peksja olen. ma lõhkusin nõusi ja niisama laamendasin. kes ette jäi, võis saada kriimustada või killuga pihta /killustamine:D/
ilmselt näeb igaüks seda mida näha tahab:DD

ja peab vist lisama, et toosama mees on siiani mu sõber ja naerame koos selle üle, mis siis toimus. traumeeritud ta pole /ta on selleks liialt intelligentne ja tark ning tugev mees/.

jääks nüüd ootama nende amatsoonide kirjutisi, kes tõepoolest on oma kaaslasele midagi pähe kinni virutanud:D

vat ema jah, tema oli mul sadist ja peksja, ühesõnaga psühh /õnneks pole see päritav - päritavad on näiteks vaimuhaigused - paranoia, skisofreenia jne./. paraku minus see lõi välja asjade lõhkumise näol. ei ole ikka nii, et kui isa on vägivaldne /antud juhul siis ema/, siis poeg /antud juhul siis tütar/ ka näiteks, nagu paljud arvavad meeste vägivaldsuse pärit olevat. perevägivald võib mõjutada noori, kuid valiku teeb täiskasvanud inimene ise.

Kolm õde, isa oli neil äärmiselt vägivaldne, tol ajal tavalise vitsa/rihma asemel lajatas alati rusikaga, alati sihtis näkku, kui lapsed julgesid käe ette tõsta tulid kohe järgi lahtise käe laksud vastu pead. Löömise põhjus? Mis iganes, kasvõi ajalehega krabistamine ajal, kui ta oma lõunauinakut tegi.
Naist peksis ta muidugi ka, kuidas muidu. Litsid ju kõik!
Haritlased, eestiaegsete juurtega. Ema õpetaja kõrgkoolis, isa juveliir.
Õed olid 15, 17 ja 18 aastat vanad kui isa kusagil kakluses maha löödi. See oli kergendus.
Ema jäi üksikuks, mida vanemaks sai, seda rõõmsameelsem oli.
Üks õde on nüüd vanapiiga, vihkab mehi, vihkab allaheitlikke naisi, lõppude lõpuks vihkab ka iseennast, täielik misantroop.
Teine on pikas ja julgen öelda, et õnnelikus abielus, kus laste vastu pole kordagi kätt tõstetud ja nüüd juba täiskasvanud lapsed tunduvad sama mustrit järgivat.
Kolmas õde on samuti abielus, õnnelik, naudib valu. Mees ei ole vägivaldne nii, nagu me perevägivalda mõistame, kuid teda erutab valu tekitamine. Lapsed ei tea selle ema sõnul ilmselt vanemate sellest poolest midagi, normaalne inimene ei afišeeri oma seksuaalkäitumist... no õed omavahel ikka räägivad. Väljaspool magamistuba on tegemist crème de la crème paariga.
Nii, et alati ei ole kindlat mustrit, on rida juhuseid.

Siit tuleks siis nagu välja, et ka peks on millekski vajalik. Sita asja hea külg-on seda mingis peres esinenud, siis naljalt järeltulijate omas ei esine. Või siis kaldutakse nt meeste vihkamise äärmusse. Aga parem seegi kui vägivald.
Sõnadega, osavate sõnaseadetega peksjad on suhetes siiski pigem naised ilmselt. Psühhoterror vastavalt muutuvale meelele, päevatujule, sellele, mis tundub peeglist vastu vaatama.

Ikkagi huvitaks, et mis ajab naise virutama mehele. Sõnasid peaks ju jaguma niigi, nende valusaks kruttimisel oleks ka piiriks vaid fantaasia.
Mees pigem virutab siis, kui on kõik vastik niigi ja sõnu lihtsalt pole.

Mkm, ei tasu teha üldistavaid järeldusi ühe näite põhjal, see, et ühe pere puhul ei liikunud vägivald järgmiste põlvedega edasi võib olla puhas juhus, samuti ei tea keegi, mis oleks saanud, kui samas peres ei oleks vägivalda olnud. Matemaatikas on nii, et mis on täna null, on homme ka null, elus see ei tööta.

Kusjuures siiski töötab-halba, nagu sõjad, ikaldused, vägivald siiski püütakse vältida ja selle vedajateks on kannatanud.

Täitsa Bond Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kusjuures siiski töötab-halba, nagu sõjad, ikaldus
> ed, vägivald siiski püütakse vältida ja selle veda
> jateks on kannatanud.


Nõus, su lause on tegelikult täiesti õige, hoolimata sellest, et üksikisiku tasandil võib sellel reeglil jõledaid erandeid olla.

Ah, teemas püstitatud küsimusele sai poolikult vastatud.

"..Kuidas ta tunneb, mida mõtleb, mida või kuidas sooviks ta lööjale tagasi, ehk siis, millised emotsiooni, mõtted tunded..."

Hirm, halvav, tarretav hirm. Kirjanduses kirjeldatakse seda kui hiire tardumist mao pilgu all. Isegi sellist mõtet ei teki, et oi kui saaks, küll hakkaks vastu.
Aga see oli lapseeas inimese, kelle jaoks oli selline elu täiesti igapäevane, emotsioon.

moosimadu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kolm
> as õde on samuti abielus, õnnelik, naudib valu. Me
> es ei ole vägivaldne nii, nagu me perevägivalda mõ
> istame, kuid teda erutab valu tekitamine.

naudib valu?? alles paari päeva eest väitis keegi moosimadu, et valu ja peksu nautivaid naisi pole olemas. millest selline meelemuutus?
ps. ega juhuslikult sa ise pole üks neist kolmest õest?

Valu nautimisest ja hirmust tardumisest ei tea ma midagi, õnneks, aga asjade lõhkumine võib juba "sünnipärane" olla. Üks mu lastest hakkas sellega peale juba siis, kui kõndima polnudki veel õppinud, rääkimisest rääkimata. Õnneks on vanusega ka mõistust juurde tulnud ja kui vahel lähebki endast välja ja tahaks millelegi pihta virutada, siis enne lõpliku lööki pidurdab hoo ära ja kõik jääb simulatsiooni tasemele. Aga selle saavutamine pole kerge olnud ja eks selle lapsega saab veel tulevikuski näguripäevi näha.

Senza la Donna, see on geenides, mis sinu lapsega toimub. päritud kas siis sinu või su naise suguvõsast. see ei haaku mitte kuidagi perevägivallaga (kui siis ehk niipalju, et oled oma jutu järgi lahutatud ja lapsed on sünnipoolest juba vastuolulised, kuna te naisega ei sobinud). perevägivalda kogenud lastel võivad olla tohutud pinged ja vastuolud - nad armastavad oma vanemaid, kui on sallimatud ebaõigluse suhtes. sellest võidki tekkida tahtmine asju lõhkuda nagu mul näiteks. sa ei taha elusolendile haiget teha, loomus sunnib, aga kogetud vägivald nõuab pääseteed - nagu võõrkeha su sees millest vabaneda üritad alateadlikult. noorena jah mõistus veel ei adu, et saab oma emotsioone ja pingeid suunata-treenida, millest ka see impulsside jada. hea kui suunatud asjadele. sinu lapse puhul on ilmselgelt tegemist kaasasündinud n-ö defektiga, milles pole mingit seost vägivallaga. seda annab vanemal suunata ja parandada, kuid geneetiline soodumus raskendab seda. väga palju tööd ja vaeva tuleb sul lapsele pühendada. endast mäletan ja vanemad ning vanavanemad on rääkinud, et kuni teismeeani olin kullatükk. ainult emal oli psüühika nihu ja sain kogeda tema frustratsiooni. märatsev laps vajab varakult ka perepsühholoogi abi.

Mina arvan, et need kannatanud naised on nüüd pääsenutena hakanud ise samamoodi käituma teiste kallal, kui vägivallatseja tema kallal ja seepärast soovitan kõikidel naistel,kes on vägivalla alt pääsenud endale abi otsida enne kui muutuvad ise nii vägivaldseks oma laste ja teiste puhul, kuni satuvad kohtu alla või vangi. Ega see neil hästi ei lõppe, heakene küll, koos vägivaldsetega interneti foorumites vastastikku haukuda ja nn üksteist paika panna, see ei tee ju kellegi kõrvalisele kahju, sest normaalsed saavad end eemale hoida suhtlemast nendega aga reaalses elus! Mida tunnevad pidevas psühholoogilises surves nende lapsed, lähedased või hakkab ema lapsi peksma, sest lapsed ei kuula sõna, nad olid harjunud isa peksuga ja ema on neile nüüd lihtsalt ema, kelle sõna ei pea kuulama...Igal juhul vajavad need naised kindlasti abi ja nende lapsed ka. Jumal küll aga ärge selles seisundis tutvuda üritage. See teeb halba endile kui ka neile, kes ei saa aru, mida naine tahab, end väljendada ta ei oska muul moel kui solvates, ex-i kirudes,rääkides kõigest muust kui normaalne kriisid läbipõdenud terve inimene, kes otsib partnerit.

punapea, su haigus on näha su kirjutistes, pöördu psühhiaatri poole ja geenid pole süüdi vaid su elu vägivalla all kannatajana.

Õpi lugema, pesumodell. Jutt oli sellest, et peksu nautivaid naisi pole olemas. Jälle tõmbad sa võrdusmärgi peksu ja BDSMi vahele. Asjatundja indeed.

kulla madu, ära nüüd päris vihmaussi juttu hakka ajama. kujutad ette, et leidub naisi ja mehi, kes naudivad nii jalahoope, mehist piitsutamist, elektrilööke kui metallist krokodille nibude küljes. huvitav, miks küll? sest selle kõigega kaasneb valu, alandus, abituse tunnetamine, ka hirm ja füüsilised vigastused- jah, nagu perevägivallagi puhul. isegi väheke loogilist mõtlemist omavale diletandile peaks arusaadav olema, et BDSM Võib sisaldada julma peksu. kuna osade orjade jaoks on see üks erutust tekitavatest faktoriteks. samas pole iga enesekontrolli kaotamisel jagatud kõrvakiil tingimata märgiks domineerimise fetišist.

ehk õpiksid ka ise lõpuks lugema? muidu saab jälle kuulda niuksumist, miks keegi ei tunnista su tohutut erudeeritust- teemal, mis on sulle ilmselgelt üsna kauge ja ähmane.

Ma ei saa aru, kas sulle pakub selline isiklikuks minemine rahuldust, hea pesumodell?
"vihmaussi jutt", "niuksumine"..?
Milleks? Enesekaitse? Kelle eest, keda sa kardad?

BDSMi puhul on tegemist reeglitega, mäng kestab niikaua kui mõlemad pooled seda naudivad.

Labase koduvägivalla puhul pole ei reegleid ega nautijaid. Isegi vägivaldne pool ei naudi, tema teeb seda sellepärast, et "ta on ju nii loll, ma PEAN teda õpetama!", sinna alla mahub kõik - alates tegemata kodutöödest kuni valel toonil hingamiseni, vägivallatseja ohver ei naudi seda samuti, sest ta teab, et tema käes ei ole võimu peksu lõpetada. Mõlemad on kannatajad, naudingut ei ole ega tule.

Sa ju ometi tead, et BDSMi puhul on tegelikult juhtroll, õigus ja KOHUSTUS reegleid kehtestada, õigus "ei" öelda subi käes? Või tead sa asja niipidi, et dom piinab, seob, peksab, alandab niikaua kui tema oma rõõmu kätte saab, kas subile meeldib või ei, pole tema mure?
Kuule, ma tõesti ei taha labaselt tülitseda, see on nii eidelik, äkki saaks kuidagi ilma nõmedate sovanguteta?

Kas sul, pesumodell, on sama suured teadmised ka perevägivalla osas, et neid niiviisi võrrelda võtad?
Perevägivald on ALATI elu ja surma küsimus. Kas bdsm ka?

moosimadu, ära näe vaeva "vihmaussi" jms. pärast solvumisega. ütlesin ju, et mul selline vähe vildakas huumorimeel:p
kuna sa pole ilmselt ise karistanud orja, keda erutab just kindlalt määratletud reeglite ja safewordi puudumine, siis arvad, et selliseid orje pole olemas.
tegelik juhtroll on tõepoolest orja käes. ka selle orja, kes naudib saapakontsaga munadesse peksmist või juuste väljatõmbamist, puhast valu ja sellega kaasnevat. kuna sa isiklikult pole sellist kohanud, kuulutad, et peksunautimine pole võimalik. kas pole veidi lühinägelik arusaam? või vale väljendusviis?

lisan saja kahekümnendat korda, et EI võrdsusta koduvägivalda SM-ga. küll aga võib sealt leida ühiseid jooni- teatud juhtudel.

perevägivalda olen ainult kõrvalt näinud. üks mu kunagine sõbranna käis pidevalt sinikatega ringi, aga mehest ei loobunud. ehk isegi nautis mingil moel oma jobukaku vägivaldsust? elavad siiani rõõmsalt koos. nii et alati pole elu ja surma küsimus. kõik mehed ei hakka ju naise luid murdma või elu kallale kippuma. niisama tümitavad ja pärast on leppimine nii magus...:p
isiklikult ei tea kedagi, kes oleks domina käe läbi oma patusest elust ilma jäänud. aga kõike võib juhtuda. eriti orja puhul, kes suvalise netituttava juurde kuhugi teise riiki sõidab ja end tema meelevalda annab...
ilmselt lisab reaalse ohu võimalus sellisel juhul erutust veelgi.

ahzooloog Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Perevägivald on ALATI elu ja surma küsimus. K
> as bdsm ka?

Muig.. ja mina jään raudselt veendumuse juurde, et koduvägivallal ja BDSMil ei ole mitte midagi ühist.
Ma tean mõlemast mõndagi, eksole. Osaliselt oma kogemustest, osaliselt pere ja paljuski ka ameti tõttu (ei, ma pole domina).

See on nüüd natuke üle võlli näide mu poolt, aga su väide, et neis on ühiseid jooni (varem kasutasid sa väljendit- tsiteerin-"see ei tähenda, et perevägivald ja SM täpselt sama oleks, aga mängureeglid on ju sarnased- üks karistab ja kehtestab, teine allub ja kannatab.") võiks siis ju kehtida ka vägistamise ja mõlemapoolsel nõusolekul toimunud vahekorra võrdlemise puhul - anatoomiliselt toimub kõik ju sarnaselt. Peaks vägistamise lihtsalt üllatusseksiks ümber nimetama.

Moosimadu, jõuad sina vasikaga võidu joosta või idioodiga vaielda. Bdsm praktikud teavad, mida teema endast kujutab ja kindlasti ei kujuta see midagi sellist nagu pesumodell väidab. Kogu tema arusaamine bdsm-st on kuidagi filmilik, klišeelik, ebarealistlik. Ükski õige dom / domina ei võta jutule allujat, kes tahab tegutseda ilma safewordita. Muidugi, kuna jutt käis nö kutselisest dominast, siis ilmselt tegemist sekstöötajaga ja nemad kliente ei vali, sest töö vajab tegemist ja raha teenimist. Bdsm võib olla midagi oluliselt erinevat filmides nähtud klišeest - stilettodesse ja lateksisse rõivastunud piitsa plaksutav domina. Sedasorti näitemängud jäägu "professionaalide" hooleks.

Mitte kõik bdsm huvilised ei naudi valu. Valu naudivad masohhistid, sub võib olla masohhist või mitte. Talle võib meeldida näiteks ainult bondage vms. Sama lugu valu tekitamisega. Mitte iga Domi ei eruta valu põhjustamine. Nii et see maailm on palju laiem, kirjum ja mitmekesisem. Piitsa plaksutav latekskostüümis domina on üsna väike (ja marginaalne) osa sellest maailmast, isegi kui kaasaegne mainstream popkultuur on meile bdsm harrastajatest sellise pildi maalinud.

mina saadet ei vaadanud, kuid lugesin naistelehest Diana lugu. Diana sai mehe käest tappa, kui tal veel lapsi ei olnud, kuid millegipärast mehe juurest ära ei läinud. siis jäi Diana rasedaks ja sai mehe käest peksa nii isaselt, et kokkuvõttes sündis laps enneaegsena, Diana mehe juurest ära ei läinud, nojah mees jalutas ise Diana elus sisse-välja nagu tahtis ja Dianal paistis, et polnud selle vastu midagi, sest iga kord kui mees tuli, Diana rasedaks jäi ja sünnitas, vaatamata sellele, et peksa ta jälle sai ja järjekordse enneaegse lapse sünnitas.
mitte miski ei sunni mind mõtlema, et ainult mees oli süüdi ja Diana va ullike oli üleüldse puu otsas kui järjekordse paugu sai ja sellest rasedaks jäi.
mis sellise naise peas toimus, kui mitte BDSM?

Aitäh, Lee, sa tead, mida räägid.
Ma ise jäin just oma kommentaariga vägivaldsema osa juurde, kuna jutt sai alguse just teemas, kus esmane küsimus oli seotud koduvägivallaga.

Vanem eit - on üks pagana hea raamat "Miks ta seda teeb", Lundy Bancrof autoriks. Seal on koduvägivalla anaoomia hästi lahti seletatud.
Aga ühesõnaline vastus, miks naised lähevad tagasi on sõltuvus.
Vaat selles raamatus on hästi lahti harutatud sõltuvuse tekkimise-tekitamise masinavärk.


Ja vastus su küsimusele: ei, see ei ole BDSM, mis selle naise peas toimus. Ta ei läinud sinna tagasi uue keretäie järele, vaid lootuses leppimisele.

madu, kuna meil sinuga erinevad kogemused, siis sellest ka erinevad veendumused. sinul ehk alluvana?

vägistamise ja tavalise vahekorra puhul on tõepoolest ühine joon- suguakti toimumine. aga ei saa kunagi ennustada, mida vägistamisohver tunneb ja mil moel seda endas läbi elab. sulle vast üllatus: osad naised naudivad vägistamist, see loomalik jõhkruseavaldus mõjub erutavalt.....isegi kui ei tahaks seda endale tunnistada.
minul ei ole vägistamisega seoses luupainajaid, isegi mitte viha ja paranoiasid meessoo suhtes. võtsin seda pelgalt füüsilisel tasandil, ei lasknud seda endale hinge. vägistamisfantaasiad masturbeerides on mõnikord küll....

moosimadu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
võiks siis ju kehtida ka vägistamise ja
> mõlemapoolsel nõusolekul toimunud vahekorra võrdl
> emise puhul - anatoomiliselt toimub kõik ju sarnas
> elt. Peaks vägistamise lihtsalt üllatusseksiks ümb
> er nimetama.

Mul ei ole BDSMiga isiklikku eraelulist kokkupuudet. Kust sa seda välja loed?

Jah, osad naised naudivad niinimetatud kokkuleppelist vägistamist.
Vägistamine ilma teise poole nõusolekuta jääb paraku vägistatava jaoks kogemuseks, mida ta vabatahtlikult oma ellu ei soovinud, väida sina pealegi, et "osad naised naudivad vägistamist, see loomalik jõhkruseavaldus mõjub erutavalt.....isegi kui ei tahaks seda endale tunnistada."

Kas sa tead, kui paljud vägistajad üritavad oma süüd eitada peale põhjenduste, et "naine kõndis öisel ajal kerglaselt rõivastatuna halva kuulsusega kandis, ise veel nähtavalt purjus olles" sellega, et "talle ju meeldis, ta läks märjaks!"?
Füüsiline kontakt lõpeb vägistamise puhul kas vaginismi või reflektoorse erutumisega füüsilise hõõrdumise tagajärjel.
See on nauding?