kui mitte kuidagi ei sulandu uude teami siise?olen oma uuel kohal olnud kuskil 8 kuud ja ma ei sulandu mitte kui kuidagi sinna.Meil on kontoris korraga tool kuskil 7-9 inimest suhtlen julgelt/vabamalt neist ainult paariga.
Ok enamus neist on koik vanad olijad saan aru, et nemad tunnevad teineteist juba aastaid ja eks neil on rohkem millest raakida!
Lihtsalt ei tea enam mida teha midagi nagu nendega raakida ei olegi siis olengi vait enamus ajast:(kuigi ma ei ole arg voi habelik.Tuleb vist moelda, et see on minu too,teen oma tunnid ara saan palga katte ja ongi koik,sest valjaspool kontori elu on mul ikka omad sobrad ja oma elu.Voi ehk on kellelgi midagi valja pakkuda kuidas saaks teistega jutupeale, et ma ei peaks koguaeg end nagu loll tundma!

kasuta ära mõni tähtpäev,või kui pole, mõtle välja. Võta kaasa karp kommi või puuvilju ja kostita kõiki, räägi oma tähtpäevast, küll saad jutule. Toimib kui jäälõhkuja, teised näevad, et oled seltskondlik inimene ja hakkavad ka ehk rohkem sust huvi tundma.

ei saa pealkirjast aru, kes sulle mis kaaslasi tooma peab ?

et sind lihtsalt ei tahetagi omade sekka . . .Mul oli just selline töökoht-sain juhuslikult kuulutuse peale tööle ja liigagi hea palga peale.Ja kes mind võttis tööle,oli väga meeldiv lahke inimene(juhataja),ülejäänud hakkasid kohe mind vihkama.Hiljem selgus,et tegemist oli üldse sugulaste-tuttavate pundiga peale minu!Ei taipa,miks minu asemel kedagi sugulast ei võetud ?!Vastik oli hommikuti tööle minna.Tuligi hambad ristis terve päev ära kannatada ja ainult tööpäeva lõppu oodata,kuna palganumber oli väga ilus,aga jubedalt sõi seest närve küll!

kus vanad olijad olid olnud juba 15 aastat ja mind söödigi sealt välja.Püüdlusest teiste vastu kena ja lahke olla ei tulnud midagi välja.Nii et ei tea,mis meetoditega või kuidas sul see õnnestub.

juba jooksen ja toon kaaslased kaasa
ning seksime sinuga kogu päeva

Äkki proovid oma murega minna ühe nende vanadest olijate juurde (soovitavalt liideri) ja öeldagi otse välja, et oled uus ja sooviksid rohkem seltskonnas olla, ehk teine oskab sind paremini teistele tutvustada, kuhugi koosviibimisele kutsuda jne

vanade olijatega õhkkond võibki olla kinnine ja iga uustulnuk näib rivaalina. jube ebamugav oleks sellisesse ebasõbralikku keskkonda sulanduda.
mu tuttav sai pärnusse hea töö ja võimaluse teha seda mis vägaväga meeldib. kollektiivis on kõik naised, kes on kinnised ja ebasõbralikud. ainus lahke ja abivalmis, kes maja ja tööd tutvustas ning abi pakkus oli ainumas üks mees.
töö on ja meeldib, aga seltskond võib minema hirmutada. kurb.
midagi soovitada ei oska, küllap ajaga sulandud seltskonda.

töövestlusel juba roosas pigistavas topis nätsu närid ja meeste kohta küsid, siis ilmselt on kavatsus töötajat ahistama hakata. kuidas muidu karjääri teha, eksole.
kui kusagil töökoha leiad siis laua taga istudes hoia oma suured sumomaadleja kintsud koos.
mensupäevad sul nüüdseks ammu läbi, neid inetuid veriseid aluspükse ei olnud kümme aastat tagasi meeldiv vaadata, ei olnud meeldiv.
viisakas jutust aru sa ei saa. ise ütlesid et ainult siis kui kirvega pähe antakse. nüüd said

Kas "viimasele" on kusagilt pehmest ruumist välja pääsenud :O

lihani puudutas?????
inimeste küljes rippumisel ja nende külge klammerdumisel on hind.
nüüd üks su kuulsatest lausekestest nendest foorumitest:
loed siit edaspidigi seda mida enda kohta lugeda ei taha.
mid ühtegi tegu, su räpast olemust ei varjata.
igal tasandil saad.

ole sina ise ja ära lase end heidutada sellisest lollusest. töö on tähtis ja kaagutada koos teiste kanadega pole mõtet. tee alati oma tööd hästi ning hakka seda isegi tasapisi paremini tegema kui teised, siis tekib vaid respekt ja kadedus teistel sinu vastu. see kaagutamine ja mingi seltskonda kuuluvus on nii loll harjumus, sest see hea maine tööl on ikkagi kõige tähtsam ning selle eest saadki sa tasu! tee parem tööd ja unusta need kanad! kanadega koos kaagutamine viib lihtsalt su töö taseme alla!

Töökohas käiakse eelkõige tööd tegemas. Mida tihedamad isiklikud suhted inimeste vahel seda rohkem võimalusi konfliktideks.
Soovitus. Tee korralikult oma tööd, ole viks ning viisakas ja ära püüa ilmtingimata sõbruneda.

Kui vana sa oled?
Mul oli ka varem väga tugevalt see probleem, et keskkonda ei suutnud sulanduda, olin enamus aja vait, ei osanud midagi öelda.
Olen kohmetu ja kompleksides.
Midagi öelda ei julgenud, kramp tekkis.
Täielik piin oli.
Nii oli palju aastaid.

Nüüd olen 40+ ja nats vabamaks nuutunud.
Aga väike kramp ikka sees.
Suurem seltskond hirmutab mind.
Kui on rohkem inimesi, siis ma olen vait.
See on lapsest peale nii.

kui juhtub ime ja töö leiad, siis katsu mitte eelnevaid vigu korrata.
tööle minnakse tööpäeva alguses mitte ei veeta end kohale keskpäevaks, et mustata oma naabreid ja skandaale/ hüsteeriaetendusi kontoriruumis korraldada.
omanda mingidki suhtlemis ja viisakusoskused. sinu armetus lapseeas ei ole teised süüdi.
katsu tööandja ahistamata jätta ja komendeeringud ei ole teps mitte intiimelu vajakajäämiste kompenseerimiseks.
töökohast varastamine, oma lapse nuhkima panemine ja kuritegelikel eesmärkidel ametikoha ärakasutamine ei sobi kokku tööeetikaga.
seda enam kui end valjuhäälselt ema teresaks, kristlaseks nimetad.
ei ole vaja imestada st sinusuguseid teada tunda ei taheta ja tutvused üles öeldakse.
sellist buldooserkolleegi ei taha mitte keegi tunda.