Lapsel, kes õpib 10. klassis, ei taha klassijuhataja aasta lõpul ühist väljasõitu teha. Minu teada on see asi, mis ikka nagu peaks toimuma. Kas direktori poole pöördumine annaks tulemust?

Kui klassiekskursioon toimub õpetaja vastutusel, siis on tal ka õigus otsustada, mille ja kelle eest ta vastutuse võtab. Ei saa ka direktor sundida õpetajat õppetöövälisel ajal vastutama kellegi eest, kes pole õpetaja usaldust ära teeninud.
Kui väljasõidu korraldavad õpilased ise või vanemad, kes võtavad vastutuse, siis ei ole õpetajal sõnaõigust otsustamaks, kes võib minna ja kes mitte.

Aga miks sa ise ei korralda? Miks keegi teine peab sinu lapse aega sisustama koolivälisel perioodil?

Vaata, kui lihtne on korraldada paarikümne teismelise reisi, arvestades, et peaaegu igal teisel teismelisel on mõni hullnärviline lapsevanem.

Nagu näha juuresoleval pildil.

Millal sellele sõnale teine s juurde lisati?

mitte ühegi õpetaja töölepingus ei ole fikseeritud ülesannet korraldada õpilastele ekskursioone. Seega, võid pöörduda direktori, linnavalitsuse või ka haridusministeeriumi poole, õigus jääb õpetajale.
Ekskursioonid on nõukaaegne igand, mida paljud õpetajad, jumal teab miks, ikka veel korraldavad. Kui aga mõelda sellega kaasnevale sehkendamisele ja vastutusele, siis on õpetajad ikka ohvrimeelsed küll.

sellepärast korraldavad, et ajavad grupi kokku ja ise saavad tasuta.

vaja,sõidad teismelistega Rootsi,seal jaguneb klass sektsioonideks ja õps korjab politseiosakondadest kõik hommikuks kokku....järgmine õhtu sama jama....

õpetaja saab tasuta.... mida ta siis saab? Saab välismaale? No vaevalt küll, et tänapäeval see motiveerib õpetajat teismelistega bussis pikki kilomeetreid loksuma, öist jama ja pidutsemist ning paarikeste lahutamist majutuspaikades ja muud taolist. Lisaks ei tasusta mitte keegi seda, et õpetaja on sellal tööl ilma igasuguse puhkuseta ööpäevaringselt ja täisvastutusega iga indiviidi eest.

Jah, on mõningaid üksikuid entusiaste (iga aasta üha vähem), keda selline reisimisviis motiveerib, aga enamik õpetajaid eelistab reisida siiski isikliku sponsori toel või koguda raha, et puhata valge inimese kombel.

Õpilastega võib reisida vaid mingi projekti (Comenius oli kunagi selline) raames, kus kamp väiksem ja reisitingimused inimlikumad. Aga klassiga väljamaale ja bussi või laevaga - ei, tänan, kuid ei.

Kõne alla tuleb ühepäevane reis kaunil kodumaal ja kogu lugu. Väljamaale viigu iga vanem oma lapsukesi ise.

Eks õppetöö toimub ka ekskursioonide, väljasõitude, välitundide jms vormis. Aga tingimusi selle läbiviimiseks pole. Ja ärge unistage: pole see bussitäie rahva kokkuajamine nii lihtne midagi. Päris palju kulub aega, närvi, telefonitunde jne. Lõpuks oled omadega veel miinuses, parimal juhul nullis.

Peaks lausa ütlema, et õpetaja, kes otsustab klassiga reisida, on ikka puhta sooda peast.

ma arvan et direktorist on ikka vähe; sa pöördu parem haridusministeeriumi

Minu meelest on direktori poole pöördumisest abi küll. Inimene ju ise usub, et sealt võiks mingi lahendus tulla asjale(või siis selgitus), no las ta läheb!

Ma olen ssamuti mõelnud vahel sellest meeletust ohvrimeelsusest. Paaril korral ka lastega kaasas käinud(seda küll puudujate asemel, mitte kinda arvu laste kantseldajana). Kogu see kammaijaa bussis, et kõik puhas püsiks, lisaks veel teatud kontingendi haldamine igas võimalikus ja ka võimatus olukorras. Kõige korraldamine, veeljaveeljaveelkord laste arvu kontrollimine, lakkamatute bussiokendajate turgutamine-puhastamine, krooniliste ärakadujate ohjeldamine, veriseks kukutud küünarnukkide sidumine, muuseumides-mõisates-lossides vagusale olekule suunamine. Olgupeale, ehk suuremate klasside lapsed on veidike tasakaalukamad ka juba.
Mina ei teeks sellist asja ka siis, kui mulle peale makstakse. Sest närvikulu on niivõrd suur ja tasuta saab see õpetaja siis mida? Ainult lapsevanemate teadmise, et õpetaja sai tasuta reisida. Huumor.

No aga iga ameti puhul on ju asju, mida lihtsalt peab tegema. Leian, et õpetaja kohustus on klassiga vähemalt aastas korra reisile minna, see tugevdab klassivaimu. Kui ei meeldi kohustused, siis pole ju mõtet õpetajaametit pidada.

kohustus? Kust sa seda võtad, et õpetajal on kohustus? Õpetaja ülesanne on õpetada. Tema ülesanne ei ole olla õpilaste meelelahutaja. Lisaks ei pea ta võtma arutut vastutust karja äraarvamata käitumisega teimeliste üle.
Klassijuhataja ülesanne on jälgida õppimist, kooliskäimist ja õpilaste omavahelisi suhteid, pidada sidet vanematega, vajadusel kirjutada iseloomustusi jne. Kindlasti ei ole kohustuseks väljasõitude korraldamine.
Kui klassijuhataja seda teeb, siis omast vabast tahtest, kohustus see pole.

sellist kohustust vist tänapäeval ei ole. mõned ikkagi vahetevahel käivad.

Sirje, see ei ole õpetaja kohustus.

Ma loodas isamaa nimel, et su laps on targem kui sina.

Kui kodune kasvatus on läinud (no ikka päris paljudel) selliseks, et lapsuke mitte kedagi enam ei kuula, siis ei saa õpetaja seal reisil ka garanteerida teie laste turvalisust. Ja täiesti loogiline, et ei taheta väljasõite teha.

kuna sellest aastast puudub ka klassijuhatajate tasu, siis tõesti miks peaks 1. organiseerima 2. kantseldama 3. keegi selle eest lisaraha ei maksa.
minu ema käib reisimas oma isikliku lapsega. teised lapsevanemad tehku järgi või veel paremini.
hea mõte oli ka see, et lapsevanemad orgunnivad ja kutsuvad õpetaja viisakusest kaasa. aga ka siis ei ole õpetajal kohustus gümnasistidega pralletada.
KUI KOLLEKTIIV ON ÜHTNE JA TORE, SIIS POLE KA ÜHELGI ÕPSIL REISIMISE VASTU MIDAGI.

ja väga häiris see, et lähme dire juurde. küll siis õpetaja saab säru! et 10 klassi poiss selle peale ei tule, et ise õpetaja käest küsida, mis põhjustel ta ei soovi? põmmpead lähevadki oma kanaemmede juurde ja paluvad, et see läheks direktori juurde rusikat vastu lauda peksma. aga äkki teeks kohe haridusministeeriumisse nutulaulu? äkki lastakse õpetaja, kes oma õigusi väga hästi teab, koolist lahtigi?

Lahendus - Sirje läheb ise kaasa oma potentsiaalset pätti kantseldama.

Siis oleks reisil vähemalt üks pätt ja üks vinguja, kes alati kõige paremini teab, kuidas asjad _tegelikult!_ käivad.

Minu teada see pole õpetaja otsustada. Kui koolis on selline komme, et ekskursioonid toimuvad, siis õpetaja peab selle ka organiseerima ilma kobisemiseta. Kui aga on otsustatud, et selliseid asju ei korraldata, siis nii jääbki.

sa oled tõesti EKSõpetaja. Kui minu töölepingus ei ole kohustust ekskursioone korraldada, siis ma pole selleks ka kohustatud sõltumata sellest, kas koolis traditsioon on ja kas teised õpsid käivad või mitte.
Õpetajad peavad lõpuks õppima enda eest seisma mitte kõrvad lontis tegema nii, nagu kõik kogu aeg on teinud. Sellest see tulebki, et kool on üks stagneerunumaid asutusi, kus igasugused uuendused võetakse vastu pikkade hammastega.

Kas õpetajal on vajalik võtta vastutus bussitäie võõraste laste eest ja viia vahel ka ettearvamatult käituvad lapsed jumal teab, kuhu? Tuletan siinkohal näiteks meelde Aegna õnnetust või Peterburi hotelliaknast väljakukkumist. Jumal tänatud, et selliseid suuri õnnetusi vähe on olnud, kuid kõikvõimalikke väiksemaid jamasid on klaarinud küllap iga reisil käinud õpetaja.
Võin ka omast kogemusest tuua näiteid, kus õpilane lahkub ja hakkab omaalgatuse korras koju minema. Eriti toredaks muutub asi siis, kui mures õpetaja läheb lapsele koju vanematelt uurima, et ehk on laps kodus ning vanem teatab, et last seal pole. Samal ajal aga jalutab laps ema seljatagant uksele vastu... Ka nii on olnud.
Miks peaks õpetaja endale sellist närvipinget soovima? Pealegi ei ole seaduse järgi õpetajal õigust õiendada rahadega ja pakkuda vahendusteenust reisi-/bussifirma ja õpilaste vahel.